XXIX Virumaa kirjandusauhinna laureaat on Mathura proosateosega „Jääminek“

jaaminekEsmaspäeval, 20. veebruaril kogunes Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Virumaa kirjandusauhinna žürii, et valida 2016. aastal ilmunud raamatute seast auhinnavääriline Eesti ajalugu käsitlev teos. Lõppenud aasta oli tähelepanuväärne just ajalooainelise kirjanduse rohkuse poolest. Enam kui neljakümne teose seast valiti välja seitse nominenti : Kai Aareleidi „Linnade põletamine“, Ilmar Taska „Pobeda 1946“, Holger Kaintsi „Uinuv maa“, Andrei Hvostovi „Šokolaadist prints“, Mathura „Jääminek“, Meelis Friedenthali „Inglite keel“ ja Mihkel Muti „Eesti ümberlõikaja“. Nominentide nimekirja aitavad kokku seada Ida- ja Lääne-Virumaa raamatukogud, auhinna annavad ühiselt välja Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidud.
Tänavu oli žüriil kaalukausside kõigutamisel ohtralt hoogu ja rohkesti tähelepanekuid valitud teoste kiituseks. Erinevalt varasematest aastatest kulus laureaadini jõudmiseks koguni kolm aruteluvooru. Lõpuks jäid üksmeelse sümpaatia märgiks lauale Mathura ja Meelis Friedenthali raamatud. Tuleb tõdeda, et seekord taandus dokumentaalsem ajalookäsitlus poeetilisemate ja filosoofilisemate aja lugude ees.
Lõpphääletuse tulemusena kuulub Virumaa kirjandusauhinna XXIX laureaadi tiitel Mathurale tema proosadebüüdi „Jääminek“ eest.


Žürii arutelus kõlas tunnustussõnu teoses kujutatud elufilosoofia ja sellest tulenevate poeetiliste mõtiskluste aadressil, märksõnadena toodi looduse rütmis elamist, rahuliku hääbumise loomulikku ilu. Lugejaid paelus kontrast tänapäevase kärsitu ja kiirustava elulaadi ja teoses kujutatud kulgemise vahel. See ongi inimese ja tema aja lugu, mida lugedes jääb hinge puhas ja kerge tunne. Sellised raamatud aitavad oravarattalt maha astuda.
Esimene Virumaa kirjandusauhinna laureaat oli Jaan Kross romaaniga „Wikmani poisid“ (1988), möödunud aastal pälvis tunnustuse Peeter Sauter teose „Lapsepõlvelõhn“ eest.