Alates 6. juunist saab raamatukogu 1. korrusel näha Lääne-Virumaa õpilaste käsitööd. 

Näitus jääb avatuks kuu lõpuni.

Neljapäeval, 14. aprillil 2022 toimub Lääne-Virumaa Keskraamatukogus Eesti Lastekirjanduse Keskuse „Lastekirjanduse erialapäev maakonnas“, kus tutvustatakse uuemat lastekirjandust, õpetatakse tundma tänapäevast illustratsioonikunsti ja selle lugemisoskust ning jagatakse praktilisi nippe ja soovitusi, kuidas tekitada lastes huvi raamatute ja lugemise vastu.

Päevakava:
10.00-11.00 Mis on uut lastekirjanduses? / ELK lugejateeninduse juhataja Anne Kõrge
11.00-12.00 Kuidas lugeda illustratsiooni? / Eesti Kunstiakadeemia kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute magistrant Anneliis Lepp
Anneliisi uurimistöö fookuses on lasteraamatud ja illustratsioon ehk kuidas jutustada visuaalselt lugusid ning millised on pildi ja sõna vahelised seosed tähendusloome protsessis. Kas pilt kannab tekstiga sama mõtet või avab uusi nüansse?
12.00-12.30 lõunapaus
12.30-13.00 Mida pakub lastekirjanduse keskus raamatukogudele? / ELK direktor Triin Soone ja „Lugemisisu“ programmi koordinaator Anneli Kengsepp
13.00-14.00 Kuidas tekitada lapses raamatuhuvi? / ELK programmijuht Katrin Tõnisson
Katrin teeb keskuses mudilastunde, perehommikuid ja teematunde. Oma kogemustele toetudes annab ta praktilisi näpunäiteid, kuidas lastega tegutseda ja tutvustada mänguliselt raamatumaailma.
Lastekirjanduse erialapäev toimub koostöös maakonna keskraamatukoguga, ootame osalema rahva- ja kooliraamatukogude töötajaid ning teisi huvilisi.

Raamatukogu 1. korrusel näeb 28. jaanuarini disainer Liivi Leppiku modernset tekstiilikunsti. 

Esitletud on paljudes värvides kolmemõõtmelisi kivikangaid ja erinevates kombineeritud tehnikates tekstiilpilte.

Näitusel olevaid pilte on võimalik ostusoovi korral ka broneerida. Samuti on võimalik näituselt kaasa osta fototrükis kangastest valmistatud fliistekke ja padjakatteid.

www.visioontekstiil.com 

Raamatuesitlus toimub 15, detsembril algusega kell 17.30 raamatukogu saalis.

Lääne-Virumaal Vinni vallas elav linnumees Peep Veedla, kes paljudele teada ka Käsmu kontsertide ja Viru Folgi korraldajana, on tänavu olnud viljakas ning välja andnud kaks linnuraamatut. Kevadel ilmunud "Rahvuslinnud ja sümbollinnud Euroopas ja kaugemal" on suurel hulgal põnevat teavet sisaldav teos, mis ühtlasi rikkalikult illustreeritud. Esitlusel avab Peep raamatu koostamisel kogetud huvitavaid leide ning suhtlusi paljude maade ornitoloogidega, räägib mitmete maade ja rahvaste kardinaalselt erinevatest suhtumistest oma sümbolitesse.

Sügisel ilmunud värsiraamat "Laululuige lummuses" sisaldab 48 Peebu loodud luuletust Eestimaa lindudest, millest mõned loeb autor esitlusel ette ning mõned neist kõlavad ka lauludena. Iga linnu kohta on Peebul rääkida ka vahvaid tähelepanekuid.

Esitlusel on võimalik osta mõlemat raamatut ning ühtlasi Peep Veedla loodud linnudoominosid eriti soodsate hindadega - 15 €.

3. detsembril algusega kell 17.30 toimub raamatukogu saalis järjekordne kirjandusõhtu, kus külaliseks Eva ja Indrek Koff.

Nii Eva kui Indrek õppisid prantsuse keelt ülikoolis ning on keelega seotud ka praegu. Indrek Koff on prantsuse keelest tõlkija ning Eva Koff prantsuse keele õpetaja. Raamatuid on kahepeale kokku ilmunud mitukümmend, nii lastele kui täiskasvanutele, romaane kui näidendeid, mõned neist ka kahasse kirjutatud.

Indrek ja Eva Koffi tunnustuste, nomineerimiste ja preemiate üles lugemiseks kuluks ilmatuma hulk aega ja kirjaruumi. Indrek Koff on võitnud auhindu tõlgete, raamatute ja näidendite eest. Ta oli esimeste kirjanike seas, kes aastatel 2016-2018 sai kirjanikupalka. Eva Koff valiti aasta kirjanikuks 2018.aastal romaaniga „Sinine mägi“ ning 2021.aastal romaaniga „Kirgas uni“.

Ootame sind 23. novembril kell 17.30 Lääne-Virumaa keskraamatukogusse Urmas Alenderi raamatu „ALENDER“ esitlusele. 

Raamatu teemal vestleb Yoko Alender,teda intervjueerib abikaasa Priit "Julm" Juurmann. Yoko on oma isa raamatu, suurelt elatud elu väärika testamendi koostaja. Lisaks näidatakse 2003. aastal Liia Sakkose ja Allfilmi tehtud portreefilmi "Teisel pool vett". 

1.-6. novembrini on meie raamatukogus liiklusnädal. Räägime ohutust liiklemisest, sh liiklemisest pimeda ajal.

Tule ja pane oma liiklusalased teadmised proovile ning OSALE LIIKLUSVIKTORIINIS! Osalema on oodatud kõik huvilised olenemata east, sest Transpordiamet on pannud kokku erinevad küsimused nii väikestele lastele, noortele kui täiskasvanutele.

Iga viktoriinilahendaja saab väikese auhinna. Kõikide aktiivsete osalejate vahel loosime välja eriauhindu: helkurkleepsud, helkurribaga kotid, torusallid, mapid ja pinali.

Infot ja viktoriinilehte küsi raamatukoguhoidjalt!

Oktoobrikuus on Lääne-Virumaa keskraamatukogu 1. korrusel üles seatud EKA klaasikunsti tudengi Emma-Liisa Kalviku klaasikunsti teos, „Rakvere lood“.

Teos on valminud EKA klaasi-ja keraamika tudengite ühisnäituse „KOHAL(IK)“ raames, kus pöörati tähelepanu päritolule, erinevatele paikadele ja nende mõjule. „Rakvere lood“ käsitleb eraldi igat Rakvere linnaosa, ning selgitab, millest tulenevad nende nimed. „Meie igal linnaosal on oma olemus ja lugu, mida jutustada. Nad asetsevad nagu pusletükid, mis kokku moodustavad ühe suure terviku- meie linna Rakvere“, selgitab autor. Klaasimaali, skulptuuri, keraamilise prindi ja sulatustehnikate abil, segunevad Rakvere linnaosade ajalugu ja tänapäev.

Juhendajad: Ingrid Allik, Andra Jõgis, Eve Koha, Kati Kerstna ja Kairi Orgusaar. 

Näitus jääb avatuks oktoobri lõpuni.

Nüüd parematel vetel sõiduks puri
siin paisub tõukama mu vaimu laeva,
jääb julm ja tige meri seljataha.
Dante Purg. 1, 1-3

19. oktoobril kell 18.00 raamatukogu saalis loevad Dantet Tiit Alte ja Andreas Haunmann (KaRakTer teater).

„Jumalik komöödia“ - pole ainult surematu keskaegne šedööver. See on Dante aegumatu üleskutse kõigile sajandeile, kõigile maa peal elavate inimeste põlvkondadele. Üleskutse järgida seda kõrget eesmärki, seda igipõlist iha tõelise õnne järele, millega Jumal on inimest varustanud. Dante otsekui võtaks meil käest kinni, et suunduda koos meiega elu tähtsaimale reisile – reisile tähtede juurde, Jumala juurde.
Kuulame valitud katkendeid Dante „Jumalikust komöödiast“ koos kommentaaridega ja ilma. Proovime selgusele jõuda miks ja milleks Dante oma suurteose kirjutas. Veedame õhtupooliku koos ühe Euroopa kultuuri alustalaga. 

28. oktoobril algusega kell 17 toimub raamatukogu saalis tervisealane teabepäev "Eakad ja toidulisandid!". Lektoriks on proviisor Aime Teder. Peale loengut toimub tervisenäitajate mõõtmine
(veresuhkur, vererõhk).

Teabepäeva korraldavad Eesti Õdede Liidu Lääne-Virumaa piirkond, Rakvere Laste Tervisekeskus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. 

Teabepäev on tasuta!

Alates 5. oktoobrist on Lääne-Virumaa Keskraamatukogus avatud Eesti Köitekunstnike Ühenduse poolt korraldatud köitekunstinäitus “Scripta manent VI”. Näitus on jätkuks mullu ARS Projektiruumis toimunud rahvusvahelisele näituskonkursile, kus osales 130 kunstnikku 15 riigist.

„Scripta manent“ (ladina keeles ’kirjutatu jääb’) toimub Tallinnas iga viie aasta järel. Alates esimesest näitusest 1995. aastal on huvi keskmes olnud eesti kultuuri paremiku tutvustamine. Varem köidetud tekstikogumike hulka on kuulunud luuletajate Doris Kareva ja Jaan Kaplinski looming, helilooja Veljo Tormise muusikaloengute materjalid ning valimik eesti noorte luulet ja eesti laste kirjutatud muinasjutte. 

Käesolevale näitusele on valitud 26 eesti kunstnikku, kes on köitnud Valdur Mikita tekstikogumikku „Forestonia. Estwald. Mine metsa!“, mis kajastab eestlaste mõttelaadi ja eestluse eripära. Kolmekeelne kogumik on välja antud koostöös Eesti Kirjanduse Teabekeskusega. Väljapanek pakub põnevaid kunstilisi lahendusi ja tehniliselt virtuoosseid näiteid elujõulisest köitekunstist. 

13. oktoobril algusega kell 17. 30 saab raamatukogu saalis kohtuda kohaliku autoriga - külla tuleb ajalooliste krimipõnevike autor Ain Kütt. Autor räägib oma romaanidest ja ehk veel mõnestki kriminaalsest loost, mis seni ajaloo hämaratesse varakambritesse varjule jäänud.

Ain Kütt on hariduselt ajaloolane, aastast 2006 juhib ta RMK Sagadi mõisa muuseumi. Lugejale on ta tuntud oma Sagadi paruni kriminaallugudega "Risti soldati mõistatus"(2019) ja "Kuldse medaljoni mõistatus"(2020).

21. oktoobril kell 18.00 raamatukogu saalis.

Aapo Ilves on kirjutanud tekste rohkematele raadiohittidele, koorilauludele ja ooperiaariatele, kui keegi meist ka kolme elu jooksul pähe suudaks õppida. Lisaks on ta kirjutanud dramaturgiat ja libretosid, sealhulgas Rahvusooper Estoniale ja Vanemuise teatrile, luulet, proosat, muinasjutte, teinud ajakirjandust, tõlkinud muusikalide libretosid, kirjastanud raamatuid, pidanud graafikastuudiot ja nii edasi.

Kohtumisel saab kuulda autori vahedaid bluus- ja folklaule, sekka ka võro keelt ja kurgulaulu.

9. septembril algusega kell 17 toimub raamatukogu saalis tervisealane teabepäev "Immuunsüsteem - kuidas kaitsta end viiruste eest?". Lektoriks on pereõde Ellis Kalamets. Peale loengut toimub tervisenäitajate mõõtmine
(veresuhkur, vererõhk).

Teabepäeva korraldavad Eesti Õdede Liidu Lääne-Virumaa piirkond, Rakvere Laste Tervisekeskus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. 

Teabepäev on tasuta!

Seoses raamatukogusüsteemi URRAM katkestusega 11.-12. septembril on raamatukogu laupäeval, 11. septembril suletud.

Sel ajal ei ole võimalik kasutada ka lugejaportaali www.lugeja.ee ning samuti ei väljastata süsteem lugejale teateid - meeldetuletusi, reserveeringuteateid jmt.

Katkestus on seotud Eesti Rahvusraamatukogus algavate rekonstrueerimistöödega ning sellest tingitud serverite kolimisest. Katkestus tuleb ulatuslik ning puudutab kõiki riigi raamatukogusid, kes kasutavad infosüsteemi URRAM. Lisaks ei tööta samal ajal RaRa digiarhiiv DIGAR, Eesti artiklid DIGAR, otsinguportaal, veebileht ning mitmed teised rahvusraamatukogu digiteenused. Kahe päeva vältel ei saa kasutada Eesti rahvusbibliograafia andmebaasi, raamatukogusõnastikku ning raamatukogu statistika andmebaasi.

Tõrkeid programmi töös võib esineda ka käivitamisjärgsel nädalal 13.-19. septembril, mistõttu palume vabandust võimalike tekkivate ebamugavuste pärast.

21. septembril, algusega kell 17.30 toimub Rakvere Kultuurikeskuse eestvedamisel ja koostöös Ungari Kultuuri Instituudiga Ungari kirjandusõhtu. Ungari kirjandust tutvustavad tõlkija ja toimetaja Lauri Eesmaa ning Eestit külastav Ungari professor Kriszta Tóth.

Sissepääs on tasuta.

MEELESPEA

Sündmusele pääsemiseks tuleb esitada kehtiv covid tõend:

• vaktsineerimistõend, kui vaktsineerimiskuur on lõpetatud;
• COVID-19 haiguse läbi põdenu tõend;
• COVID-19 negatiivse PCR testi tulemus (mitte rohkem kui 72 tundi enne sündmusel osalemist);
• COVID-19 negatiivse antigeeni testi tulemus (mitte rohkem kui 48 tundi enne sündmusel osalemist).
Alla 18-aastastelt tõendit ei küsita.

11. augustist 30. septembrini saab raamatukogu 1. korrusel vaadata hobifotograaf Janek Pärna fotonäitust.

Fotograafia- ja loodushuviline mees on pälvinud tunnustust paaril fotokonkursil, mõlemal korral pilvepiltide eest. Siiski ei pildista Janek Pärn vaid pilvi, vaid nagu ta ise ütleb: "kõike, mis ette juhtub". Nii leiab tema fotodelt loomi, linde, maastikke, haruldasi loodusnähtusi ja palju muud.

Laiema üldsuseni on Janek Pärna pildid jõudnud näiteks Virumaa Teataja kaudu, kellele fotograaf põnevaid pilte erinevatest ilmastikunähtusest sageli on jaganud.

4. juuni on viimane päev, mil Rakveres Sveni fotonäitust näha saab. Sel päeval kell 14.00 on linnuhuvilistel suurepärane võimalus kohtuda fotode autoriga, kuulata näituse kohta lähemalt ning küsida küsimusi.

Näitus koosneb 56 fotost, millel on kujutatud linde, kes rõngastamishobi käigus kaamerasilma ette jäänud on. Mõistagi on see vaid väike valik kõigist kohatud lindudest.

Sven Hõbemägi on harrastusornitoloog ning loodushuviline, kes juba üle 20 aasta tegeleb ka lindude rõngastamisega. Oma esimese linnu rõngastas ta 15 aastasena 1996. aastal. Kokku on teaduse huvides Svenilt rõnga saanud tuhanded linnud ligi 70-st erinevast liigist.

Näituseeesmärk on tutvustada meie linnustiku mitmekesisust, atraktiivsust ning aidata kaasa keskkonnateadlikkuse kasvule nii noorte kui täiskasvanute seas.

3. maist saab raamatukogu 1. korrusel näha Sven Hõbemäe fotonäitust "Parem varblane peos kui tuvi katusel". Näitus koosneb 56 fotost, millel on kujutatud linde, kes rõngastamishobi käigus kaamerasilma ette jäänud on. Mõistagi on see vaid väike valik kõigist kohatud lindudest.

Sven Hõbemägi on harrastusornitoloog ning loodushuviline, kes juba üle 20 aasta tegeleb ka lindude rõngastamisega, omades selleks vastavat Keskkonnaameti luba. Oma esimese linnu rõngastas ta 1996. aastal, olles siis vaid 15 aastane. Kokku on Sven andud panuse eesti teadusesse tuhandete lindude rõngastamisega ligi 70-st erinevast liigist.

Näituse eesmärk on tutvustada meie linnustiku mitmekesisust, atraktiivsust ning aidata kaasa keskkonnateadlikkuse kasvule nii noorte kui täiskasvanute seas. Näitusel valikus olevad linnud on Sveni poolt üles pildistatud viimase kahe aasta jooksul erinevatel loodus- ning rõngastusretkedel. Mitmed liigid on pildile saadud ning rõngastatud ka tänu Eesti Metsloomaühingule.

NB! Linde hoitakse piltidel käes vaid hetkeks, nende rõngastamise eesmärgil. Ilma Keskkonnaameti loata on lindude ning pesade puutumine rangelt keelatud!

Miks lindude rõngastamine on vajalik?

Rõngaste abil saadakse palju informatsiooni lindude rändeteedest, rändekiirusest, east, populatsioonide levikust ja käitumisbioloogiast, jälgides valitud isendite igapäeva-tegemisi ilma neid häirimata. Samuti annab lindude rõngastamine olulist infot muutustest keskkonnas, mis võivad mõjutada ka inimeste eluolu.

Näitus jääb avatuks 4. juunini.

Lugejaportaali, mida haldab OÜ Urania, saab hetkel sisse logida vaid ID-kaardi või kasutajanime ja parooliga. Mobiil-ID ei tööta.

Vabandame ebameeldivuste pärast!

Kellele meist ei meeldiks mängida! Mulle näiteks meeldib mängida sõnadega ning neid mängulisi sõnu ka joonistada. Küllap on meist igaüks külastanud mõnd Eestimaa paika, mille nimi paratamatult meelde jääb või muige näole toob. Kes ei teaks Munalaskmet, Litsmetsat või Pariisi? Kes poleks külastanud Kuressaaret, Viljandit või Karksi-Nuiat? Kui palju vahvaid lugusid saaks nende nimede saamisloost välja mõelda ja jutustada! Mina jutustan neid lugusid oma joonistatud vappidega. Käesoleval näitusel näete valikut KUMA ristsõnaajakirjas “Mixi” ilmunud sarjast "teistmoodi heraldika".
Algselt aasta jagu ilmuma pidanud pildiseeria on kasvanud 70st vapist koosnevaks koguks, millest parimaid palasid ka nüüd näituse külastajatega jagan.
Sõnamänguliste piltidega olen seotud olnud juba 10 aastat, just nii kaua on need erinevates KUMA ristsõnaajakirjades ilmunud. Tõuke selleks andis elukaaslane, sõnamängude meister ja ristsõnakoostaja Jaanus Laidna, kes pidevalt nii palju häid pildiideid välja pakkus, et minu kunstnikukäsi pidevalt sügeles ja töös oli. Sõnu, millega mängida, tuleb aga aina juurde, eesti keel pakub selleks ju nii palju võimalusi!

Näitus on vaatamiseks ja nuputamiseks üleval 28. maini laste- ja noorteosakonnas 3. korrusel. 

Alates 3. veebruarist saab raamatukogu 1. korrusel vaadata Made Balbati digigraafiliste illustratsioonide näitust.

Made Balbat on eesti graafik ja illustraator. Ta õppis Tallinna 46. Keskkoolis ja lõpetas 1988. aastal Eesti Riikliku Kunstiinstituudi graafika erialal, spetsialiseerunult raamatuillustratsioonile. Töötanud kunstiõpetajana Tallinna Kunstikoolis. Kuulub Eesti Vabagraafikute Ühendusse ja Eesti Kujundusgraafikute Liitu.

Olen illustreerinud mitmeid lasteraamatuid kirjastustele “TEA” ja “Petrone Print”. Kõik viimasel ajal tehtud illustratsioonid on teostatud digitaalselt. Minu viimasteks tööks on vabaloominguna valminud sari klassikaliste muinasjuttude ainetel. Loodan, et pildid pakuvad äratundmisrõõmu nii suurtele kui väikestele.
Digitaalne tehnika võlub mind oma mängulisusega. Pildi loomiseks kasutan digilauda ning spetsiaalset digipliiatsit. Pildi panen kokku kiht-kihilt programmis Photoshop, lisaks joonistusele kasutan ka fotokollaži elemente. Digigraafikat on võimalik trükkida nii paberile kui lõuendile, erinevates formaatides. Trükitiraaž on piiratud, kõik teosed on nummerdatud ja signeeritud.
Minu illustratsioone on eksponeeritud mitmetel näitustel Eestis, Venemaal, Inglismaal, Poolas, Lätis, Soomes jm. Olen osalenud ka rahvusvahelisel Tallinna Illustratsioonitriennaalil ning Wiiralti Preemia näitusel.
Lisaks lasteraamatutele olen kujundanud hulgaliselt ilukirjanduslikke teoseid kirjastusele Eesti Raamat. Tuntuimaks minu kujundatud raamatusarjaks on Põhjamaade romaan.
Praegu elan Kehtnas, minu ateljee on avatud kõikidele huvilistele.

Kõiki näitusel olevaid pilte on võimalik osta.
Kontakt: tel 5174958, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud., www.madebalbat.com 

Näitus jääb avatuks veebruari lõpuni.

Kairo Kiitsaku fotonäitust "Maa ja taeva vahel" on 4 aasta jooksul eksponeeritud Virumaa erinevais paigus, nüüd on see jõudnud Lääne-Virumaa Keskraamatukogu seintele.
Tema fotosid on kasutatud Eesti Pilveatlases, üks pilvepilt pälvis tunnustuse konkursil "Looduse aasta foto 2016".

Kairo huvi loodusvaatlemise vastu sai alguse maakodus Simunas tänu vanavanematele. Tõsiseks hobiks kujunes see pärast 8. augustil 2010. aastal toimunud laastavat äikesetormi. "Mul puudus varasem kokkupuude nii võimsa loodusnähtusega ja see oli minu jaoks väga põnev. Sel päeval veendusingi, et tahan tegeleda loodusja ilmavaatlusega ning selle jäädvustamisega", meenutab Kairo. Paralleelselt ilmahuviga hakkas Kiitsakut huvitama ka fotograafia.

Tänaseks on mehe huvist ilma ja looduse vastu saanud amet – hobisünoptikuna alustanud Kairo unistus on täitunud ning temast on saanud professionaalne sünoptik. Kairo Kiitsaku ilmavaatlusi vahendavat facebooki lehekülge jälgivad kümned tuhanded.

Näitus raamatukogu 1. korrusel jääb avatuks jaanuari lõpuni.

5. novembril, algusega kell 15.00 arutleme raamatukogu saalis teemal, kuidas luua elurikast keskkonda linnas ja maal.

Arutelu juhivad Karin Bachmann, Merle Karro-Kalberg ja Anna-Liisa Unt, Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna projekti Kureeritud Elurikkus idee autorid.

Eesti inimarengu aruanne „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ uuris, milline on elukeskkonna ja ümbritseva ruumi mõju inimese heaolule ning milline on inimese suhe looduskeskkonnaga linnas ja maal. „Koduümbruse rohealad parandavad Eesti inimeste elukvaliteeti, kuid avaliku ruumi kujundamisel nende tervise- ja
sotsiaalset mõju sihipäraselt ei arvestata“, tõdetakse aruandes.

Miks peaksime pöörama oma elukeskkonnale ja selle planeerimisele rohkem tähelepanu? Milleks vajame elurikkust linna ja maale? Milline on elurikas keskkond ja kuidas seda saavutada? Mida saab igaüks teha, et elurikkust linna ja maale juurde tuua või seda hoida?

Loeng toimub koostöös Tartu 2024, www.tartu2024.ee. Korraldavad Eesti Koostöö Kogu, Rakvere Linnavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu.

Sissepääs vaba ning oodatud on kõik huvilised.

2. oktoobril avas Eesti Koostöö Kogu Lääne-Virumaa Keskraamatukogus rändnäituse „Kodukoha kompass“. Väikelinnades rändav näitus vaatab linnaruumi ja inimeste heaolu vahelisi seoseid ning kutsub kohalikku kogukonda väiksemate ja suuremate sekkumistega ise looma head elukeskkonda.

Näitus tõukub sel suvel ilmunud Eesti inimarengu aruandest 2019/2020 „Linnastunud ühiskonna ruumilised valikud“ ja uurib, mis teeb ühest ruumist (linnast, linnaosast, külast, tänavast, keskväljakust) meeldiva paiga, kus inimesed soovivad olla. Kuidas ruum, milles viibime, mõjutab meie tervist, heaolu ja õnnetunnet? Aga ka piirkonna majandust ja atraktiivsust?

Käesoleva aasta juunis viis Lääne-Virumaa Keskraamatukogu oma lugejate seas läbi rahulolu-uuringu. Lisaks raamatukogule vajalikule tagasisidele on uuringu tulemused sisendiks rahvaraamatukogu kvaliteedihindamisel, mis viiakse läbi üle Eesti kõigis rahvaraamatukogudes. Viimati viidi analoogne lugejauuring läbi 2017. aastal.

Augustis saab Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 1. korrusel vaadata Jüri Sikka maalide näitust. Näitus kannab pealkirja „Maalitud novellid“, kuna iga maal on kunstniku sõnul kui lühijutt või novell, mis räägib vaataja mõtetes oma loo.

Maalimine on Kehrast pärit mehele suur kirg. Ta on kunstnik, kellele meeldib katsetada ja proovida erinevaid stiile ning seni pole ta üht teisele eelistama jäänud. Seetõttu on näitus kirju ja mitmekesine nii värvide, stiilide kui teemade poolest.

Maalimine on mehele nii hobi kui töö, seetõttu on näitusel olevaid maale soovijail võimalik ka osta.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 1. korrusel saab juulikuus esmaspäevast reedeni kell 10-18 vaadata Urmas Uustali maali- ja urninäitust. 

Õlimaalid vaadetega kunstniku kodukoha ümbruskonnast on valminud sel kevadel. Maalid on isetehtud raamides.

Vitriinidesse on üles seatud dekoratiiv- ja matuseurnid. 

Suuremad ja värvilisemad ongi mõeldud näitusetöödena. Neis olen kasutanud materjalidena papjee-mašeed, kaunistusena ka nööri, kipsi ja õlivärve. Väiksemad matuseurnid on ainult loodusesõbralikust biolagunevast taakasutatud paberimassist. Sideaineks jahukliister või kondiliim, viimistluseks kriidipulber ja värvaine.

Et materjalist ja tehnikast paremat aimu saada, võib laual seisvaid urne kätega katsuda ja sisse vaadata.
Kõike näitusele üles seatut võib ka osta ja tellida kui kunstnikuga ühendust võtta ja kokku leppida.

FB Urmas Uustal art 

Esmaspäeval, 18. mail avab Lääne-Virumaa Keskraamatukogu peale pikka viirusepuhangust tingitud pausi taas uksed. Raamatukogu kõik osakonnad on avatudargipäeviti kell 10-18. 

Kuna nakkusoht ei ole siiski veel möödas, kehtivad raamatukoguteenusele mõned eritingimused ja piirangud. Tagamaks nii külastajate kui töötajate ohutust ning takistamaks viiruse levikut järgime Kultuuriministeeriumi juhendis toodud nõudeid. Nõuded on kooskõlastatud Terviseametiga.

PRINTIMINE

Failid printimiseks palume saata e-postile See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  Printimisöö valmimisest anname teada e-posti või telefoni teel, kätte saab1. korruse aknast.

Lisainfo tel 3225964.

Koopiaid on võimalik tellida kogus leiduvatest materjalidest (ajakirjad, raamatud).

Tasumine hinnakirjaalusel pangaülekandega allolevale arveldusarvele:

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

a/a EE861010502003419005

Selgitus: Ees- ja perekonnanimi, printimine

Kui teenuse hind jääb alla 1 euro, siis tasu ei võeta.

Kultuuriministeerium kogub võimalusi eesti kultuuri nautimiseks eriolukorras, kus inimesed peavad enamiku ajast veetma koduseinte vahel. Siit saab infot ka selle kohta, mida pakuvad raamatukogud. 

Seoses koroonaviiruse COVID-19 pandeemiast tingitud eriolukorraga riigis väljastab raamatukogu eelnevalt reserveeritud raamatuid.

Raamatukogusse sisse ei pääse - raamatute väljastamine toimub kontaktivabalt 1. korruse Posti tänava poolse akna kaudu esmaspäevast reedeni kell 10-18. Raamatukogu avatakse 18. mail.

Raamatuid saab tagastada raamatukogu tagastuskasti. Ohutuse tagamiseks jäävad tagastuskasti toodud raamatud lugeja kontole veel kolmeks päevaks nö karantiini, vältimaks nende kiiret jõudmist uue lugejani.  Mai lõpuni VIIVIST EI VÕETA.

Raamatuid saab reserveerida lugejaportaali URRAM kaudu, e-posti See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. või telefoni 3225960 teel.

Lugejaks on võimalik registreerida täites registreerimisvormi SIIN. 

MUUD TEENUSED:

5. veebruaril oli armastatud illustraatori Ilon Wiklandi 90. juubel. Et sünnipäevale hoogu juurde anda, läheb mööda Eesti raamatukogusid rändama ainulaadne kohvritesse pakitud tegelusnäitus „Pikk-pikk teekond“, mis jutustab lastele mänguliselt ning kaasahaaravalt lugusid Ilonist ja tema illustreeritud raamatutest. 

Lääne-Virumaal peatub näitus 17. veebruarist 23. märtsini.

• 17.02-03.03 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu (registreeritud tunnid)
• 04.04-06.03 Haljala vallaraamatukogu
• 09.03-13.03 Tapa vallaraamatukogu
• 16.03-18.03 Vinni-Pajusti raamatukogu
• 19.03 Laekvere raamatukogu
• 20.03. Muuga raamatukogu (ööraamatukogu)
• 23.03-27.03 Uhtna raamatukogu

Veebruaris saab muusikahuviline täeiendada oma kontserdikalendrit kolme raamatukogus toimuva kontserdiga:

10. veebruaril - RAPSOODIA (Kerstin Kullerkupp - viiul, Kristjan Veermäe - klaver)

12. veebruaril - Kontsert kammermuusika kullafondist (Tartu trio: Vlad Campean - viiul, Camillo Cabassi - tšello, Tanel Joamets - klaver)

17. veebruaril - Trio Didalli  (Külli Org, Gerda Merila ja Hedi Viisma esitavad kromaatilistel kanneldel klassikalist, pop- ja rahvamuusikat.)

Kontserdid raamatukogus algavad kell 18.00 ning sissepääs on tasuta!

Head kontserdielamust!

23. - 26. veebruaril võõrustab Lääne-Virumaa Keskraamatukogu Eesti meistrivõistlusi kabes. Võistlust korraldab Eesti Kabeliit. 

Raamatukogu 1. korrusel saab jaanuari lõpuni vaadata Illustraator Katrin Ehrlichi juubelinäitust "Jutul on tiivad". Näitusel on väljas raamatuillustratsioonid ja teemanäituste tööd aastatest 2014-2019. 

2019. aastal oli Lääne-Virumaa Keskraamatukogul 6491 registreeritud lugejat, lastest raamatukogukasutajaid oli 27%. Raamatukogu külastati 89 000 korda, mis on keskmiselt 305 külastust päevas.

Raamatukogust laenutati kaasa 154 000 teavikut, see on päevas keskmiselt 530 teavikut. Iga lugeja laenutas aastas keskmiselt 24 teavikut, millest 23 olid raamatud.

Raamatukogu kogudesse lisandus aasta jooksul 4427 teavikut, aasta lõpuks oli raamatukogu kogudes 104 473 teavikut.

Raamatukogu 1. korrusel.

Näituse eesmärgiks on märgata Virumaal käsitööga tegelevaid koolinoori, tunnustada ja esile tõsta neid, kes peavad oluliseks ning arendavad meie käsitööd.

Näitusele valiti paremaid ja huvitavamad tööd vabal teemal. Soovitatavalt seotud Virumaaga, oma kodukohaga. 

Näitust eksponeeriti novembris Jõhvis, alates 4. detsembrist saab noorte käsitööd näha Rakveres. 

Denisa Prošková on tšehhi illustraator, kirjanik ja ajakirjanik. Näitusel raamatukogu 3. korrusel saab näha ligi neljakümmet tema illustratsiooni. 

Näituse avamisel 18. novembril osaleb nii kunstnik ise kui ka Tšehhi suursaadiku asetäitja Magdalena Kramperova. Peale näituse avamist toimub Denisa Prošková finantskasvatuse töötuba lastele. Näitus jääb avatuks 18. detsembrini.

„Ole IT-vaatlik!“ kutsub inimesi 20. novembril üle Eesti raamatukogudesse kübernõu küsima. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldab koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 20. novembril „IT-vaatlik“ nõuandepäeva, kus ligi 90 raamatukogu üle Eesti pakuvad eelkõige vanemaealistele internetikasutajatele mõeldes abi küberturvalisuse küsimustes.

11.-30. novembrini on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 1. korrusel vaatamiseks filmilavastaja ja operaator Arvo Iho fotonäitus „Stalkeri“ filmivõtetest Eestis.

Autor meenutab:

"Seal, kus praegu ehitatakse Katelt, olid Andrei Tarkovski filmi "Stalker" Tsooni väravad ‒ elektrijaama korstna kõrval estakaadi all.

Vana-Narva maantee ja Leningradi maantee vahelisel tööstusalal filmiti kõik dresiinisõidud. Pirita jõe silla juures jäi dresiin seisma, seal nad tulid maha ja hakkasid minema põhja poole. Tsoon ise algas Pirita jõe sängis, seal oli neli tanki dekoreeritud, nagu oleksid nad ära hävitatud, mõned suurtükid ja paar soomusautot. Üleval oli kuulipilduja juures üks sõduriskelett. See oli Stalkeri maailm, kuhu sõduritest enam keegi ei julgenud tulla. 

Veel filmiti toona Viru hotellist 200 m kaugusel praeguse Nordea panga hoone kohal, riigi viljasalve hoovides Rotermanni kvartalis, Koplis vanas naftabaasis ja kahes Jägala jõel asuvas elektrijaamas. Ainuke, mis filmiti Mosfilmi kõige suuremas paviljonis, oli siseruum. Ja lõpukaadrid on filmitud Moskva idapoolses äärelinnas. 

Kõigepealt pidi "Stalker" filmitama Usbekistanis, kuid seal oli 1977. aasta kevadel maavärin. Eestis oli Tarkovski aga 1975. aastal, kui ta käis siin "Peeglit" näitamas, saanud sõbraks Tallinnfilmi peatoimetaja Enn Rekkoriga. Aastal 1976 palus Rekkor tal olla noortekasseti "Karikakramäng", st Peeter Simmi, Peeter Urbla ja minu kunstiline juhendaja. Siis ta hakkaski meile rääkima, et Usbekistanis läks asi lörri ja peaks siin ringi vaatama.

Traditsiooniline kirjandustuur "Sõnaränd", kus kirjanikud külastavad raamatukogusid üle Eesti, tuleb sel korral Lääne-Virumaale koosseisus Peep Ehasalu, Aarne Puu, Häniläne (Mariina Paesalu) ja Tiia Kriisa. 

Kirjandustuuri eestvedaja on Eesti Kirjanike Liit.

Käesolev aasta on kuulutatud eesti keele aastaks, et tähistada vääriliselt riigikeele 100. aastapäeva. Meie inimesed on ühiselt valinud kõige eestilikumaks sõnaks „sõnajalaõie“, kuid meil on veel palju teisi kauneid sõnu. Ja sõnad on sätitud ridadeks, read kootud lugudeks ja lood jäädvustatud raamatutesse.

Kohtume raamatukogus!

Liiklusviktoriini lahendas Lääne-Virumaa Keskraamatukogus kokku 83 inimest. Vastanute vahel loositi välja väikeseid auhindu, kõigi võitjatega võetakse ühendust.

Ohutut liiklemist!

Alates 23. septembrist korraldavad Lääne-Virumaa raamatukogud koostöös Maanteeametiga taas liiklusnädala, et pimeda aja saabudes pöörata rohkem tähelepanu ohutule liiklemisele.

Nimelt saab liiklusnädalaga liitunud raamatukogudes panna proovile oma liiklusteadmised ja lahendada viktoriini. Osalema on oodatud kõik huvilised olenemata east, sest Maanteeamet on pannud kokku erinevad küsimused nii väikestele kui suurematele lastele ning täiskasvanutele. Iga lahendaja saab kingiks helkuri ning võimaluse võita loosiauhindu.

Liiklusviktoriini lahendada ja auhindu võita saab 18 raamatukogus: Lääne-Virumaa Keskraamatukogus, Viru-Nigula Valla raamatukogus (Kundas), Aseri, Viru-Nigula, Sõmeru, Uhtna, Rakke, Vinni-Pajusti, Ulvi, Muuga, Laekvere, Venevere, Vohnja, Tamsalu, Jäneda, Lehtse, Vergi ja Karepa raamatukogus.

Möödunud aastal lahendas 12 maakonna raamatukogus liiklusviktoriini kokku 641 inimest.

3. septembrist algas raamatukogus 2. - 4. korruse akende vahetus, mistõttu on raamatukogu korruste kaupa lühiajaliselt suletud.

Pisut aega ja kannatust varudes on siiski võimalik laenutada ka suletud osakonnast, soovitud raamatu saab kätte 1. korruse teenindusletist.

2019. aasta septembrist on raamatukogu kõik osakonnad avatud alates 9.00. Varasemal ajal pääses kell 9 vaid 1. korrusele, nüüd on avatud ka lasteosakond ja erialakirjanduse korrus, sealhulgas lugemissaal, muusikatuba ja rühmatööruum.

Hobifotograaf Christian Koitve on 18-aastane Rakvere Eragümnaasiumi õpilane, kes pildistab peamiselt loodust ning leiab, et see on gümnaasiumi kõrvalt tore ja rahustav tegevus.

Christiani huvi looduse vastu süvenes lapsepõlves, kui vanematega sai käia looduses ja kalal. Kirglikul kalamehel on tihti tulnud ette olukordi, kus silme ette jääb mõni huvitav putukas või loodusnähtus. Kuna erinevalt nutitelefonist pole kaamerat alati käepärast, ongi ta valinud pildistamiseks just telefoni.

Nutifotograafiaga tegeleb Christian juba üle kahe aasta, ta on osalenud üle-eestilistel fotovõistlustel saades ka mitmel korral tunnustatud.

Christianile pakub huvi putukamaailm. Telefoniga saab oskaja fotograaf tänapäevaste makroobjektiivide abil teha efektseid makrofotosid.

Näitus raamatukogu 1. korrusel on avatud augusti lõpuni.

Näitust saab vaadata Lääne-Virumaa keskraamatukogu fuajees juulikuu jooksul. Tegemist on ühega kuuteistkümnest näitusest Väliseesti näituste festivali raames, mis toimub üle kogu Eesti vahemikus 29.05-31.12.
Alberta eestlaste näitus räägib varaste Kanadasse väljarännanud eestlaste loo. Näitus valmis 2012. aasta aprillis Alberta Eesti Kultuuripärandi Seltsi ja Alberta Provintsiarhiivi koostöös ning on inglise keeles.

Raamatukogu 1. korruse seinu kaunistavad kellad on valmistatud Rakvere Kolmainu kiriku vanast katuseplekist, mis pärineb aastast 1933. Rakvere Teatri peakunstnik Eveli Variku käe läbi leidis väärika ajalooga materjal taaskasutust tiksuva tootena.

Kelladel on kasutatud tekstikatkeid kahelt Eesti luuletajalt: Suokass ja Liv.
Eveli disainitud kelladel aitas teoks saada Rakvere Kultuurikeskuse rõõmus kollektiiv. Esimest korda eksponeeriti kelli EV 100 sünnipäeva puhul toimunud pidulikul vastuvõtul Rakvere Teatris.

Näitus raamatukogu 1. korrusel on avatud juuli lõpuni E-R kl 10-18.

Reedel, 31. mail toimub raamatukogu ees Laial tänava ääres kasutatud raamatute müük. Müügile tulevad aasta jooksul kogust välja arvatud raamatud. Valik on hea ning hinnad taskukohased.

Vihma korral toimub raamatumüük  raamatukogu 1. korrusel.

Täika kestab 10.00-17.00.

Neljapäeval, 16. aprillil kell 18 toimub raamatukogu saalis kitarrikontsert, kus Esinevad Rakvere Muusikakooli õpilased Tiit Korsari kitarriklassist: Tambet Parm, Ariana Stepanova, Egle Salu, Mihkel Puusik ja Tobias Küngas.

Sissepääs vaba.

Virumaa kirjandusauhinna žürii koguneb 20. veebruaril.

Auhinnale kandideerivad:

• Doris Kareva „Unes nägin ma Eestimaad : kohavaip“
• Paavo Kivine „ Lurichi sõda“
• Ira Lember „Vale nimega mees“
• Andres Pulver „Põrgu katlakütja : Simson von Seakylli elu ja võitlused“
• Anti Saar „Mina, Milda ja meister Michel“
• Joonas Sildre „Kahe heli vahel. Graafiline romaan Arvo Pärdist“
• Siiri Sisask „Hästijätt“
• Leelo Tungal „Naisekäe puudutus ehk Seltsimees laps ja isa“ + tagasiulatuvalt sarja esimesed osad „Seltsimees laps“ ja „Samet ja saepuru“.
• Arvo Valton „Üks päev Ivo Schenkenbergi elust“

Virumaa kirjandusauhind

Maakonna raamatukogud said annetusena teeneka metsamehe Raivo Helmi koostatud mahuka koguteose  "Rakvere Metsamajand läbi aegade. 1942-1992". Raamat on mõeldud eelkõige metsandusinimestele või teistele teemast huvitatutele. Raamat sisaldab rohkelt pilte, isikulugusid, dokumente ja kronoloogiat.

https://virumaateataja.postimees.ee/6506239/metsamajandi-ajalugu-pisteti-kaante-vahele 

30. novembrist saab raamatukogu 1. korrusel vaadata ja lugeda rändnäitust „Et rada ei rohtuks“.

2017. aasta suvel rändasid jutuvestja Piret Päär ja fotograaf Maarja Urb Eestimaal ringi ja kogusid mälestusi 20. sajandi jutuvestmise traditsiooni kohta.

Raamatukogu 2. korrusel on nüüd lugejate käsutuses 12-kohaline rühmatööruum. Rühmaruum on mõeldud koosolekuteks, koolitusteks või mistahes muudeks koosviibimisteks kuni 12-liikmelisele seltskonnale.

Ruumis on olemas ekraan ja tahvel, kasutada saab raamatukogu wifi võrku. Koosolekulaud koosneb neljast eraldikasutatavast moodulist, mis võimaldab vajadusel ruumi ümber paigutada.

Kuni kolm tundi päevas ning tulu mitteteenimise otstarbel on rühmaruumi kasutamine tasuta. Pikemal viibimisel või kommertseesmärgil (toote esitlus, tasuline koolitus jmt) ruumi kasutamisel tuleb tasuda renti 10€ tunnis või 50€ kogu päeva eest.

Kuna soovijaid võib korraga olla teisigi, on soovitav ruum eelnevalt broneerida. Seda on võimalik teha helistades telefonil 3225970 või teenindaja abil raamatukogus kohapeal.

Ruumi saab kasutada vaid raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 1. korrusel saab oktoobri lõpuni vaadata Maanteeameti rändnäitust „Ettevaatust! Näitus! Liikluskasvatusest läbi aegade“. Näitusel on eksponeeritud mitmesugused liikluskasvatuse alased õppematerjalid läbi aegade, vanimad eksponaadid pärinevad 30-ndatest aastatest Eesti Ajaloomuuseumi kogudest. 

Alates 17. septembrist korraldab Maanteeamet koostöös raamatukogudega liiklusnädala, et pöörata tähelepanu ohutule liiklemisele. Saabumas on pime aeg ning ei teeks halba mõned tõed taas üle korrata. 

Nimelt saab liiklusnädalaga liitunud raamatukogus panna proovile oma liiklusteadmised ja lahendada viktoriini. Osalema on oodatud kõik huvilised olenemata east, sest Maanteeamet on pannud kokku erinevad küsimused nii väikestele lastele, suurematele lastele kui täiskasvanutele. Iga lahendaja saab ka väikese auhinna ning võimaluse võita loosiauhindu.

Vaata Maailma, Tieto Estonia ja Swedbank Eesti projekti „Uus algus“ raames jagati annetusena Swedbankis kasutusel olnud töökorras äriklassi arvuteid, eesmärgiga olla abiks eelkõige noorte ja eakate digioskuste arendamisel ning digitaalse lõhe vähendamisel ühiskonnas. Lääne-Virumaa 59 arvutit anti pidulikult üle 20. juunil Rakvere vallamajas.

Möödunud 2017. aasta parim kirjandusteos on Vahur Afanasjevi "Serafima ja Bogdan", otsustas üksmeelselt Lääne-Viru ja Ida-Virumaa omavalitsuste liitude poolt välja antava Virumaa kirjandusauhinna žürii. Romaan räägib elust Peipsiäärses vanausuliste külas II maailmasõja lõpust Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. 

Auhinnale kandideerisid veel Eva Koffi “Sinised mäed”, Rein Raua “Kell ja haamer” ning Mats Traadi “Valge maja”.

Auhind antakse üle 12. aprillil Iisaku muuseumis.

Virumaa kirjandusauhind

"Lastekirjanduse TV" tutvustab Nukitsa konkursi raamatuid ja autoreid.

Nukitsa konkursi täienduseks kutsusime lapsi lisaks raamatute hindamisele koostama ja filmima uudisklippe, et nende abil You Tube´is kokku panna päris oma uudistesaade "Lastekirjanduse TV". See tutvustab kaaslastele konkursi põnevamaid raamatuid ja autoreid ning ehk äratab huvi ka neis, kes seni suuremad lugejad pole olnud.

Vaata klippe ja avalda oma lemmikutele poolehoidu!

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2015

MAIGA PARKSEPP

Maiga Parksepp asus 2014. aastal kooliraamatukoguhoidjana juhtima ka Haljala vallaraamatukogude süsteemi ja 2015. a viis ta kokku kooli ja rahvaraamatukogu ning võttis kasutusele ühtse programmi.

Koolis hinnatakse üle kõige Maiga teadmisi ja oskusi kasutada IKT vahendid, programme ja keskkondi, mis teeb temast innovaatilise ja kaasaegse raamatukoguhoidja.

Tema korraldamisel toimuvad regulaarsed raamatukogutunnid ja kirjanikega kohtumised, viktoriinid, infootsingu võistlused ja kasutajakoolitused. Maiga algatab ülekoolilisi konkursse ja viib neid läbi. Ta on suureks abiks õpilastele olümpiaadide ettevalmistamisel, loov- ja uurimustööde kirjutamisel.

Maiga veab aktiivselt Haljala kirjandusringi tegevust ja korraldab valla raamatukogude tööd. Lisaks on tema kanda raamatukogu veebilehe ja kooli Vikipeedia lehe täiendamine ning vallalehe toimetamine. Maiga osales ka kogumiku Haljala kihelkonna suuline pärimus koostamisel.

Lääne-Virumaa parim maaraamatukoguhoidja

ENE HEIDE

Kadrina Valla Raamatukogu juhataja Ene Heide on juhtinud Kadrina raamatukogu juba 37 aastat. Nende aastate sisse on jäänud asutuse areng tagasihoidlikust külaraamatukogust ühendatud raamatukogudega kaasaegseks teeninduskeskuseks.

Kadrina raamatukogu uueneb, areneb ja särab iga aastaga ühe rohkem nii seest kui väljast. Selle taga, et raamatukogu ruumid saaks uue kuue ja MTÜ Kadrina Kirjandusklubi pakuks rahvale põnevaid ja heal tasemel kohtumisi, salongiõhtuid, filmiõhtuid, õppereise ja koolitusi, on palju ettevõtlikkust ja tööd. Hiljuti käivitatud kinoklubi on andnud paljudele Kadrina valla elanikele võimaluse raamatukogu enda jaoks avastada.

Kõige selle juures suudab Ene edukalt töös hoida tervet valla raamatukogude süsteemi ja ennast ühtse perena tundvat töökat kollektiivi.

Ta on enda autoriteedi maksma pannud ka vallavalitsuses, kus ta osaleb kultuurikomisjoni töös ning võitnud seeläbi sealt sõpru ja toetajaid, kes raamatukogu kui külakultuurikeskuse käekäigu ja arengu on oma südameasjaks võtnud.

Parima maaraamatukoguhoidja tunnustust annab välja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja auhinda annavad välja Lääne-Viru Maavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu. Auhinda antakse välja kahes osas: isiku auhind ja/või meeskonna auhind. Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja auhinna kandidaadiks võib esitada isiku ja/või meeskonna:

• kes töötab Lääne-Virumaal küla-, valla- linna- või kooliraamatukogus, viimase aasta innovaatilise ja tulemusliku arendustöö või praktilise tegevuse eest kutsetöös, täiskasvanute või laste raamatukoguteeninduse alal.
• kes on aasta jooksul positiivselt mõjutanud paikkonna elu raamatukogunduse valdkonnas, maakonnas või Eesti raamatukogunduses.

Auhinna määramiseks moodustatakse komisjon maavalitsuse ja LVKRK esindajatest.

Esmakordselt anti auhind välja 2011.a Sõmerus toimunud vabariiklikul maaraamatukoguhoidja päeval.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2014 IIVI KASK

Tänavune aasta raamatukoguhoidja, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja IIVI KASK, tunneb peensusteni U 3-e ehk täiendatud raamatukogundusprogrammi ning on viimase aasta jooksul juhendanud ja õpetanud teisi töötajaid maakonnas, sest iga programmi uuendamine toob kaasa muudatusi. Abiks programmi Urram väljatöötamisel ja selle testimisel on ta osalenud selle esimestest versioonidest alates. Tema analüüsiv mõtlemine, põhjalikkus ja süvenemine kõigisse oma ülesannetesse on oluline nii Urrami parandusettepanekute tegemisel kui ka tema igapäevatöös.

U 3 võeti meie maakonnas esimesena vabariigis kasutusele ja algselt oli sel mitmeid puudusi, mis panid töötajaid kahe käega peast haarama ning seejärel haarati ikka telefon ja võeti kõne talle, kes kuulas probleemi, õpetas ja selgitas ning oli alati rahulik ja mõistev. Urania meeskonnaga on ta pidevas kontaktis, et teavitada tekkinud probleemidest ja püüda leida lahendused.
Tema töö on vastutada selle eest, et raamatud maakonna raamatukogudesse jõuaksid, kuid sellele eelneb palju täpsust, tähelepanelikkust, kannatlikkust ja head suhtlemisoskust nõudvaid tegevusi, milles ta on põhjalik ja vaieldamatult parim.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2013 MARET KÕRE

Mareti esitanud Sõmeru valla elanikud ja kolleegid iseloomustavad teda kui sõbralikku ja südamlikku, hea suhtlemisoskusega raamatukoguhoidjat, kes paistis silma suure soovi ja võimega tegeleda raamatukogus väikeste lastega, et kasvatada neis armastust raamatute vastu ja õpetada raamatuid hoidma. 

Korra kuus viis ta läbi lasteaia lastega huvitavaid ja praktilisi temaatilisi raamatukogutunde nii lindudest, loomadest, päkapikkudest kui nõidadest, aga ka sellest, kuidas väärtustada raamatut kui sõpra.

Väga oodatud olid iganädalased muinasjutuhommikud kodustele lastele. Kus Maret läbi mängu ja raamatutegelaste üheskoos laste ning nende vanematega meisterdasid, lugesid, laulsid ja õppisid alati mõne uue tarkuse juurde.

Noortetöö tõhustamiseks elustas Maret justkui raamatu maailma, viies lapsed sellesse jutustusse sisse. Noorte ja laste seas huvi äratamiseks on Maret püüdnud palju teha mänguliseks, et see raamatu sirvimine ikka põnevamaks teha ja lastel kasvaks huvi raamatukogu külastamiseks. On viidud läbi orienteerumisi, kus vastuseid tuleb otsida nii arvutist kui raamatust.

Suurt tähelepanu juhtis Maret ka tähtpäevade tähistamisele, olgu selleks siis temaatiliste näituste organiseerimine või pärimusaastale pühendatud suvistepüha tähistamise projekt, mille raames tutvustas 2013 pärandiaasta saadik Lauri Õunapuu rahvapille ja -muusikat. Tutvustati ka raamatu Pärandkultuur Sõmeru vallas. Töötoas sai õppida raamatuköitmist ja vööpunumist. Loomulikult ei puudunud ka vanad Viru mängud.

Maret jõudis korraldad ka kohtumisi kirjanikega, millest omamoodi kohtumistunnid olid inimestega, kes lisaks kirjutamisele pakkusid ka muusikalisi etteasteid.

Järjepidevalt on ta viinud läbi eakatele arvutiõpet, samuti tegi ta raamatukogule oma kodulehe.

Lääne-Virumaa aasta raamatukogu 2013 Tapa Linnaraamatukogu

Tapa linnaraamatukogu on oma töötajate nägu: lahke, abivalmis, sõbralik, hea naljasoonega. Nende juht Kersti Burk on pannud toimima meeskonna, mis kõrvaltvaatajale tundub mõtlevat ühtemoodi. Igaüks neist paneb oma töösse suure tüki südamest. Tapa raamatukogu on teistest eristunud alati oma tööde ja tegemiste korraliku läbimõtlemisega. Kui teemaks on sokk, siis valdab neid kõiki „sokipalavik", kui karu, siis armastavad nad ilmselt kõik just karusid. Need viimased loomad on neil südamelähedased 2013 aasta sügisel, kui igale korrusele jagub selle kohaseid näituseid: Karu kutsub külla. Vana karu lõi trummi. Meie klassi tuli karu. Teades nende lasteosakonna tugevat tööd, on loomulik, et selle sügise raamatukogutunnid on samuti karuteemalised. Võib-olla tervitab lapsi juba raamatukogu uksel karu?! Tapa linnaraamatukogu töötajatest võib kõike uskuda, loota ja oodata. Nad tutvustavad pea igat teemat sügavuti, olgu see loom, rahvakalendri tähtpäev, või eesti saun.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2012 on AILI HÖÖVELSOO

Aili Höövelsoo töötab Lääne-Virumaa Keskraamatukogus juba pikka aega – alates 1983. aastast. Alates 2004. aastast on tema tööpaigaks keskraamatukogu komplekteerimisosakond. Oma igapäevatöö kõrvalt on Aili andnud suure panuse keskraamatukogu ajaloo uurimisse.

Aili Höövelsoo pälvis tunnustuse mahuka ja põhjaliku Lääne-Virumaa Keskraamatukogu ajalugu peegeldava raamatu „100 aastat raamatukogu Rakveres“ koostamise eest. Raamat ilmus 2012. aasta oktoobris tähistamaks raamatukogu 100. juubelit. Selle koostamisele ja ettevalmistamisele on Aili pühendanud paar viimast aastat ohverdades lugematuid tunde oma vaba aega ja hulgaliselt energiat.

Kolleegina võib Ailit kirjeldada kui väga järjekindlat, täpset, kohusetruud, usaldusväärset, sõbralikku ja „jalad maa peal“ olevat inimest, kellega võib luurele minna küll.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja auhind meeskonnatöö eest läks Kunda Linnaraamatukogule

Kunda Linnaraamatukogu eeskonna moodustavad: juhataja Leili Eiskop, raamatukoguhoidjad Imbi Kasemets, Livia Aaloe, Evelin Ossipova (kuni 2011 oktoobri kuuni) ning infotöötaja Evely Press. Meeskonna tugevuseks on koostöö, mis ühendab eri põlvkondade töötajate kogemused ja oskused. Kõikidest Kunda Linnaraamatukogu meeskonna headest ideedest on kasvanud välja jätkusuutlikud projektid. Suurt tähelepanu pööratakse lastele ning laste lugemiskultuuri arendamisele, mille tarvis on algatatud projektid Pärlimäng ehk laste suvine lugemisvõistlus, Kunda Linnaraamatukogu ja  Kunda lasteaed „Kelluke“  koostööprojekt  „Kooli minevad lapsed raamatukogu lugejaks!“, Kunda Linnaraamatukogu ja Kunda Ühisgümnaasiumi koostööprojekt  „Klassidevaheline lugemisvõistlus“, Eakatele suunatud tegevused toimuvad  Kunda Tervise- ja hooldekeskuses, kus raamatukogul on laenutuspunkt ning kord kuus tutvustatakse ja loetakse ette raamatuid neile, kelle liikumisvõime piiratud. Kunda Linnaraamatukogu toetab elukestva õppimise ideed ning igal aastal viiakse Täiskasvanud õppija nädala raames läbi mõni täiskasvanuõpet toetav üritus.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2011 on Tiina Kriisa

Tiina töötab Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 1999.a. Ta on lõpetanud 2002. a. Tallinna Ülikooli Infoteaduste eriala ja 2011.a. Tartu Ülikoolis magistriõppe, saades  humanitaarteaduste magistrikraadi infokorralduse alal.

2010. a oli lugemisaasta, mil räägiti  raamatutest, lugemisest ja kirjanikest. Sellele leiti  Rakvere raamatukogus huvitav jätk, mille idee ja teostuse autoriks oli Tiina Kriisa. Uudne reklaamivõte seisnes alljärgnevas: 2011.a märtsi alguses, kui kõikjal kutsuti inimesi valima saadikuid riigikogusse, ilmusid Lääne-Virumaa Keskraamatukogu akendele atraktiivsed raamatukoguhoidjaid kujutavad valimisplakatid, mis kutsusid valima raamatukogu ja lugemist. „Valimiskampaania“ sai tuntuks üle vabariigi. Lisaks on Tiina olnud tubli ka raamatukogu kodulehe arendamisel ja näituste korraldamisel.

Parima maaraamatukoguhoidja 2011 nominent oli Riina Tülli Väike-Maarja valla Simuna raamatukogust

Aktiivse inimesena lööb Riina kaasa Simuna naisseltsi tegevuses ja on kätt proovinud ka poliitilisel maastikul Simuna eest võideldes.