Oleme avatud: E - R 10 - 19 (1. korrus alates 9.00), L 10 - 15
Lasteosakond asub raamatukogu 3. korrusel.
Kas teadsid, et ajakirju saab ka koju laenutada ?

Autor Nicolas Bouvy

Raamatukogu 2. korrusel saab näha Eestis elava nimeka belgia pressi – ja spordifotograafi Nicolas Bouvy fotonäitust „Teekond pilvedesse“

Fotonäitus on Eestit väga iseloomustaval teemal – korstnapühkijad. Belglase Nicolas Bouvy (s. 1980 Arlonis) jaoks tähendas esimene kohtumine korstnapühkijatega midagi eksootilist, ammu ajalukku vajunut ja minevikku kuuluvat. Vestlused Eesti Korstnapühkijate Koja auliikme Leo Kalmega aga aitasid tal mõista Eestis juba vähemalt 14. sajandist püsiva eriala elujõulisust (siis on teateid pottseppadest, kes teatavasti ka korstnaid ehitasid), legende ja traditsioone, ning vaimustuda kohalike usust, et vastutuleva korstnapühkija kuuenööbi keerutamine toob õnne. Bouvy alustas eelmisel aastal Harjumaal kolme noore korstnapühkija töö jäädvustamist, järgnedes neile nii linnakodudesse kui talumajadesse, nii katustele kui korstna otsa, ning nende kaasaskäikude tulemusena valmis suurepärane mustvalgete fotodega dokumentaalsari meie korstnapühkijate argipäevast, mida fotograaf nimetab sümboolselt „Teekonnaks pilvedesse“. Oma vahetusega võluv sari pälvis peagi rahvusvahelist tähelepanu (ilmus jaanuaris 2017 Luksemburgi nädalalehes). 

Teeliste rajad ühendavad, lahutavad, tekitavad mustreid. Lõpuks rohtuvad, jättes nähtamatu jälje.

Fred Jüssi

rajamustrid

Eesti sünnipäevakuul saab Lääne-Virumaa keskraamatukogu 1. korrusel vaadata Fred Jüssi fotonäitust „Rajamustrid“.

Kui otsida seletust Fred Jüssi ainulaadsele fenomenile, siis ilmselt tulebki selleks pidada naasmist lihtsuse, inimesele kõige loomulikumate ja lähedasemate põhiväärtuste juurde, mis on esitatud läbi kristallselge isikliku elukogemuse, läbitunnetatuse, veenvuse ja imelise emakeele kasutuse. Mees, keda on nimetatud eestlaste südametunnistuseks ja hinge peegliks, sügava elutarkuse kandjaks, ütleb enda kohta küll tagasihoidlikult, et on vaid aken, mis vahendab seda valgust, mis on niigi olemas kõikjal meie ümber.

jaaminekEsmaspäeval, 20. veebruaril kogunes Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Virumaa kirjandusauhinna žürii, et valida 2016. aastal ilmunud raamatute seast auhinnavääriline Eesti ajalugu käsitlev teos. Lõppenud aasta oli tähelepanuväärne just ajalooainelise kirjanduse rohkuse poolest. Enam kui neljakümne teose seast valiti välja seitse nominenti : Kai Aareleidi „Linnade põletamine“, Ilmar Taska „Pobeda 1946“, Holger Kaintsi „Uinuv maa“, Andrei Hvostovi „Šokolaadist prints“, Mathura „Jääminek“, Meelis Friedenthali „Inglite keel“ ja Mihkel Muti „Eesti ümberlõikaja“. Nominentide nimekirja aitavad kokku seada Ida- ja Lääne-Virumaa raamatukogud, auhinna annavad ühiselt välja Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidud.
Tänavu oli žüriil kaalukausside kõigutamisel ohtralt hoogu ja rohkesti tähelepanekuid valitud teoste kiituseks. Erinevalt varasematest aastatest kulus laureaadini jõudmiseks koguni kolm aruteluvooru. Lõpuks jäid üksmeelse sümpaatia märgiks lauale Mathura ja Meelis Friedenthali raamatud. Tuleb tõdeda, et seekord taandus dokumentaalsem ajalookäsitlus poeetilisemate ja filosoofilisemate aja lugude ees.
Lõpphääletuse tulemusena kuulub Virumaa kirjandusauhinna XXIX laureaadi tiitel Mathurale tema proosadebüüdi „Jääminek“ eest.

logo trlPühapäeval, 5. märtsil kell 11-16 toimub peale aastast pausi järjekordne "Tasuta raamatu laat". Laat kannab järjekorranumbrit kaheksa ning on olemuselt sama kui varemgi – inimesed, kel raamatuid üle, toovad need laadale ja teised kel puudu, viivad omale koju. Loomulikult võib olla nii tooja kui viija rollis samaaegselt, sest raamatud on ju erinevad. Seega on tegemist ühe suuremat sorti raamatuvahetusega.

Heategevusmüük
Laadalaudadel olevate raamatute eest sentigi maksma ei pea, küll aga on suure laada sees väike heategevusmüük. Pisikese osa raamatuid müüme soodsate hindadega selleks, et osta laste ja noorte kultuuriaastal raamatukogusse vabaks kasutuseks graafikalauad, mida saab arvutijoonistuste tegemiseks kasutada iga laps ja noor, kel soov end selles vallas arendada.

Seega - tuuluta oma raamaturiiuleid ja too seisma jäänud kirjavara "Tasuta raamatu laadale"!
Raamatuid (samuti ajakirju, CD ja DVD plaate ning muid infokandjaid) saab ära tuua kahel laadaeelsel päeval, 3. ja 4. märtsil kell 10-20 Rakvere Spordikeskusesse.
Raamatu loovutajale paneme siiski südamele, et hinnake oma annetust kriitilise pilguga! Tuua tasub sellist kraami, mis teie arvates veel kellelegi huvi võiks pakkuda ning mille seisukord on tarbimiskõlbulik. Vanapaberisse kvalifitseeruva kirjavara (kataloogid, telefoniraamatud, ajalehed, aegunud kirjandus jne) saab viia linnas paiknevatesse paberikonteineritesse.

Laadapäeval, 5. märtsil tule kohale, vali raamatuid, osale töötubades ning naudi etteasteid. Laada programm alustab kell 12, kui esimene tuhin ja suurem paberikrabin on vaibunud. Laste ja noorte kultuuriaastale kohaselt on teiste hulgas laadalava vallutanud mitmed noored kollektiivid. Loomulikult on kohal ka laada raudvara – rahvamuusikaansambel „Kungla“. Kultuuriprogrammi toob teieni Rakvere Kultuurikeskus.

KAVA
11.00 Laada avamine
12.00 Tantsuansamblid Alima ja Panter
12.30 Rakvere põhikooli laste ansambel
13.00 Esteetika- ja tantsukooli tantsijad
13.30 Kelli Pärnaste laululapsed
14.00 JJ-Street tantsijad
14.30 Rahvamuusikaansambel Kungla
16.00 Laat sulgeb uksed

Neljapäeval 10. märtsil kell 18.00 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus.Andres Roots tricone foto Siret Roots

Andres Roots on Tartu slaidkitarrist, kelle helilooming on kõlanud viie mandri raadrioeetris, kodumaistes telesarjades ja Peeter Simmi kinofilmides. Kontserte on ta andnud nii Baltikumis kui Skandinaavias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Tšehhis ja Slovakkias. 2015. aastal tunnistas Kanada veebiajakiri Blues Underground Network Euroopa parimaks bluusiplaadiks Rootsi ja inglise suupillimängija Steve Lury Shetlandi saartel üles võetud kontsertsalvestuse "Live in Lerwick"; alates 2008. aastast on see viies kord, kui selle auhinna saab album, mil kõlab Rootsi kitarrimäng.

kivineSpordiajakirjanik, kirjanik ja tõlkija Paavo Kivine räägib oma möödunud aasta lõpul ilmunud raamatu “Paul Keres. Mälestusi. Materjale. Kirju” saamisloost ja maailmakuulsa maletaja elu murdehetkedest.
Raamat räägib Keresest kaasaegsete mälestuste, seniavaldamata arhiividokumentide ja suurmeistri enda mahuka kirjavahetuse kaudu.

Tänu Kivisele on raamatukaante vahele saanud veel mitme eesti ja välismaise spordikuulsuse lood.

Kohtumisõhtu toimub kolmapäeval, 2. märtsil kell 17.30 Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

XXVIII Virumaa Kirjandusauhinna pälvis Peeter Sauter teosega "Lapsepõlvelõhn".  Nõnda otsustas täna Jõhvis kogunenud Virumaa kirjandusauhinna žürii.

sauter

Auhinnale olid esitatud veel:

 „Paul Keres: mälestusi, materjale, kirju“ koostaja Paavo Kivine

Tarmo Vahter „Karuks istus vangitornis…“: 1980 – aasta, mis raputas Eestit.

Jelena Skulskaja „Marmorluik“

Olavi Ruitlane „Vee peal“

Mari Saat „Matused ja laulupeod“

Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mille asutas 1989. aastal Virumaa Fondi Nõukogu. 1998. aastast korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Viru Omavalitsuste Liit.

Auhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul ilmunud eesti ajalugu kajastavale mistahes žanris kirjutatud eestikeelsele väärtkirjanduse hulka kuuluvale kirjandusteosele.

Alates 8. veebruarist saab raamatukogu 1. korrusel vaadata näitust Eesti riigivapi sünniloost.

Eesti Vabariik sai endale riigivapi 19. juunil 1925. Otsuseni kulus seitse aastat. Selle aja jooksul kuulutas haridusministeerium välja konkursi lausa kahel korral – Vabadussõja ajal, mais 1919 ja kevadel 1921. Selle aja sisse mahtus eestlaslikult palju vaidlusi, proteste ja pahameelt. Üksmeel valitses vaid selles, et vapp peab saama lihtne ja eestipärane. Võidutööd ei toonud paraku kumbki konkurss.

paekiviRaamatukogu 2. korrusel saab näha Triin Jerlikaya ja Ain Aasa näitust paekivist. 

Paekivi võib olla nii (ehitus)materjal kui ka „tolmunud“ kunstipärane vorm, mille hiilgus väljapuhastamisega esile tuleb. Looduse loodud taiestest näeb siin koralli, kihtpoorse looma kivistisi, mitmesuguseid karbivorme ja lihtsalt huvitavaid tihti erivärvilisi kivipalasid, mis leitud Porkunist ning on töötlemise - lõikamise ja lihvimisega välja puhastatud.

Raamatukogu tuleb koju!

Koduteenindus

Individuaalne arvutikoolitus

Koolitus

Raamatukoguhoidja loeb

Lugemispäevik

Kirjanduslik jalutuskäik Rakveres

Kirjanduslikud paigad Lääne-Virumaal