Oleme avatud: E - R 10 - 19 (1. korrus alates 9.00), L 10 - 15
Lasteosakond asub raamatukogu 3. korrusel.
Kas teadsid, et ajakirju saab ka koju laenutada ?

17.-30. detsembril on viivisevaba aeg!

Kehtib hetkel käes olevatele raamatutele. Vanad tasumata viivised ei kustu.

Avalduste esitamise tähtaeg on lõppenud.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu võtab laste- ja noorteosakonda tööle raamatukoguhoidja (ajutiselt äraoleva töötaja ametikohale)

Esmaspäeval, 8. oktoobril kell 11.00 oodatakse aktiivseid eakaid Rakveres keskraamatukogu saalis toimuvasse liikluskohvikusse.

Liikluskohvikus vesteldakse üldisest liikluse olukorrast, liikluskorraldusest ja – ohutusest ning antakse praktilisi nõuandeid igapäevaseks ohutuks liiklemiseks. Lisaks näidatakse Eesti Filmiarhiivi liiklusteemalisi filme, jagatakse infomaterjali ning avatud on kohvilaud. Toimub liiklusteemaline viktoriin ning vastajad osalevad auhinnaloteriis. Samaaegselt on raamatukogu esimesel korrusel avatud näitus liikluskasvatusest läbi aegade „Ettevaatust! Näitus!“.

Eakate liikluskohvikuid on Maanteeamet korraldanud Eesti erinevates linnades juba kolm aastat ning tagasiside nendelt üritustelt on olnud alati positiivne. Osavõtjad on saanud jagada oma liiklemisega seotud muresid, suhelda teiste liiklejatega, saanud uusi mõtteid ja ideid kuidas teistega arvestavalt liigelda.

Liiklusõnnetuste statistika näitab, et eakad on liikluses riskirühmaks ja seepärast pakutakse neile võimalust saada rohkem teadmisi võimalikest ohtudest tänavatel ja nende ennetamisest.
Liikluskohvik kestab 11.00 - 12.30 ning sissepääs on tasuta. Võimaluse korral palume oma tulekust teatada e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefonidel 325 8725 ja 3225970 (Lääne-Virumaa keskraamatukogu).

Liikluskohvikut korraldab Maanteeamet koostöös Politsei – ja Piirivalveameti ning Lääne-Virumaa keskraamatukoguga.

silmapaiste eakas

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 1. korrusel saab oktoobri lõpuni vaadata Maanteeameti rändnäitust „Ettevaatust! Näitus! Liikluskasvatusest läbi aegade“. Näitusel on eksponeeritud mitmesugused liikluskasvatuse alased õppematerjalid läbi aegade, vanimad eksponaadid pärinevad 30-ndatest aastatest Eesti Ajaloomuuseumi kogudest. 

liiklusnadalAlates 17. septembrist korraldab Maanteeamet koostöös raamatukogudega liiklusnädala, et pöörata tähelepanu ohutule liiklemisele. Saabumas on pime aeg ning ei teeks halba mõned tõed taas üle korrata. 

Nimelt saab liiklusnädalaga liitunud raamatukogus panna proovile oma liiklusteadmised ja lahendada viktoriini. Osalema on oodatud kõik huvilised olenemata east, sest Maanteeamet on pannud kokku erinevad küsimused nii väikestele lastele, suurematele lastele kui täiskasvanutele. Iga lahendaja saab ka väikese auhinna ning võimaluse võita loosiauhindu.

nutikoolitus

Rakveres, Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 24.09.2018 kell 15:00 - 17:30

Koolitus on mõeldud kõikidele huvilistele, kes tunnevad end nutitelefoni või tahvelarvuti seltsis veel pisut ebakindlalt, kuid soovivad oma igapäevaseid toiminguid nende abil mugavamaks muuta.

Nutiakadeemia koolitustel saab tutvuda nutiseadmete kasutamise põhitõdedega. Saab teada, mis on rakendused ja andmeside, kuidas otsida nutiseadme abil internetist infot, saata e-kirja või jagada fotosid. Kõike seda õpetatakse tegema turvaliselt. Tähtsaks osaks NutiAkadeemiast on ka isikutuvastusvahendite Mobiil-ID ja Smart-ID kasutamise tutvustamine.

Koolituse kestab 2,5 tundi ja vajalik on eelregistreerimine, mida on võimalik teha SIIN.

Pane end NutiAkadeemias proovile, ja juba mõne nädala pärast julged teha nutitelefoniga pangamakseid, saata lähedastele pilte, vaadata tahvelarvutist videosid ning palju palju muud.

Tere tulemast nutikate sekka!

koeradRaamatukogu 1. korrusel saab nautida Meeli Küttimi fotonäitust "Urban dogs: Tallinna koerad/kontorikoerad". 

Fotograaf portreteeris koeri oma igapäevase linnamaastiku keskel Tallinnas.

Tallinna koerte portreed erinevais linnaosades, kus kulgevad nende igapäevased jalutuskäigud ja tegemised, väljendavad läbi oma ilmete peaaegu inimlikke emotsioone. See oli algus fotosarjale, mis keskendub inimese parimatele sõpradele nii linnades kui ka maakohtades. Nüüdseks on linnakoertele lisandunud fotosari kontorikoertest.

Näitus lääne-Virumaa Keskraamatukogus on avatud mai lõpuni.

haabvereLäbi aastate on raamatukogu hoidnud silma peal sellel, mis on olnud nende lugejate seas möödunud aastal populaarseimad teosed, ehk siis laenutuste TOP, nagu kaasajal armastatakse öelda.

Kuigi Lääne-Virumaa arvestab oma sünniajaks aastat 1912, kui asutati Rakvere Eesti Hariduse Seltsi raamatukogu, pärinevad andmed populaarsete laenutuste kohta alles 1920. aastate lõpust. Raamatukogu kandis siis nime Rakvere linna Jaan Poska nimeline Avalik Raamatukogu.

Väljapanekul on esindatud enim laenutatud teosed sellest perioodist kuni 2017. aastani. On aastaid, mille kohta täpsed andmed puuduvad või siis on põhjust kahelda nende tõele vastavuses. Näiteks 1950. aastatel, kui rahvaraamatukogu oli oluline ideoloogiatööriist ja töötas rangete plaanide alusel, ei julgenud raamatukoguhoidja alati täit tõde kirja panna. Esile tõsteti võimude poolt soositud nõukogude autoreid ja ateistlikku kirjandust ning ebasoosingus olid näiteks väidetavalt kerglased seiklusjutud.

16. aprillil tuleb Rakveresse NutiAkadeemia. Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saali on oodatud kõik, kes tahaks õppida kasutama nutitelefoni ja –tahvlit või tahaks nendest rohkem teada saada.
Lisaks õpitakse tundma igapäevaseid e-teenuseid, otsima infot, tegema fotosid ja neid jagama. Kõike seda õpetatakse tegema turvaliselt. Lisaks tutvustatakse Mobiil-ID ja Smart-ID võimalusi, mis teevad lihtsamaks e-teenuste kasutamise, pangaasjade ajamise ja palju muudki.
Võta, palun, oma nutitelefon või tahvelarvuti kaasa, siis saad läbi praktiliste ülesannete kõike kaasa teha. Ootame sind ka siis, kui sa ei ole nutiseadmeid kasutanud või kasutad nutitelefoni vaid helistamiseks ja sõnumite saatmiseks.
Koolitus on tasuta, kuid selleks, et koolitaja saaks kõigiga tegeleda, ei saa grupp olla väga suur. Seega tuleks ennast koolitusele eelnevalt registreerida kas NutiAkadeemia kodulehel aadressil: http://www.nutiakadeemia.ee/nuti-koolitused/ või raamatukogu telefonil 3225971.
Nutikoolitus toimub kella 16.00 – 18.30. Kes päris algusajaks ei jõua, võib liituda ka hiljem.
Aitame sul nutiseadmete abil oma elu mugavamaks ja nutikamaks muuta!

Autor Nicolas Bouvy

Raamatukogu 2. korrusel saab näha Eestis elava nimeka belgia pressi – ja spordifotograafi Nicolas Bouvy fotonäitust „Teekond pilvedesse“

Fotonäitus on Eestit väga iseloomustaval teemal – korstnapühkijad. Belglase Nicolas Bouvy (s. 1980 Arlonis) jaoks tähendas esimene kohtumine korstnapühkijatega midagi eksootilist, ammu ajalukku vajunut ja minevikku kuuluvat. Vestlused Eesti Korstnapühkijate Koja auliikme Leo Kalmega aga aitasid tal mõista Eestis juba vähemalt 14. sajandist püsiva eriala elujõulisust (siis on teateid pottseppadest, kes teatavasti ka korstnaid ehitasid), legende ja traditsioone, ning vaimustuda kohalike usust, et vastutuleva korstnapühkija kuuenööbi keerutamine toob õnne. Bouvy alustas eelmisel aastal Harjumaal kolme noore korstnapühkija töö jäädvustamist, järgnedes neile nii linnakodudesse kui talumajadesse, nii katustele kui korstna otsa, ning nende kaasaskäikude tulemusena valmis suurepärane mustvalgete fotodega dokumentaalsari meie korstnapühkijate argipäevast, mida fotograaf nimetab sümboolselt „Teekonnaks pilvedesse“. Oma vahetusega võluv sari pälvis peagi rahvusvahelist tähelepanu (ilmus jaanuaris 2017 Luksemburgi nädalalehes). 

Teeliste rajad ühendavad, lahutavad, tekitavad mustreid. Lõpuks rohtuvad, jättes nähtamatu jälje.

Fred Jüssi

rajamustrid

Eesti sünnipäevakuul saab Lääne-Virumaa keskraamatukogu 1. korrusel vaadata Fred Jüssi fotonäitust „Rajamustrid“.

Kui otsida seletust Fred Jüssi ainulaadsele fenomenile, siis ilmselt tulebki selleks pidada naasmist lihtsuse, inimesele kõige loomulikumate ja lähedasemate põhiväärtuste juurde, mis on esitatud läbi kristallselge isikliku elukogemuse, läbitunnetatuse, veenvuse ja imelise emakeele kasutuse. Mees, keda on nimetatud eestlaste südametunnistuseks ja hinge peegliks, sügava elutarkuse kandjaks, ütleb enda kohta küll tagasihoidlikult, et on vaid aken, mis vahendab seda valgust, mis on niigi olemas kõikjal meie ümber.

 

VKAVirumaa kirjandusauhinna arutelukohvik toimub 12. veebruaril kell 14.00 raamatukogu 2. korrusel. Vaatluse alla võetakse neli auhinnale kandideerivat teost: 

Vahur Afanasjev „Serafima ja Bogdan"
Eva Koff „Sinine mägi"
Rein Raud „Kell ja haamer"
Mats Traat „Valge maja".

Kuulama ja arvamust avaldama on oodatud kõik huvilised.

VIRUMAA KIRJANDUSAUHIND

kiriloomRaamatukogu 2. korrusel saab imetleda käsitöömeistrist arhitekti Anu Kotli kiriloomade näitust.

Kiriloomad on tekstiilikunstnik Anu Raua ideest sündinud eesti kindakirjadega kaunistatud käpiknukud ja mänguasjad. Kiriloomad pakuvad head võimalust ühendada mänguliste võtetega oma kudumisoskus ja Eesti traditsioonilised mustrid, arendades nii fantaasiat, värvitaju kui näputöövõtteid. 

Näitusel saab tutvuda ka kindakirjateemaliste raamatutega ning tõsisema huvi korral soetada endale kirilooma mustrileht.

Raamatukogu 1. korrusel saab jaanuarikuus vaadata Rahvusarhiivi koostatud rändnäitust "Pärisrahvast priirahvaks".

19. sajandi alguseks oli pärisorjus euroopalike ideaalide kohaselt oma aja ära elanud ja sajandi teise kümnendi alguses oli Preisi reformide eeskujul ja riiklikku survet tunnetades sunnitud pärisorjuse kaotamisele mõtlema ka Balti aadel.

Lõuna-Eestis ehk Liivimaa eesti distriktis kaotati pärisorjus 1819. aasta talurahvaseadusega. Näitus keskendubki uuele talurahvaseadusele ja pakub ajalooarhiivis leiduvate dokumentide põhjal võimaluse saada aimu pea kahesaja aasta tagusest maailmast, milles eestlane tollal elas, ning sellest, milliseid ja kui ulatuslikke muutusi seadus lähemas perspektiivis endaga kaasa tõi.

Näituse koostas Kadri Tooming.

Rahvusraamatukogul on kavas töötada välja üle-eestiline e-väljaannete laenutamise ärimudel. Ärimudeli olulisteks osapoolteks olete ka teie kui e-raamatute laenutuskeskkonna potentsiaalsed kasutajad. Leia hetk aega vastata allolevale küsimustikule, mille eesmärk on välja selgitada lugejate kogemused ja arvamused e-raamatute lugemise ja laenutamise kohta. Ankeedi esimene osa sisaldab küsimusi e-raamatute lugemise kohta üldiselt, teine osa uurib suhtumist e-raamatute laenutamisse.

ANKEET

Raamatukogu 1. korrusel saab novembris uurida kahele Rakvere Linnavalitsuse korraldatud arhitektuurikonkursile, "Rakvere Pikk tänav ja ümbritsev linnaruum" ning "Rakvere esmatasandi tervisekeskus", laekunud töid.

17. oktoobril kell 16 toimub Lääne-Virumaa keskraamatukogus Rahvusarhiivi pärastlõuna. Tutvustatakse digiteeritud arhiiviallikate keskkonda Saaga, virtuaalset uurimissaali ja ühisloome algatust Eestlased Esimeses maailmasõjas. Ettevõtmistest räägivad ja küsimustele vastavad Rahvusarhiivi töötajad.

Saagaon digiteeritud arhiiviallikaid sisaldav veebikeskkond, mis võimaldab kõikidel huvilistel tutvuda meie ajaloopärandiga koduarvutist. Saagas on üleval kõik olulisemad perekonnaloo allikad. Samuti on uurijatele kättesaadavad mitmesugused Eesti Vabariigi (1918–1940) sise- ja välispoliitikat kajastavad materjalid, valik välisarhiivides leiduvatest Eesti ajaloo allikatest, vakuraamatud, ajaloolised maakaardid ja plaanid, organisatsioonide ja isikute arhiivides säilitatavad dokumendid, populaarsemad kooliajaloo allikad, Tartu linna hoonete ehitusprojektid, aadlivappide kujutised jpm. Digiteeritud arhivaalide kogu täieneb iga päev, hetkel sisaldab see ligikaudu 15 miljonit digipilti.

Lisaks võimalusele vaadata digiteeritud arhiiviallikaid, saab virtuaalses uurimisaalis VAU tutvuda arhiivinimistutega, tellida uurimisaalidesse dokumente, mis veel digiteeritud pole, osta raamatuid ja teavikuid ning konsulteerida arhiivitöötajaga.

Ühisloome algatus Eestlased Esimeses maailmasõjas sündis novembris 2014, kui Rahvusarhiiv palus kõikide huviliste abi ilmasõjast osa võtnud Eesti sõdurite arhiividokumentidest ülesleidmisel ja indekseerimisel. Praeguseks on 203 vabatahtliku abiga sisestatud ligi 160 000 kirjet 604-st säilikust. Samuti on võimalik jagada koduarhiividest pärinevaid materjale ja teadmisi. Need andmed on eriti olulised Järva- ja Võrumaalt väkke võetute puhul, sest nende maakondade sõdurinimekirjad on vaid hajusalt säilinud. Juba sisestatud andmete ja arhiiviallikatega saavad kõik huvilised tutvuda siin.

Üritus on tasuta! Kõik ajaloohuvilised on väga oodatud!

Varem vaid Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži raamatukogus leidunud teavikuid on 2. oktoobrist võimalik laenutada Lääne-Virumaa Keskraamatukogust, kuhu need hoiule anti. Kõik teavikud paiknevad teemade järgi ning on leitavad elektronkataloogist Urram.

Raamatukogu 1. ja 2. korrusel saab vaadata loodusfotovõistluse „Vereta jaht“ parimaid tabamusi. Kokku on näitusele seatud 65 fotot.
19. loodusfotovõistlus „Vereta jaht“ peeti 20.-22. mail Simisalus Põhja-Kõrvemaal, osales 33 fotograafi. 2016. aasta vereta jahi saakloomaks kuulutati aasta loomaks valitud mäger. Žürii üksmeelsel otsusel valiti parimaks Ollar Kallase pilt parasjagu urust välja astuvast õieli käpaküünistega mägrast. Välja anti ka arvukalt eriauhindu.
Vereta jahti korraldavad RMK ja Overall Eesti AS, eestvedajaks Tiit Hunt.
Vereta jaht on pärisjahile sarnanev jaht, kus relvadeks fotokaamerad, laskemoonaks mälukaardid ning jahisaagiks hulgaliselt looma- ja looduspilte. Ei ühtegi pauku, ainult vaiksed kaameraklõpsud. Vereta jahi eesmärgiks on iseloomustada piltide kaudu piirkonna maastikke ja selle asukaid.
Näitus Lääne-Virumaa Keskraamatukogus on avatud oktoobri lõpuni.

nymanLääne-Virumaa keskraamatukogu sai kingituseks  osa Rakvere linna aukodaniku Edith Kotka-Nymani kodusest raamatukogust. Annetuse raamatukogule tegi tema tütar Katrin Merike Nyman-Metcalf.

Raamatukogu sisaldab peamiselt nõukogude okupatsiooni perioodil Rootsis välja antud eesti pagulaskirjanike teoseid. Nendest suurem osa on ajalooteemalised raamatud ja ilukirjandus. Mõned raamatud sisaldavad ka autori autogrammi (Märt Raud, Vello Lattik).

Käesoleva aasta aprillis 85 aastaselt lahkunud Nymani lapsepõlv möödus Rakveres, 1944. aastal põgeneti perega Rootsi. Õpetades eesti keelt aitas ta hoida eestlust Rootsis, tema uksed olid alati avatud külalistele Eestist. Alates 1990. aastast sidus teda Rakverega kahe omavalitsuse – Rakvere linna ja Sigtuna kommuuni koostöö, milles ta osales aktiivselt tõlgi ja giidina. Rakvere linna aukodaniku nimetuse pälvis Edith Kotka-Nyman 1998. aastal.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu võtab laste- ja noorteosakonda tööle raamatukoguhoidja

Peamised tööülesanded:
- lugejateenindus
- kogude ja teenuste tutvustamine (kasutajakoolituste läbiviimine, raamatunäituste ja ürituste korraldamine ja nende korraldamises osalemine)
- laste ja noorte tegevuse juhendamine ning suunamine
- kogude korrashoid ja kujundamine
- inforessursside loomine (kirjandusnimestike, teavitusmaterjalide ja lugemissoovituste koostamine)

Nõudmised kandidaadile:
- raamatukogunduse/infoteaduse alane kõrgharidus või muu (soovitavalt pedagoogiline) kõrgharidus
- soov tegeleda laste ja noortega
- hea suhtlemis-ja koostööoskus, empaatiavõime
- hea arvutikasutamise oskus
- korrektsus ja vastutustunne
- algatusvõime ja iseseisvus
- väga hea emakeeleoskus

Alates 1. augustist saab raamatukogu 1. korrusel vaadata soome fotograafi Leif Laaksoneni fotonäitust "Rambivalguses ja -varjus".

leif laaksonen

Leif Laaksonen on Vantaa fotograaf, kes sündis ühel vihmasel ja tuulisel 1954. aasta sügisõhtul, tudeeris loodusteadusi ning sattus sealtkaudu päevatööle teoreetilise keemia, arvutite ning arvutivõrkude imelisse maailma. Fotograafia aga tuli Leifi ellu ammu enne teadust: olles otsustanud välja uurida, kust pärinevad kingakarpi kogunenud perekonnapildid, leidis ta 10-aastasena kummutisahtlist isa õige pisut kasutatud fotoaparaadi. Sellest päevast peale ei ole Laaksonen kordagi ilma kaamerata kodunt välja läinud – kaamerad, tõsi küll, on muutunud, nüüd juba suisa digitaalseks.

suvetaika7. ja 8. juunil kell 11-16.30 toimub raamatukogu juures suvine raamatutäika.

Täikal müüme neid raamatuid, mis aasta jooksul kogust välja arvatud. Raamatuvalik on suur ning hinnad ülisoodsad. Müüki tuleb hulgaliselt lasteraamatuid, ilu- ja teatmekirjandust. Väiksemas koguses ka venekeelseid raamatuid.

Hinnad algavad kümnest sendist. Vihma korral kolib täika raamatukogusse sisse.

Oled oodatud!

Villages on Move BalticRaamatukogu fuajees on üles seatud kastike, kuhu saad poetada oma idee selle kohta, kuidas aktiviseerida liikuma maapiirkonna elanikke.Nimelt pakub Lääne-Virumaa Keskraamatukogu abi Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolile ideedekorjes. Paku sinagi välja, milliseid vahvaid sportlikke tegevusi, mänge ning harjutusi võiks vabatahtlike toel teha erinevatel külaüritustel.

16. mai - 4. juuni viivad rahvaraamatukogud üle Eesti koostöös ETKA Andrasega Euroopa Sotsiaalfondi projekti “Täiskasvanuhariduse edendamine ja õppimisvõimaluste avardamine” raames kampaaniat, mis pakub kõigile täiskasvanutele võimaluse saada tasuta infot erinevate õppimisvõimaluste kohta. Raamatukogudes õpetatakse huvilistele infot otsima internetist ja antakse teavet selle kohta, mida täiskasvanud õppija võiks ja peaks teadma. See on hea võimalus saada individuaalset konsultatsiooni ja leida endale või oma lähedasele koolitus, kursus või konkreetne asjalik soovitus katkenud õpingute jätkamiseks. Raamatukogusse õppimisvõimaluste kohta infot küsima minna võib loomulikult ka igal muul ajal. Õppimiseks on aeg alati õige!

integratsiooni sihtasutus

Kus saab tasuta õppida ja harjutada eesti keelt? / Где можно будет учиться и упражняться в эстонском языке бесплатно? 

Teabetund Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 18. mail kell 18:00. / Узнай на инфочасе в Раквере 18 мая в 18:00.

Paljudele Eesti elanikele valmistavad muret keelenõuded ametikohtadel ning kust leida võimalusi keeleõppeks ja praktikaks.

Подробнее: https://www.integratsioon.ee/rus-uudised?news_id=1015
-----------------

Integratsiooni Sihtasutus jätkab mais teabetundide korraldamisega, et tutvustada nii keelekohvikutes osalemise kui teisi eesti keele õppimise võimalusi koostöös Eesti Töötukassa ja SA Innove spetsialistidega. Teabetunnil antakse ülevaade eesti keele õppimise ja harjutamise võimalustest. Samuti nõustatakse kasutama keeleõppe vahendeid ja –materjale, toetatakse nõuannetega iseseisvalt keeleõppe alustamiseks ja jätkamiseks.

Raamatukogu 1. korrusel on avatud Arvo Iho mahukas fotonäitus “Pääsukese jälgedes. 100 aastat hiljem“.

Mööduv aeg muudab meid ja maailma meie ümber iga hetkega, kuid argises eluvoolus me seda ei taju. Et muutusi näha, tuleb peatada hetk ja jäädvustada meie ümber toimuv fotole. Valguspilt säilitab maastiku, inimesed, hooned ja tööriistad, riietuse ja asjad just sellistena nagu nad pildistamise hetkel on.

Pika aja jooksul on tehtud pilte võrreldes saame aru kui suured on toimunud muutused. 100 aasta jooksul tekivad ja kaovad riigid, muutuvad majad ja maastikud...

1913. ja 1914. aasta suvel rändasid Johannes Pääsuke ja ta abiline Hannes Volter kahe kaameraga mööda Eestimaad ja jäädvustasid seda, mis nad oma teekonnal nägid. Eesti Rahva Muuseumis on tallel üle 800 suure klaasnegatiivi neilt retkedelt. Olen vaimustusega vaadanud neist tehtud suurendusi ja mul tekkis soov minna oma fotokaameraga Pääsukese jälgedes rändama täpselt 100 aastat hiljem.

Aprilli lõpuni saab raamatukogu 1. korrusel vaadata Mathura näitust "Olemise ring". 

Kunstniku töövahendid olid minimalistlikud: harilik pliiats, söepliiats, värvipliiats, akvarellpliiats, inktense.

Olen mõelnud sageli, et pole päris-päris lõppe ega päris-päris algusi; kui midagi ka katkeb, siis jätkub see või järgneb sellele midagi varem või hiljem ikka. Ja võib-olla on siis kogu meie olemine kokkuvõttes ring, milles voolame kaasa või tahame ujuda vastuvoolu, aga pole lõplikku lõpp-punkti, on vaid kulg. Seda olengi püüdnud mõtestada, kaasas ainult mõned
pliiatsid ja kriidipuru.

 

kohvLääne-Virumaa Keskraamatukogus avab uksed keelekohvik. Keelekohvik on kokkusaamiskohaks muukeelsetele inimestele, kes küll oskavad mingil määral eesti keelt, kuid pikemaks kõnelemiseks jääb oskusi või julgust väheks. Keelekohvikus saab raamatukoguhoidjatest juhendajate käe all eesti keeles rääkimist teiste kohvikulistega praktiseerida ja niimoodi läbi omavahelise suhtluse kõnekeelt õppida.
Kindlasti on meil neid inimesi, kes vajaksid keelepraktikat, et saada omale näiteks parem töökoht või lihtsalt tunda ennast hästi eestikeelses kultuuriruumis.
Esimene kohtumine toimub 5.apillil kl 16.00 raamatukogus IV korrusel puhketoas. Kokkusaamised hakkaksid toimuma kolmapäeviti 1,5 tundi korraga, aga oleme selles osas ka üsna paindlikud ja võime aegu osalejate võimalustega kohandada. Keelekohvikus raha maksma ei pea.

Huvilistel palume endast märku anda hiljemalt 4. aprilliks tel: 3225971; 3225970 või aadressil: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

4. aprillil algusega kell 15.00 toimub Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Mathura näituse "Olemise ring" avamine ja raamatu "Jääminek" esitlus.

Kaasategev Kadi Uibo (laul, harmoonium, väikekannel). Näitus avatakse raamatukogu 1. korrusel, esitlus jätkub raamatukogu saalis 4. korrusel.

Kohtumisõhtul antakse üle ka XXIX Virumaa kirjandusauhind, mille Mathura pälvis raamatu "Jääminek" eest.

Loe lisa

Ida2Raamatukogus saab alates 7. märtsist vaadata näitus “Identiteedit olemus”, mis esitleb viie noore ja andeka soome fotokunstniku loomingut. Fotograafid käsitlevad oma töödes identiteedi ja mäluga seotud küsimusi, kasutades selleks erinevaid tehnikaid alates mustvalgest filmist kollaažideni.

Mis kujundab inimese identiteeti? Mis asjaolud ja sündmused mõjutavad meid kui üksikisikuid? Need küsimused pole inimkonna jaoks midagi uut, aga nende tähtsus on tänapäeva ühiskonnas taas teravalt esile kerkinud. Elame maailmas, mida iseloomustavad muutuv poliitmaastik ja teised globaliseerumise tagajärjed.

Näitusel osalevad:

Hanna Råst
Ida Taavitsainen
Salla Lahtinen
Vanessa Forstén
Fia Doepel

Kasutaja Eesti Lugemisühing foto.Lugemis- ja kirjutamisraskustest lapsevanematele

Laupäeval, 18. märtsil Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 4. korruse saalis, kell 11-15. 

Koolitaja on Liina Velner.

Eesti Lugemisühingu korraldatud koolitus on mõeldud 6-10 aastaste laste vanematele, kes muretsevad oma lapse lugemis- ja kirjutamisoskuse arengu üle.

NB! Vajalik on eelnev registreerumine. Registreeruda saab kuni 15. märtsini või kuni kohtade täitumiseni. Täida registreerimisvorm SIIN.

Kõik osalejad saavad tõendi. Kohvipausil võimalik sularaha eest osta kohvi, teed, suupisteid (kuni 1 euro).
Koolitus on tasuta.
http://www.lugemisyhing.ee/index.php?page=339

reet 022828. veebruaril kuulutas Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing oma aastakoosolekul välja parimad raamatukoguhoidjad Eestis. 2016. aasta parima lasteraamatukoguhoidja tiitli sai 40 nominendi hulgast Lääne-Virumaa keskraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Reet Tomband. Reet on lasteraamatukogus töötanud pea kolmkümmend aastat, kuid rõõmu oma tööst ja uusi ideid jätkub endiselt. 

Tunneme uhkust ja soovime palju õnne!

logo trlPühapäeval, 5. märtsil kell 11-16 toimub peale aastast pausi järjekordne "Tasuta raamatu laat". Laat kannab järjekorranumbrit kaheksa ning on olemuselt sama kui varemgi – inimesed, kel raamatuid üle, toovad need laadale ja teised kel puudu, viivad omale koju. Loomulikult võib olla nii tooja kui viija rollis samaaegselt, sest raamatud on ju erinevad. Seega on tegemist ühe suuremat sorti raamatuvahetusega.

Heategevusmüük
Laadalaudadel olevate raamatute eest sentigi maksma ei pea, küll aga on suure laada sees väike heategevusmüük. Pisikese osa raamatuid müüme soodsate hindadega selleks, et osta laste ja noorte kultuuriaastal raamatukogusse vabaks kasutuseks graafikalauad, mida saab arvutijoonistuste tegemiseks kasutada iga laps ja noor, kel soov end selles vallas arendada.

Seega - tuuluta oma raamaturiiuleid ja too seisma jäänud kirjavara "Tasuta raamatu laadale"!
Raamatuid (samuti ajakirju, CD ja DVD plaate ning muid infokandjaid) saab ära tuua kahel laadaeelsel päeval, 3. ja 4. märtsil kell 10-20 Rakvere Spordikeskusesse.
Raamatu loovutajale paneme siiski südamele, et hinnake oma annetust kriitilise pilguga! Tuua tasub sellist kraami, mis teie arvates veel kellelegi huvi võiks pakkuda ning mille seisukord on tarbimiskõlbulik. Vanapaberisse kvalifitseeruva kirjavara (kataloogid, telefoniraamatud, ajalehed, aegunud kirjandus jne) saab viia linnas paiknevatesse paberikonteineritesse.

Laadapäeval, 5. märtsil tule kohale, vali raamatuid, osale töötubades ning naudi etteasteid. Laada programm alustab kell 12, kui esimene tuhin ja suurem paberikrabin on vaibunud. Laste ja noorte kultuuriaastale kohaselt on teiste hulgas laadalava vallutanud mitmed noored kollektiivid. Loomulikult on kohal ka laada raudvara – rahvamuusikaansambel „Kungla“. Kultuuriprogrammi toob teieni Rakvere Kultuurikeskus.

KAVA
11.00 Laada avamine
12.00 Tantsuansamblid Alima ja Panter
12.30 Rakvere põhikooli laste ansambel
13.00 Esteetika- ja tantsukooli tantsijad
13.30 Kelli Pärnaste laululapsed
14.00 JJ-Street tantsijad
14.30 Rahvamuusikaansambel Kungla
16.00 Laat sulgeb uksed

jaaminekEsmaspäeval, 20. veebruaril kogunes Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Virumaa kirjandusauhinna žürii, et valida 2016. aastal ilmunud raamatute seast auhinnavääriline Eesti ajalugu käsitlev teos. Lõppenud aasta oli tähelepanuväärne just ajalooainelise kirjanduse rohkuse poolest. Enam kui neljakümne teose seast valiti välja seitse nominenti : Kai Aareleidi „Linnade põletamine“, Ilmar Taska „Pobeda 1946“, Holger Kaintsi „Uinuv maa“, Andrei Hvostovi „Šokolaadist prints“, Mathura „Jääminek“, Meelis Friedenthali „Inglite keel“ ja Mihkel Muti „Eesti ümberlõikaja“. Nominentide nimekirja aitavad kokku seada Ida- ja Lääne-Virumaa raamatukogud, auhinna annavad ühiselt välja Ida-Virumaa ja Lääne-Virumaa Omavalitsuste Liidud.
Tänavu oli žüriil kaalukausside kõigutamisel ohtralt hoogu ja rohkesti tähelepanekuid valitud teoste kiituseks. Erinevalt varasematest aastatest kulus laureaadini jõudmiseks koguni kolm aruteluvooru. Lõpuks jäid üksmeelse sümpaatia märgiks lauale Mathura ja Meelis Friedenthali raamatud. Tuleb tõdeda, et seekord taandus dokumentaalsem ajalookäsitlus poeetilisemate ja filosoofilisemate aja lugude ees.
Lõpphääletuse tulemusena kuulub Virumaa kirjandusauhinna XXIX laureaadi tiitel Mathurale tema proosadebüüdi „Jääminek“ eest.

14. veebruaril kell 17:30 tuleb Lääne-Virumaa Keskraamatukokku lugusid jutustama giid, maailmarändur ja raamatuautor Ena Mets. Kaasas on tal ka romaan „Naeratava kuu inimesed“, mille sünnilugu koos teiste rännuvestetega ligi pooleteise tunni jooksul teieni jõuavad. Rakvere jutuõhtu on osa autori kahe ja poole nädala pikkusest Eesti-tuurist naeratava kuu inimeste ning muude lugude saatel.

alutaguse

Tartu rahu aastapäeval, 2. veebruaril kell 17.00 avatakse Lääne-Virumaa Keskraamatukogus näitus "Naiskodukaitse 90", mida korraldab Naiskodukaitse Viru ringkond.

Avamise jätkuks toimub vestlusõhtu vabadusvõitleja ja metsavend Ruuben Lamburiga, kes oma läbielamistest ja mälestustest pani kokku raamatu pealkirjaga "Alutaguse saaga”.

Olete oodatud!

victor guzunNäituse avamisel 7. veebruaril tervitasid külalisi Moldova suursaadik Eestis pr Inga Ionesii ja Moldova aukonsul Eestis hr Einar Vallbaum.

Endise Moldova suursaadiku Eestis Victor Guzuni fotonäitus on pühendatud iseseisva Moldova Vabariigi 25. aastapäevale ning Eesti ja Moldova diplomaatilistele suhetele. Fotod kujutavad peamiselt Eestimaa loodust.

Näitust korraldavad Moldova Suursaatkond Eestis ja Moldova aukonsul hr. Einar Vallbaum.

Fotonäitust Lääne-Virumaa keskraamatukogu 1. korrusel jääb avatuks 6. märtsini. Edasi rändab see teistesse Eesti maakondadesse.

Vt albumit SIIT

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis 13. veebruaril algusega kell 16 korraldavad Rakvere Haigla, Eesti Õdede Liit ja Rakvere Laste Tervisekeskus teabepäeva "Kas nohu on haigus"

Kaua nohu nakkab?
Nohu nakkuohtlikkus?
Kas nohu tuleks ravida?
Kuidas suhtuda kolleegi, kes põeb nohu?

Lektor: Tõnis Pruler AS Rakvere Haigla kõrva- nina- kurguarst

Peale loengut tervisenäitajate mõõtmine (veresuhkur, vererõhk).
Teabepäev on tasuta!

Peagi saab Virumaa kirjandusauhind oma väärikasse nimekirja uue, järjekorras 29. laureaadi. Tule avalda sinagi vabas juturingis mõtteid Virumaa kirjandusauhinnale kandideerivate teoste üle. Arutelukohvik toimub 13. veebruaril kell 15 raamatukogu puhketoas 4. korrusel

Arutluse all on raamatud:
Kai Aareleid „Linnade põletamine“
Ilmar Taska „Pobeda 1946“
Holger Kaints „Uinuv maa“
Andrei Hvostov „Šokolaadist prints“
Mathura „Jääminek“
Meelis Friedenthal „Inglite keel“
Mihkel Mutt „Eesti ümberlõikaja“

Ära heitu, kui pole jõudnud kõiki raamatuid läbi lugeda, arutlema ja kuulama on oodatud kõik huvilised!

alymovaIrina Alymova sündis Rakveres 1979. aastal. Peagi kolisid tema vanemad ära Ukrainasse ja seejärel Venemaale. Hiljuti, üle pikkade aastate õnnestus naisel oma sünnilinna taas külastada. Rakvere avaldas talle muljet ning äratas tundeid, mistõttu otsustas ta teha linnale väikese kingituse. Nimelt kirjutab Irina laule ja luuletusi, millest paljud on jõudnud raamatusse ja plaadile.
Raamatud ja cd-d tema lastelauludega on nüüd edastatud Lääne-Virumaa Keskraamatukogule ning on kättesaadavad igale soovijale. Mõistagi on need kõik vene keeles. 

VKAAuhinnale kandideerivad:

  • Kai Aareleidi “Linnade põletamine”, 
  • Ilmar Taska “Pobeda 1946”, 
  • Holger Kaintsi “Uinuv maa”, 
  • Andrei Hvostovi “Šokolaadist prints”, 
  • Mathura “Jääminek”, 
  • Meelis Friedenthali “Inglite keel” ja 
  • Mihkel Muti “Eesti ümberlõikaja”.

Kümneliikmelisse žürisse kuuluvad Lääne-Virumaalt Reet Tomband, Ilme Post, Riina Rohtung ja Inna Grünfeldt ning omavalitsuste liidust žürii esimehena Kadrina vallavanem Erich Petrovits.

Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mille asutas 1989. aastal Virumaa Fondi nõukogu. 1998. aastast korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Viru omavalitsuste liit.

Auhinna eesmärk on tunnustada eesti ajaloo ainelise väärtkirjanduse loojaid, tutvustada ja levitada väärtkirjandust.

Virumaa kirjandusauhinna esimene laureaat oli aastal 1988 Jaan Krossi romaan “Wikmani poisid”, möödunud aastal pälvis auhinna Peeter Sauter teosega “Lapsepõlvelõhn”.

23. jaanuari kell 18 toimuv "Jaanuariõhtu vene romanssi­dega" kätkeb endas nelja muusiku ühist rännakut koos tuntud vene heliloojate 19. ja 20. sajandil kirjutatud loominguga. Esitamisele tulevad Tšaikovski, Borodini, Mussorgski, Rahmaninovi, Šostakovitši ja Prokofjevi teosed.

Lauljad Elo-Maarja Miilen ja Joosep Trumm ning pianistid Anna Smirnova ja Mari Visnapuu toovad publiku ette kava, mille läbivad teemad on romantiline armastus, looduslüürika ja kodunostalgia ning mille nüansirohke vene keel ja läbitunnetatud helikeel seovad elamusterohkeks tervikuks.

9789949984923

Kolmapäeval, 11. jaanuari algusega kell 17.30 esitleb Urve Tinnuri raamatukogu saalis uut kogupereromaani „Kaks ööd mahajäetud majas".
- R. linnas alguse saanud elu keerdkäigud
- valusad pihtimused
- unistused ja lootused saatuse kaalukausil
- tõsielul põhinev sündmustik

syntesaator 2Täitunud on üks meie ammune soov - raamatukogu muusikatoas on nüüd võimalik kasutada süntesaatorit. Vaikseks harjutamiseks saad kasutada kõrvaklappe.

Fotol üks esimesi katsetajaid Helle Pajula.

kalevipoeg2

Raamatukogu laste- ja noorteosakonnas 3. korrusel saab tutvuda noorte maakondlikul võistujoonistamisel loodud piltidega, mis tänavu sündisid rahvuseepose „Kalevipoeg“ ainetel.
Põhikooli- ja gümnaasiumiastme noorte maakondlik võistujoonistamine toimus juba kolmandat korda. Seekordse teema pakkus korraldaja-kool Vinni-Pajusti Gümnaasium välja kummarduseks Viru-Jaagupi kandist pärit kunstnik Kristjan Raua Kalevipoja-ainelisele loomingule.
Võistu joonistas 46 noort kunstnikku, kelle töid saab raamatukogus vaadata talvise koolivaheaja lõpuni.

StekkjarstaurNäitusel olevad trollid on valmistanud Kristín Sigurðardóttir, kes elab Kirde-Islandil ja töötab abiõpetajana. Trollide valmistamisel on kasutatud kohalikku materjali.

Islandi jõuluperiood, mis algab 23. detsembril ja lõpeb 6. jaanuaril, on põnev segu religioossetest tavadest ja traditsioonilisest folkloorist. Nagu ka paljudes teistes riikides, tähistatakse Islandil jõule hea toidu ja kingitustega. Aga kui enamikus riikides külastab perekondi jõuluvana, siis Islandi lastel on hoopis 13 jõulutrolli (Yule Lads), kes külastavad neid kolmeteistkümnel päeval enne jõule. Headele lastele jätavad hirmutavad trollid küll kingitusi, kuid halbadele lastele hoopis mädanevaid kartuleid.
Islandi jõulutrollid põlvnevad trollidest ning nende algupäraseks rolliks oli laste hirmutamine. Nad on Islandi ühtede kõige hirmasamate koletiste Grýla ja Leppalúði pojad. 1746. aastal keelati Islandil ära koletiste ja jõulutrollidega laste hirmutamine.

Näitust vahendab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
Näitust saab Lääne-Virumaa keskraamatukogus vaadata aasta lõpuni.

Kirjanikud on asunud taas teele iga-aastasele tuurile Eestimaa raamatukogudes.

8. novembril jõuab sõnaränd koosseisus Karl-Martin Sinijärv, Kätlin Kaldmaa, Mihkel Kaevats ja Anti Saar Lääne-Virumaale. Enne õhtust kohtumist kell 17.30 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus, saab kirjanikke näha veel kell 12.00 Kunda Ühisgümnaasiumis.

Ulvis toimunud Lääne-Virumaa raamatukoguhoidja päeval kuulutati välja ja anti üle maakonna aasta raamatukoguhoidja auhind, mille pälvis Ere Käärmaa Tapa Linnaraamatukogust. Lääne-Virumaa aasta raamatukogu tiitel läks Kadrina Valla Raamatukogule. Auhinna andis üle Eesti Vabariigi kultuuriminister Indrek Saar.

Ere Käärmaale tõi tunnustuse tema mitmekülgne ja aktiivne tegevus raamatukogu ürituste ja näituste korraldamisel ning läbiviimisel. Teda saab iseloomustada kui rõõmsameelset, aktiivset ja suure hingega inimest, kes oma põhitöö kõrvalt Tapa Linnaraamatukogus leiab aega ja jõudu tegeleda ka valla erinevate koostöö- ja kultuuriprojektidega.
Aasta meeskonnal Kadrina raamatukogust on keskne roll valla kultuurielus ja ta on kindel partner kogukonnas. Raamatukogu eestvedamisel käib koos kirjandusklubi, tegutseb kinoklubi, toimuvad kohtumised ja koolitused. Kadrina raamatukogu töötajad koos Hulja, Kihlevere, Vohnja ja Viitna filiaalide töötajatega moodustavad kokkuhoidva ja hästi toimiva meeskonna.
Aasta raamatukoguhoidja kandidaadid olid veel Viru-Nigula raamatukogu juhataja Hiie Kivilo, kelle puhul tõsteti esile tema pikaajalist kultuuri ja lugemist väärtustava tegevust Viru-Nigulas ning Kadrina Valla Raamatukogu Hulja filiaali raamatukoguhoidja Gerda Ansi, kelle puhul hinnati kõrgelt tema aktiivset ja mitmekülgset tegevust laste lugemisharjumuste kujundamisel ja kohaliku kultuurielu rikastamisel.
Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja ja raamatukogu konkurssi korraldavad Lääne-Viru Maavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu alates 2011. aastast. Konkursi tingimused olid, et esitatud isik pidi olema aasta jooksul mõjutanud elu raamatukogunduse valdkonnas, paistnud jooksval aastal silma innovaatilise ja tulemusliku arendusliku või praktilise tegevuse eest kutsetöös.

ere

kadrina

raamatuseljaluuleRaamatukogu 1. korrusel saab näha raamatuseljaluuletuste fotonäitust, mille panid kokku Võsu kooli 3.-9. klasside õpilased koos oma õpetajatega. 

Raamatuseljaluule (inglise keeles book spine poetry) on luuletused, mis moodustatakse raamatuselgadel olevatest raamatu pealkirjadest. 

Näituse juures saad katsetada, kui hästi sul endal raamatuseljaluuletamine välja tuleb. Vali riiulitelt sobivad raamatud ja luuleta!

Gerri nukkLaste- ja noorteosakonnas raamatukogu 3. korrusel saab 26. oktoobrini vaadata põnevat näitust nukumeister Gerri Orgma nukkudest.

Jõhvist pärit Gerri Orgma hakkas autorinukkude valmistamisega tegelema Vahtra loomekeskuses avatud stuudios, mida juhatab Kohtla-Järve nukumeister Svetlana Vetrova. Suhteliselt lühikese ajaga on ta jõudnud luua üle 30 nuku, millest suurosa on esindatud ka näitusel.

Gerri on kogu elu kulgenud kunstilainel: õppis Jõhvi kunstikoolis Aira Rautso käe all, paljud kodused lasteraamatudki said temalt uued pildid, täiskasvanuna on ta kogu aeg tegelnud käsitööga, läbinud õmbluskursuse, ent nüüd on ta pühendunud peamiselt nukukunstile. See sobib tema hingega ning pakub rakendust fantaasiale.

lemmiktegelane

Oktoobris möödub 90 aastat „Tõe ja õiguse“ I osa ilmumisest. Seoses selle sündmusega kutsume teid osalema üleriigilisel võistlusel LUGEJATE LEMMIKTEGELANE „TÕES JA ÕIGUSES“. 

Hääletamine kestab 1.-23. oktoobrini. Rahva lemmiktegelane „Tões ja õiguses“ kuulutatakse välja 30. oktoobril pidulikul sündmusel Tallinnas Solarise Apollo raamatupoes kajastusega Vikerraadios. Peaauhind on sõit neljale Rootsi.

Võistlus saab teoks kahe Tammsaare muuseumi, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi ja Vikerraadio koostööna.

Mälu värskendamiseks tasub ehk köited taas läbi lugeda või üle sirvida. Tegime selle Sulle lihtsaks ja laotasime kõik viis "Tõe ja õiguse" osa raamatukogu ilukirjanduse osakonnas lauale.

HÄÄLETA SIIN!

 

Üleriigilisel EAS ettevõtlusnädalal toimub reedel, 7. oktoobril kel 11.00 Lääne-Virumaa keskraamatukogu saalis 3D printimise tutvustus, mida viib läbi MTÜ Eesti 2.0.

Eesti 2.0 eesmärgiks on inspireerida koolinoori valima tehnoloogiapõhist tulevikku, seetõttu käiakse 3D tehnoloogiat tutvustamas peamiselt koolides. Projektide abil viiakse noorteni erinevaid tehnoloogiaid ja pakutakse välja võimalusi nende rakendamiseks.

Demonstratsiooniga raamatukogus soovime 3D printimise võimalusi tutvustada ka kõigile teistele huvilistele. Kutsume kaasa mõtlema teemal, kas 3D printer võiks olla kättesaadav ka suuremates rahvaraamatukogudes, kus iga soovija saaks selle abil oma ideid teostada.

Oodatud on kõik asjahuvilised, sissepääs on vaba. Kel sügavam huvi, saab siin hea võimaluse asjatundjalt 3Dprinterite kohta otse küsida: kust neid soetada, mis teadmisi on vaja kasutamiseks ja palju muud.

Lääne-Viru maavalitsus ja Lääne-Virumaa keskraamatukogu kuulutavad välja konkursi „Lääne-Viru aasta raamatukoguhoidja 2016”. Konkursi eesmärgiks on tunnustada nii isikute kui meeskondade kategoorias maakonna raamatukoguhoidjaid, kes on aasta jooksul positiivselt mõjutanud paikkonna elu raamatukogunduse valdkonnas, maakonnas või Eesti raamatukogunduses.

Kandidaadiks võib esitada Lääne-Virumaa küla-, valla-, linna- või kooliraamatukogudes töötava isiku või meeskonna, kes on viimase aasta jooksul paistnud silma innovaatilise ja tulemusliku arendustöö või praktilise tegevusega kutsetöös, täiskasvanute või laste raamatukoguteeninduse alal.

mauri kiudsoo 71245961Sügis on ukse ees ja aeg on taas tubasteks tegevusteks. Lääne-Virumaa keskraamatukogu alustab oma kohtumisõhtuid ajalooteemaga. 28. septembril algusega kell 17.00 tuleb külla arheoloog Mauri Kiudsoo, kes räägib Varudi-Vanaküla peitleiust.

Varudi-Vanaküla peitleid on mündiaare, mille leidis 2015. aasta aprillis otsingu- ja kodulooklubi Kamerad 1268. aastal aset leidnud Rakvere lahingupaiga otsimise käigus. Koos Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi ja Muinsuskaitseameti arheoloogide Mauri Kiudsoo, Nele Kangerti ja Ulla Kadakaga kaevati välja 51 Rooma pronksist münti, kolm tervet sõrmust, üks suurem rõngas ning paar ehtekatket.

Mauri Kiudsoo on eesti arheoloog ja Tallinna Ülikooli Ajaloo Instituudi numismaatikakogu hoidja. Kiudsoo, kelle üheks peamiseks uurimisvaldkonnaks on aarded ja mündiringlus, kõneleb raamatukogus Varudi-Vanaküla peitleiu numismaatilisest ja ajaloolisest väärtusest. 

 

Hector

Oktoobris alustas Lääne-Virumaa Keskraamatukogu taas lugemiskoerte hooajaga. 

Kuna huvi oli suur, jätkame sel hooajal juba kahe koeraga. See võimaldab lugemisüritusi korraldada lisaks nädalavahetustele ka nädala sees.

Sujuvamaks koostööks ja infovahetuseks palume sel hooajal enne lugema registreerimist lapsevanematel ära täita nõusoleku- ja infolehe. Lehte saab küsida raamatukogu teenindajatelt. Täpsemat infot lugemiskoerte ja uue hooaja kohta küsige e-posti aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

arheoloogiaRändnäitus “Arheoloogilised välitööd Eestis 2015”, mida on eksponeeritud mitmel pool Eestis jõudis nüüd ka Rakveresse. Näitust saab vaadata Lääne-Virumaa keskraamatukogu 1. korrusel.
Rändnäituse näol on tegemist Eesti arheoloogide traditsioonilise ettevõtmisega, millega tahetakse igasse Eestimaa nurka jagada teavet möödunud välitööaasta tähelepanuväärsematest arheoloogilistest avastustest. Sellistel näitustel on alati olnud ka muinsuskaitselist tegevust tutvustav ja tähtsust rõhutav eesmärk.
Näitus koosneb 16 stendist, annavad ülevaate Eestimaa eri paigus toimunud arheoloogide välitööde olulisematest tulemustest ja põnevamatest leidudest alates kiviajast kuni 19. sajandini. Teiste hulgas leidub siin ka paar Lääne-Virumaaga seotud stendi: eesti suurimast mündiaardest, mis leiti möödunud aastal Uhtna lähedalt Varudi-Vanakülast ja Rakvere teatrimäe järeluuringutest.
Tallinna ülikooli arheoloogia teaduskogu juhataja Ülle Tamla koostatud näitus on Lääne-Virumaa keskraamatukogus üleval 15. oktoobrini.

Tallinna Keskraamatukogu raamatukogubuss Katarina Jee on võtnud ette paaripäevase ringsõidu, mille käigus külastatakse Järvamaad, Tartumaad, Tartut ja Lääne-Virumaad. Meie maakonnas saab raamatukogubussi näha laupäeval, 24 septembril, kus see peatub Tapa linna keskväljakul kell 10 – 11 ja Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ees 24. septembril kell 12-15Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 1. korrusel on samaaegselt avatud ka kasutatud raamatute müük. 

raamatukogubussRaamatukogubussiga on oodatud tutvuma kohaliku omavalitsuse otsustajad, raamatukoguhoidjad, ajakirjanikud ja kõik teised huvilised. Sõidu eesmärk on tutvustada raamatukogubussi kui ühte võimalikku lahendust, kuidas viia raamatukoguteenus lähemale hajaasustusega piirkondades elavatele inimestele.

Rändnäitus on pühendatud ajakirja Kaitse Kodu! 90. juubelile

Kaitse Kodu! esimene number ilmus 1925. aasta 14. oktoobril 40-leheküljelisena trükiarvuga 18 000. Kolme esimese numbri kaaned olid üsna ühesugused, seal kõrgus ajakirja kujundaja Peet Areni loodud muistne sõdalane mõõga ja kilbiga ning olekuga, mis sunnib teda võrdlema Kalevipojaga ja annab aimu sellest, milline oli Kaitseliidu ja kaitseliitlase tollane filosoofia.

Näitusele on valitud iga viienda ilmumisaasta kaanepildid kuni aastani 2015 eesmärgiga kirjeldada läbi ajakirjade kaanekujunduste oma ajastut ning näidata elu ja maailma sel päeval ja hetkel.

Kaitse Kodu! on tänaseks Eesti Naise, Loomingu ja Sõduri kõrval üks vanemaid seni ilmuvaid ajakirju Eestis.

Näitus jääb Lääne-Virumaa Keskraamatukogus avatuks 31. augustini.

suvetaikaVIHMASE ILMA TÕTTU MÜÜME RAAMATUID RAAMATUKOGU SAALIS 4. KORRUSEL!

Aasta jooksul oleme oma kogusid hoolsalt üleliigsetest teavikutest puhastanud, et teha ruumi uutele raamatutele. Seepärast toimub neljapäeval ja reedel, 9. ja 10. juunil, raamatukogu ees  Laial tänava ääres kasutatud raamatute müük.  Müügile tulevad needsamad kogust välja arvatud raamatud. Valik on hea ning hinnad taskukohased.

Täika algab hommikul kell 11 ja lõpeb õhtul 16.30. 

 

Raamatukogu 1. korrusel saab vaadata kahte käsitöönäitust: Athena Maja hõbeehete näitus "Aeg. Impulss. Peegeldused" (Juhendaja ehtekunstnik Harvi Varkki) ja Jaanioja käsitöötalu näitus "Janika lillemantlid ja Janno sepanoad".

Näitus on avatud 12. juunini.

NB! Laupäeval, 11. juunil on raamatukogu suletud, 12. juunil kell 10-15 on avatud vaid 1. korrus näituse külastamiseks.

vaara trupp

1. juunil toob Põhja-Soomes tegutsev lasteteater Vaara raamatukogu saalis Rakvere laste ette etenduse "Valepidimaa". Etendused on eesti keeles ning mõeldud 1-8 aastastele lastele. Rakveres toimub kolm etendust: kell 11.00, 12.30 ja 14.00. Etendus kestab 40 minutit ning on TASUTA.

"Valepidimaa" on vahva muusikaline teatrietendus maast, kus kõik on valesti, tagurpidi ja täitsa kummaline. Seikluse ajal saavad vaatajad tuttavaks muuhulgas selliste põnevate tegelastega nagu eriti pelglik dinosaurus, targad võlurid ning printsess, kes väidab, et ta pole sugugi printsess. Lisaks tuleb lahendada suur müsteerium, mis on Valepidimaad tabanud.

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi koostatud rändnäitus raamatukogu 1. ja 2. korrusel jutustab Eesti näitlejate ja muusikute lapsepõlvemälestustest ja -unistustest koos armsate beebifotodega muuseumi arhiivist.

Ballett 2016 027 väikeLääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonnas saab tutvuda Muusika- ja kunstikooli Kaur korraldatud Virumaa laste joonistusvõistluse „Minu ballett“ joonistuste ning maalidega. Kunstiprojekt lisab IX Jõhvi balletifestivali programmile loomingulist lennukust ja fantaasiamängu.

Näitus jääb avatuks 10. maini.

 

11. mail kell 16.00-19.00 korraldavad Eesti Õdede Liidu Lääne-Virumaa piirkondlik ühing ja AS Rakvere Haigla teabepäeva "Jalgade hooldus ja jalaravi".

  • Kuidas hooldada jalgu?
  • Mida kujutab endast jalaravi?
  • Kellele on jalaravi teenus mõeldud?
  • Abivahendid mida kasutatakse jalavaevuste leevendamiseks.

Soovijatel on võimalik teha jalalaba uuring.
Lektorid: AS Rakvere Haigla jalaraviõed Reeli Lang ja Ivika Meekler, Vaala keskuse apteegi juhataja Karmen Privoi
Teabepäev toimub raamatukogu saalis ja on tasuta!

laulanlaevataie kaanepilt28. aprillil kell 17.30 raamatukogu saalis.

Raamatu autorid on Sabine Burger, Lauri Sommer, Valdur Mikita, Eero Raun, Ly Seppel ja Kristiina Ehin. Esitlusel räägib Šveitsi fotograaf Sabine Burger. Esitlus on eesti keeles.

Hääl on inimestel nii isiklik ja iseloomustav märk. Niimoodi oli minu soov, et raamat näitaks isiklikult ja poeetiliselt, mitte teaduslikult, kuidas laulmine inimestele mõjub ja miks ta laulab. Ja seda erinevates kihtides, kas iseenda jaoks, seltsielu jaoks, rahva jaoks. Ja laulmine kui väljendusvorm, kui tavalised sõnad enam ei suuda öelda, mis hinges on. Või seal, kus laulud avavad võimaluse maagilise maailmaga või jumalaga kõneleda. Laulupeod on minu jaoks nähtav püramiiditipp, mis paistab ka välismaale, mind aga huvitas ka, kuidas inimene laulab tavalises elus, näiteks köögis, saunas, sünnipäevadel. Või kuidas koor on lauljatel nagu perekond ja peale muusikat on seltsielu ka oluline põhjus, miks keegi kooris laulab.

http://www.laulanlaevataie.ee/ 

Viru Instituut kutsub üles virulasi osa võtma uuest eluloovõistlusest “Eesti Vabariik 100. Minu elu ja armastus”.

Kirjandusmuuseum on kuulutanud välja uue 2016. aasta kogumisteema, mis on pühendatud Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale. Elulugude kogumise võistlusele „Minu elu ja armastus” oodatakse lugusid, mis keskenduvad nii ühiskondlikele muutustele kui ka inimeste isiklikule elule. Võistluse eestkõnelejaks on luuletaja Kristiina Ehin ning silmapaistvamad tööd avaldatakse raamatus „Eesti rahva elulood”.

Täpsem info Eesti Kirjandusmuuseumi kodulehel: http://www.kirmus.ee/est/teenused/elulood/ 

Infot saab ka Viru Instituudist: projektijuht Marge Lepik See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ; tel 5054319.

"Lastekirjanduse TV" tutvustab Nukitsa konkursi raamatuid ja autoreid.

Nukitsa konkursi täienduseks kutsusime lapsi lisaks raamatute hindamisele koostama ja filmima uudisklippe, et nende abil You Tube´is kokku panna päris oma uudistesaade "Lastekirjanduse TV". See tutvustab kaaslastele konkursi põnevamaid raamatuid ja autoreid ning ehk äratab huvi ka neis, kes seni suuremad lugejad pole olnud.

Vaata klippe ja avalda oma lemmikutele poolehoidu!

          

         

          

         

          

          

soomelahtRaamatukogu 1. korrusel saab vaadata Loodusmuuseumi näitust  "Soome lahe (l)ainel". Rändnäitus valmis kolme riigi, Soome, Eesti ja Venemaa koostöös 2014. aastal, mis oli rahvusvaheline Soome lahe aasta.
Näitus annab ülevaate Soome lahe keskkonnaseisundist minevikus ja tänapäeval, selle kultuuriloost ning elukeskkonnast. Postrid tutvustavad Soome lahe unikaalsust ja haavatavust, sh võõrliike, eutrofeerumist ja meretransporti. Saab teada, kuidas on tekkinud ja randa jõudnud kõik see, mida võime mere äärest leida.

Rändnäitusel on olemas ka kodulehekülg, kus käsitletakse kõiki teemasid veelgi detailsemalt.

Neljapäeval 10. märtsil kell 18.00 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus.Andres Roots tricone foto Siret Roots

Andres Roots on Tartu slaidkitarrist, kelle helilooming on kõlanud viie mandri raadrioeetris, kodumaistes telesarjades ja Peeter Simmi kinofilmides. Kontserte on ta andnud nii Baltikumis kui Skandinaavias, Suurbritannias, Prantsusmaal, Saksamaal, Poolas, Tšehhis ja Slovakkias. 2015. aastal tunnistas Kanada veebiajakiri Blues Underground Network Euroopa parimaks bluusiplaadiks Rootsi ja inglise suupillimängija Steve Lury Shetlandi saartel üles võetud kontsertsalvestuse "Live in Lerwick"; alates 2008. aastast on see viies kord, kui selle auhinna saab album, mil kõlab Rootsi kitarrimäng.

kivineSpordiajakirjanik, kirjanik ja tõlkija Paavo Kivine räägib oma möödunud aasta lõpul ilmunud raamatu “Paul Keres. Mälestusi. Materjale. Kirju” saamisloost ja maailmakuulsa maletaja elu murdehetkedest.
Raamat räägib Keresest kaasaegsete mälestuste, seniavaldamata arhiividokumentide ja suurmeistri enda mahuka kirjavahetuse kaudu.

Tänu Kivisele on raamatukaante vahele saanud veel mitme eesti ja välismaise spordikuulsuse lood.

Kohtumisõhtu toimub kolmapäeval, 2. märtsil kell 17.30 Lääne-Virumaa keskraamatukogus.

XXVIII Virumaa Kirjandusauhinna pälvis Peeter Sauter teosega "Lapsepõlvelõhn".  Nõnda otsustas täna Jõhvis kogunenud Virumaa kirjandusauhinna žürii.

sauter

Auhinnale olid esitatud veel:

 „Paul Keres: mälestusi, materjale, kirju“ koostaja Paavo Kivine

Tarmo Vahter „Karuks istus vangitornis…“: 1980 – aasta, mis raputas Eestit.

Jelena Skulskaja „Marmorluik“

Olavi Ruitlane „Vee peal“

Mari Saat „Matused ja laulupeod“

Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mille asutas 1989. aastal Virumaa Fondi Nõukogu. 1998. aastast korraldavad selle väljaandmist Lääne- ja Ida-Viru Omavalitsuste Liit.

Auhind määratakse parimale kalendriaasta jooksul ilmunud eesti ajalugu kajastavale mistahes žanris kirjutatud eestikeelsele väärtkirjanduse hulka kuuluvale kirjandusteosele.

Alates 8. veebruarist saab raamatukogu 1. korrusel vaadata näitust Eesti riigivapi sünniloost.

Eesti Vabariik sai endale riigivapi 19. juunil 1925. Otsuseni kulus seitse aastat. Selle aja jooksul kuulutas haridusministeerium välja konkursi lausa kahel korral – Vabadussõja ajal, mais 1919 ja kevadel 1921. Selle aja sisse mahtus eestlaslikult palju vaidlusi, proteste ja pahameelt. Üksmeel valitses vaid selles, et vapp peab saama lihtne ja eestipärane. Võidutööd ei toonud paraku kumbki konkurss.

paekiviRaamatukogu 2. korrusel saab näha Triin Jerlikaya ja Ain Aasa näitust paekivist. 

Paekivi võib olla nii (ehitus)materjal kui ka „tolmunud“ kunstipärane vorm, mille hiilgus väljapuhastamisega esile tuleb. Looduse loodud taiestest näeb siin koralli, kihtpoorse looma kivistisi, mitmesuguseid karbivorme ja lihtsalt huvitavaid tihti erivärvilisi kivipalasid, mis leitud Porkunist ning on töötlemise - lõikamise ja lihvimisega välja puhastatud.

28. Virumaa kirjandusauhinnale on nomineeritud järgmised teosed:

1. „Paul Keres: mälestusi, materjale, kirju“ koostaja Paavo Kivine

2. Tarmo Vahter „Karuks istus vangitornis…“: 1980 – aasta, mis raputas Eestit.

3. Jelena Skulskaja „Marmorluik“

4. Olavi Ruitlane „Vee peal“

5. Peeter Sauter „Lapsepõlvelõhn“

6. Mari Saat „Matused ja laulupeod“

Loe auhinnast lähemalt SIIT.

Teoste üle saab arutleda Rakvere Kirjandusklubi arutelukohvikus 15. veebruaril kell 15 raamatukogu 4. korrusel.

loodus looduse aasta foto loodusfotod 68091121Eesti Loodusmuuseumi koostatud näitus tutvustab "Looduse aasta foto" konkursi 13 aasta parimaid töid aastast 2000-2013. Fotod kujutavad peamiselt Eesti maastikke, loomi ja taimi.
Iga pildi juures on tekst selle saamisloost, mis kirjeldab, kus, kuidas ja miks foto sündis. "Eesti autorite loodusfotod on maailmatasemel. Näitus väärib ülevaatamist, et saada loodus- ja kunstielamust ning miks mitte ka innustust, et ise selle kena harrastusega tegelema hakata," sõnab fotokonkursi "Looduse aasta foto" algataja ja korraldaja Jaan Riis.
Fotosid saab näha raamatukogu 1. korrusel ja 3. korrusel lasteosakonnas (auhinnatud fotod laste- ja noortearvestuses). Näitus Lääne-Virumaa Keskraamatukogus jääb avatuks 5. veebruarini.

ihoNeljapäeval, 21. jaanuaril kell 17.30 kohtub Lääne-Virumaa keskraamatukogus huvilistega Rakvere juurtega tuntud filmirežissöör, -operaator ja fotograaf Arvo Iho. Kohtumisõhtul jutustab ta oma elust, loomingust ja vastilmunud elulooraamatust „Karu südamega mees”. 

Arvo Iho lõpetas Moskva Riikliku Filmiinstituudi 1976. aastal ning läbis seejärel praktika Andrei Tarkovski filmigrupis „Stalker“. Ta on õpetanud filmirežiid ja kaameratööd mitmetes koolides nii Eestis kui välismaal. Praegu töötab õppejõuna Balti Meedia ja Filmikoolis. 

Arvo Iho on oma tegevuse eest pälvinud mitmeid tunnustusi, ta on Valgetähe ordeni kavaler (2001), 30 rahvusvahelise preemia laureaat ja NSVL riikliku preemia laureaat (1987).

Teisipäeval 19. jaanuaril kell 18.00 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus kontsert MINU MUUSIKA.
Esinejad Liisa-Maria Marrandi, Gerda Klemm, Džessika Teiman ja klaveriduo Maila Laidna/Tiiu Sisask.
Kavas: Mozart, Rahmaninov, Skrjabin, Saint-Saëns, Ravel

Sissepääs vaba!

uus lo

Remondi tõttu suletud olnud kolmas korrus on nüüd lugejatele taas avatud.

Pool lasteosakonnast sai endale uue põranda. Samuti eemaldati üks vahesein. Eraldi lugemissaali enam ei ole, selle asemel saab olema väikelaste ala. Avara ruumi keskel asub laenutuslett. Korrastamist ja paigutamist jätkub veel tükiks ajaks ning osa mööblitki lisandub aasta jooksul. 

Ootame väikeseid lugejaid taas raamatukogusse!

raamatukotidLääne-Virumaa keskraamatukogus alustas projekt „Raamatukotid lähevad lasteaeda“. Eesmärgiks on viia koolieelikud senisest rohkem kokku raamatutega, tekitada neis huvi lugude kuulamise ja motivatsiooni lugemaõppimise vastu lootusega anda raamatule laste üha nutistuvas maailmas usaldusväärse sõbra roll. 

Raamatukogu komplekteerib iga lasteaia jaoks korra kuus kotitäie koolieelikuile sobivat kirjandust, mida lasteaiaõpetajad saavad kasutada unejutu lugemisel, erinevate tunniteemade käsitlemisel ning lapsed saavad raamatuid uurides silmaringi laiendada, harjuda keskenduma. Atraktiivne lasteraamat annab lapsele motivatsiooni lugemine selgeks õppida, et ise lugudele ligi pääseda.

naarivanaRaamatukogu 1. korrusel saab vaadata nostalgiahõngulist fotonäitust „Tere, armas näärivana!“. Piltidel on kodukootud nääri- ja jõuluvanad aastatest 1946–1990.
Näituse koostaja Agnes Joala on kogunud perealbumitest kodukootud nääri- ja jõuluvanade fotosid, huvitavaid situatsioone ja veidraid grupipilte.
Näitus on avatud 4. jaanuarini.

Millest oli sinu lapsepõlve nääri- või jõuluvana habe? Takust, vatist, poroloonist...?

pussidRaamatukogu II korrusel on aasta lõpuni näitus Leif Erik Staffan Carlssoni hobikäsitööna valminud pussnugadest ning puidust tarbeesemetest.

Minu nimi on Leif Erik Staffan Carlsson. Olen 83-aastane ja elan Rootsis Uppsalas. Pärit olen Põhja-Rootsist, Soome-Rootsi piiri äärsest Tornedalenist ehk Meämaalt. Selles piirkonnas on kasutusel meä keel, mis on veidi sarnane soome keelega. Enne pensionile jäämist töötasin ma reklaamibüroos ja ajakirjanikuna. Olen Rakvere linnas üsna sage külaline, kuna siin elab minu pojapoeg Lukas. Esimesed kontaktid Eestiga on mul aga 1960ndatest aastatest Stockholmi Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu.

Mis toimub sinu lugemislaual, -nurgas, -sohval, -padjal jne? Missuguseid raamatuid viimati lugesid, raamatukogust laenutasid, sirvisid?
Jaga oma emotsiooni!
Kutsume Sind üles postitama Instagrami BOOKSTAGRAME ehk pildilavastusi raamatutest, lemmiklugemispaigast, -lugemisasendist ja kõigest muust, mis seondub raamatute ning lugemisnaudinguga.
Lisa pildikommentaari kindlasti:
#rakvereraamatukogu
#lugemineloeb
#bookstagram

@rakvereraamatukogu

3.–6. novembrini sõidavad kirjanikud taas mööda Eesti raamatukogusid. Tuur sai juba eelmisel korral Doris Karevalt kokkuvõtva ühisnimetaja - Sõnaränd. Tänavu sõidab mööda Eestit üle kahekümne kirjaniku. Lääne-Virumaale tuleb sõnaränd koosseisus Olavi Ruitlane, Indrek Koff, Mait Vaik ja Maire Liivamets 3. novembril. Kell 13.00 saab kirjanikega kohtuda Tamsalu gümnaasiumis, 17.30 Lääne-Virumaa keskraamatukogus. Kirjandustuuri korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing ja Eesti Rahvusraamatukogu.

Terra Mariana

Liivimaa ajalugu kajastava albumi „Terra Mariana 1186-1888“ koopiad anti Läti Rahvusraamatukogu direktor Andris Vilksi poolt Eesti mäluasutustele pidulikult üle rahvusraamatukogus 22. oktoobril. 28 albumi saaja hulka kuulus ka Lääne-Virumaa Keskraamatukogu, kuna albumis on mainitud meie maakonnas asuvat Toolse linnust.
Album „Terra Mariana 1186–1888“ on pühendatud kristluse levikule Liivimaal ja selle illustratsioonid, fotod ja tekstid aastatest 1186–1888 on Läti ja Eesti ajaloo unikaalne allikas.
Valges nahkköites ladinakeelse „Terra Mariana 1186–1888“ kinkisid Balti provintside katoliiklased Rooma paavst Leo XIII-le 50. ametijuubeli puhul 1888. aastal, originaali säilitatakse Vatikanis.
Aastail 2008-2009 valmistati Läti Vabariigi tellimusel Itaalias albumist kümme täpset jäljendit, millest üks kingiti Eesti Vabariigile. Läti Rahvusraamatukogu tellimusel valmistati albumist vähendatud formaadis koopiad. Koopia sisaldab ka lisaköidet lätikeelsete kommentaaride ning lühikeste inglis-, saksa-, poola- ja eestikeelsete seletustega.
Lääne-Virumaa Keskraamatukogu eksemplari on võimalik raamatukogusse uudistama tulla alates teisipäevast, 27. oktoobrist.

20. -30. oktoobril toimuvad üleriigilised raamatukogupäevad. Ootame teid raamatukogusse osa saama mitmesugustest sündmustest ja kohtumistest.

20. oktoobril on ettelugemispäev. Sel päeval kutsume kõiki üles ette lugema nii raamatukogus, koolis, lasteaias, kodus ja kõikjal mujal kus vähegi keegi kuulamas on.

Raamatukogus saab nautida ka muusikat.

Klaveriõhtul 20. oktoobril esitab pianist Tanel Joamets Edvard Griegi lüürilisi palu.

22. oktoobril astub üles duett „Klassika“ kontsertkavaga „Meile säravad tähed“. Esitusele tulevad Pjotr Tšaikovski  romansid, aariad ja duetid.

26. oktoobril esineb teile klaveriduo Tiiu Sisask ja Maila Laidna.

Kõik kontserdid algavad kell 18:00 ja on tasuta.

Kirjanduslikud kohtumised

29. oktoobril kell 12:00 vestleb raamatukogu saalis lastega ajakirjanik ja kirjanik Sulev Oll. Samal õhtul kell 17:30 kohtuvad reisihuvilistega kaks kirglikku rännumeest Uhhuduuri meeskonnast – Priit Kuusk alias Wend ja Tanel Rütman alias Taniil.

Külasta ka raamatukogus üles seatud näitusi, ning mis kõige tähtsam – laenuta siit kaasa mõni raamat!

Kohtume raamatukogus!

muusikaeluTähistamaks muusika-aastat avati Lääne-Virumaa keskraamatukogus 14. oktoobrilnäitus Rakvere varane muusikaelu.

Näitus jutustab muusikalisest tegevusest Rakveres 19. sajandi algusest 1940. aastani. Vaatlemisele tulevad Rakvere laulukoorid, puhkpilliorkestrid, olulised inimesed, tähtsad muusikasündmused ja põhilised peopaigad. Eksponeeritud on ka mitmed esemed Virumaa Muuseumide kogust, mis seotud siinsete kultuuritegelaste või -sündmustega – kontsertide kavad, laulupidude rinnamärgid, koorilauljate vormimütsid jmt.
Näituse on koostanud ja kujundanud Tiina Kriisa, kasutatud on fotosid Virumaa Muuseumide fotokogust.
Tolle aja muusikaelust ja –tegelastest rääkis näituse avamisel mitmete Rakvere teemaliste ajalooraamatute autor, ajaloolane Odette Kirss.
Näituse valmimist toetas Eesti Kultuurkapitali Lääne-Virumaa ekspertgrupp.
Näitus jääb avatuks 4. detsembrini.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis teisipäeval, 6. oktoobril kell 17.30 Marko Kalduri esitlus "4x4 ekspeditsioonid Siberisse ja Kaukaasiasse".

Alates aastast 2012 on aset leidnud arvukalt maasturiekspeditsioone Siberisse ja Kaukaasiasse. Neist põnevamad on linastunud ka ETV ekraanil sarjades "4x4. Magadan" ning "4x4. Taimõr ja Jamal".
Ekspeditsioonidel reisiblogi pidajana osalenud Marko "Kirjanik" Kaldur räägib kohtumisel Lääne-Virumaa keskraamatukogus nii ekspeditsioonidest Siberi metsikutele avarustele kui maasturireisidest Kaukaasia karmidesse mägipiirkondadesse.

Islam EestisAlates 7. septembrist saab raamatukogu 1. korrusel vaadata Arvo Iho fotonäitust "Islam Eestis".

Islam on levinud üle maailma. See Koraanile ja prohvet Muhamedi õpetustele toetuv usk levis esimese saja aastaga Araabia poolsaarelt Hispaaniani läänes ja Indiani idas. Täna on islam levinud kõigile mandritele ja ligi miljard inimest on moslemid.

Paljudes inimestes tekitab islam vastumeelsust ja hirmu, kuna seostame seda kohe rahvusvahelise terrorismi, massiliste rahutuste, vägivalla ja sõjaohuga.

Islami levitajad küll väidavad, et sel kõigel pole mingit seost Koraani ja islamiusuga, kuid tegelik elu ei lase seda juttu kuidagi uskuda. Pealegi käsib Koraani salm 9.29 selgesõnaliselt “võidelda uskmatutega kuni nad alla annavad ja moslemitele alandlikult makse hakkavad maksma”. Neid agressiivsusele kutsuvaid salme on Koraanis veelgi ja tegelik maailm näitab, et kus levib islam, seal on ka rahutused, vägivald ja sotsiaalne segadus.

koolinostalgia

Kooliaasta alguse puhul on raamatukogu I korrusel avatud nostalgiahõnguline kooliasjade näitus. Vaatamiseks on pandud vanad koolivormiriided, koolimütsid, ülikooli teklid, kiituskirjad, tunnistused ja päevikud. Lisaks veel palju muud, mis ühel õpilasel ranitsas kooli minnes kaasas on.

Näitusega kaasnevalt raamatuväljapanekult leiab igaüks midagi lugemiseks sobivat. On nii kaasaegseid koolilugusid, vanemate lemmikuid kui kooliaegseid meenutusi-mälestusi.

18. augustil algusega kell 16.30 esitleb raamatukogu saalis oma raamatut "Tervislik rasvane magus maitsekas. Miks ja mida me sööme" Tiina Ross.

Raamat peatub tõdemustel, et toitumine on oluline osa meie igapäevatoimingutest, toitumine on teraapia. Toitumise osa enesetundele ja tervisele on ütlemata suur. Vajalik on, et keha „rõõmustaks“ iga toidukorra üle, mitte ei muutuks väsinuks ja loiuks. Käesolev kirjatükk tuletab meelde, et tähtis on teada, mida ja kuidas süüa, mis vahekorras kombineerida toiduaineid. Kui vajalikud on rasvad, suhkrud, vürtsid ja millised? Vältimatu on omada teavet kuidas erinevad toitained organismi elutegevust mõjutavad. Millal peaks sööma, mida söögiks valida ja kuidas toitu valmistada? Kui suured on otstarbekad toiduportsjonid? Viiakse kokku arusaam kogustest ja energiasisaldusest.
Raamatu kaante vahele on koondatud huvitavaid tõekspidamisi toiduainete ja nende kasutamise kohta, kultuurilisi toitumistavasid, müüte ja uskumusi. Raamatus kirjutatu aitab mõista õigesti valitud toidu vajalikkust. Juttu tuleb rasvumise võimalikest põhjustest ja tagajärgedest, kehakaalu korrigeerimise eesmärgil kasutatavatest dieetidest.

Esitlusel on võimalik raamatut osta.

leelo leesiAugustis saab raamatukogus taas näha köitekunsti, sest Rakveresse jõuab rahvusvaheline Scripta manent V “Nimed, sõnad, nõiamärgid” 4x(4+4)x4 = noor eesti luule" jätkunäitus.

Eesti Köitekunstnike Ühenduse korraldatav rahvusvaheline köitekunstinäitus Scripta Manent (lad.k. kirjutatu jääb) toimub Tallinnas iga viie aasta järel. Nii esimesel näitusel, mis toimus 1995. aastal kui ka sellele järgnevatel näitustel, on huvikeskmes olnud eesti kultuuri paremiku tutvustamine.

Scripta Manent V köitenäituse jaoks spetsiaalselt trükitud luulekogumik koosneb kaheksa eesti noore luuletaja üsnagi radikaalsest loomingust. Kogumiku koostajaks on kirjanik Jürgen Rooste koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega. Luuletajad Maria Lee, Birk Rohelend, Asko Künnap, Igor Kotjuh, Maarja Kangro, Veronika Kivisilla, Jürgen Rooste, Kaur Riismaa on esindatud nelja luuletusega, mis on valikuliselt tõlgitud erinevatesse keeltesse (vene, inglise, saksa, prantsuse, itaalia, soome ja ungari). Sellest tuleneb ka näituse pealkiri 4x(4+4)x4.

Rahvusvaheline žürii valis välja kolm võrdset kõrge kunstimeisterlikkuse ja novaatorliku idee poolest säravat köidet, mille autoritele anti näituse peaauhinnad - Kuldraamatud. Auhinnatud köitekunstnikud on Eiko Nakao Jaapanist, Ingeborg M. Hartmann Saksamaalt ja Leelo Leesi Eestist.

Näituse toob Rakvere publiku ette Rene Haljasmäe, Eesti Köitekunstnike Ühenduse juhatuse esimees.

Golomb4. augustil kell 14.30 avatakse raamatukogu 2. korrusel Samuel Golombi näitus "Pillid postmarkidel". Avamisel kõlavad klaverihelid Tõnu Klomanni esituses, Samuel Golomb tutvustab filateeliaterminoloogiat ja avab mõned kogumisega seotud nipid.

Tähistamaks muusika-aastat pöördus raamatukogu oma kodukandi koguja Samuel Golombi poole palvega koostada näitus heliloojatega seotud postmarkidest. Viimane vastas kutsele omapoolse algatusega näidata muusikariistadega seotud postmarke, postkaarte, eritempleid ja Esimese Päeva Ümbrikuid. Selline näitus oli kogujal parajasti valmimisjärgus.

Näitus „Pillid markidel“ koosneb 20 lehest, kuhu koondatud üle 100 postmargi, 33 postkaardi ja 12 ümbrikut. Näidatakse 25 riigi postiväljaandeid. Endistest riikidest on esindatud NSVL, Saksa DV, ka uued või taasiseseisvunud riigid on võtnud kasutusele pillidega postmarke - Eesti, Venemaa, Ukraina. Eksootilisi rahvapille näeb Guinea, Iisraeli, India, Vietnami postmarkidel. Mõnele margile mahtus ainult üks postipasun, mõnele aga terve rahvapilliorkester. Postkaardil lustib tšellomängu lõbus Ded Moroz, kõrvale mahub samuti tšelloga Jõuluingel Eesti Piibli Seltsi teemaümbrikul.

Krimi11. juulist saab raamatukogu 1. korrusel uurida Rootsi Instituudi koostatud stendinäitust, mis tutvustab paljusid eesti keeldegi tõlgitud rootsi krimikirjanikke, nagu nt Henning Mankell, Åke Edwardson, Camilla Läckberg, Lars Kepler, Stieg Larsson, Liza Marklund jne. Rootsi kaardil on ära toodud iga kirjaniku teoste peamised sündmuskohad.

Kuigi Rootsis ei sooritata just kuigi arvukalt mõrvu, on Rootsi kriminaalromaanist saanud lühikese ajaga maailmakuulus kaubamärk. Alates idas paiknevast Gotlandist kuni Fjällbackani läänes, lõunaservas asuvast Ystadist kuni kõige põhjapoolsema Kirunani võib Rootsit avastada ka hoopis teistmoodi võtmes: mõrvajuurdluste kaudu, kus on kuritegevuse kõrval kesksel kohal ka Rootsi ühiskonnamudel ja inimese sisemaailm. Rootsi krimikirjandus sai alguse juba 120 aasta eest, kui ilmus „Stockholmi detektiiv“ („Stockholms-detektiven“, 1893), mille autor kasutas pseudonüümi Prins Pierre.

 

Tousu

Raamatukogu 1. korrusel saab vaadata näitust Rakvere ajaloolistest majadest ja neis elanud inimestest.

On maju, mis on sajandite jooksul säilitanud oma algse ilme. On maju, mida enam tänases tänavapildis ei näe. Kindlasti on päris huvitav teada saada, et majas, millest me iga päev mööda käime, on elanud mõni tuntud kultuuri- või avaliku elu tegelane.

Näituse on koostanud Odette Kirss, Pilvi Põldma, kujundanud Tiina Kriisa.

Kasutatud on Arvet Mägi ja Tairo Lutteri fotosid ning fotosid Virumaa Muuseumide, Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi kogudest ning erakogudest.

Esmakordselt eksponeeriti näitust Rakvere Linnakodaniku majamuuseumis 2011.a.

vaimujutudEsmaspäeval, 11. mail kell 14:00 esitleb Mall Hiiemäe oma uut kogumikku "Virumaa vanad vaimujutud". Esitlusel võtavad sõna Aivar Surva Viru instituudist, Risto Järv Eesti Rahvaluule arhiivist ja raamatu autor Mall Hiiemäe. Esitluse lõppedes avatakse raamatkogu 2. korrusel Mari Hiiemäe näitus raamatu illustratsioonidest.

"Raamatus tutvustatakse meie rahvausu vaimolendeid: metshaldjaid ja vetevaime, hoonehaldjaid ja laevahaldjaid, surnuvaime ja kodukäijaid, koerakoonlasi ja luupainajaid, libahunte ja tonte selliselt, nagu neid teati ja tunti Virumaal.
Igast vaimolendist esitatakse esmalt lühikirjeldus ning siis mitmekülgne valik tekstinäiteid Eesti Rahvaluule Arhiivist.
Kui huviline leiab selle raamatu, võtab kätte, mõtleb kaasa, meenutab ka iseenda elu üleloomulikke juhtumusi või teistelt kuuldut, siis on trükis oma ülesande täitnud."

- Mall Hiiemäe

Näitus Vaimujutud

Näitusel eksponeeritud viieteistkümnel must-valgel pildil on kujutatud erinevaid mütoloogilisi vaimolendeid eesti rahvausundist. Joonistatud on nii neid olendeid, kellel on traditsiooni kohaselt küllaltki äratuntav ning tüüpiline välimus (näiteks kurat, metshaldjas, katkukits), kui ka selliseid, kelle võimaliku välimuse kohta jagab rahvapärimus vaid vihjeid (näiteks kotermann, mardus).
Vaimolendite seeria on valminud illustratsioonidena Mall Hiiemäe raamatule „Virumaa vanad vaimujutud“, mis annab ülevaate Virumaal rahvasuus levinud juttudest erinevate mütoloogiliste olendite kohta.


Jukka HakanenTänavakunstifestivali Stencibility 2015 raames valmis Lääne-Viru keskraamatukogu välisseinal hiiglaslik maaling, mille autor on Turust pärit soome kunstnik Jukka Hakanen.

Üle kolme korruse ulatuva tammise rüütli maalimiseks kulus kaheksa liitrit seina- ja 18 purki aerosoolvärvi.
Maaling avati pidulikult pasunahelide saatel 24. aprillil. Publiku pilgu all andis kunstnik pildile lõpliku lihvi ja värvis viimase tammelehekese.

„Teadsin, et pilt tuleb teha raamatukoguhoonele, aga ma ehk nii palju sellele ei mõelnud, mis majas sees on. Olen esimest korda Rakveres. Sestap oli nii idee leidmine kui sobitamine päris keeruline, sest tuli tugineda sellele, mida Rakvere kohta lugeda sain.
Aga Rakveres on vana kindlus, linnal pikk ajalugu ja tammik. Iga inimene saab selle rüütli kohta oma loo välja mõelda. Vaatajate lood on alati palju huvitavamad kui need, mis minu peas pildi tegemise ajal keerlevad. Nii et lugude mõtlemise jätan pigem teistele ja üritan oma töid võimalikult vähe kommenteerida.“

intervjuu Jukka Hakaneniga, Virumaa Teataja 24.04.2015

Alo Lõhmus23. aprillil, 2015 anti Lääne-Virumaa Keskraamatukogus üle 27. Virumaa kirjandusauhind. Auhinna pälvis ajaloolane ja Maalehe ajakirjanik Alo Lõhmus raamatu "Priius, kallis anne. Elu ja surm Vabadussõja kõige raskemal ajal" eest. Raamat kõneleb Eesti Vabadussõjast vaadates seda läbi lihtsate sõdurite silmade.

Vestlust laureaadiga juhtis ajaloolane Uno Trumm, esinesid Rakvere Muusikakooli kitarriõpilased Tiit Korsari juhendamisel.

Virumaa kirjandusauhind on rahaline auhind, mille asutas 1989. aastal Virumaa Fondi Nõukogu. Auhinna esimene laureaat oli Jaan Kross teose "Wikmani poisid" eest. 1998. aastast alates korraldavad ja rahastavad auhinna väljaandmist Lääne-Viru Omavalitsuste Liit ja Ida-Virumaa Omavalitsuste Liit.

Tasakesi kalmistul edasi hiilides märkavad mehed eemal haudade vahel inimkogu, kes sõdureid nähes pikali viskub ja püüab end peita või surnut teeselda. Sõdurid käsutavad, laskevalmis püssid käes: “Maast ülesse! Käed üles!”
Oma hämmastuseks näevad soomusronglased, et ristide kõrvalt tõuseb põlvili umbes 40-aastane hästiriietatud naine. “Armu! Jätke mind ellu!” palub naine. Ta keeldub tükil ajal uskumast, et tegemist on Eesti sõduritega, kuid viimaks jutustab, et oli õhtupoolikul koos õnnetusekaaslastega toodud Palermo metsa hukkamisele. Viimasel hetkel oli ta koos mõne teise vangiga põgenema pääsenud, hingetuna surnuaiale jooksnud ning seal end haudade vahel varjanud.
“Naise jutustusest selgus meile, et tulistamine, mida õhtupoolikul kuulsime, oli tegelikult süütute linnakodanikkude kallal toimuva veretöö eemalekostvaks hääleks,” tõdeb üks sõdureist hiljem oma mälestustes. “Naise jutustust kuuldes kahjatsesime, et tegevusetult metsas viibisime. Olime kindlad, et tõelist olukorda teades oleksime võinud oma kergekuulipilduja abil kogu terroristide salga laiali peksta ja hukkamisele määratud inimesed päästa.”
Nüüd tuleb päästa vähemalt see naine.

Raamatukogu tuleb koju!

Koduteenindus

Individuaalne arvutikoolitus

Koolitus

Raamatukoguhoidja loeb

Lugemispäevik

Kirjanduslik jalutuskäik Rakveres

Kirjanduslikud paigad Lääne-Virumaal