et rada ei rohtuks

30. novembrist saab raamatukogu 1. korrusel vaadata ja lugeda rändnäitust „Et rada ei rohtuks“.

2017. aasta suvel rändasid jutuvestja Piret Päär ja fotograaf Maarja Urb Eestimaal ringi ja kogusid mälestusi 20. sajandi jutuvestmise traditsiooni kohta.

Rakveres toimunud Lääne-Virumaa kodanikuühenduste konverentsil tunnustasid Lääne-Viru Maavalitsus ja Lääne-Virumaa Keskraamatukogu taas aasta raamatukoguhoidjaid.
Aasta meeskonna tiitlile seekord esildisi ei laekunud, isikukategoorias esitati kokku 5 kandidaati: Inge Pikkoja Uhtna raamatukogust, Ülle Tamm Vergi raamatukogust, Tea Runovski Ulvi raamatukogust, Riina Tülli Simuna raamatukogust ja Lea Lehtmets Lääne-Virumaa Keskraamatukogust.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja tiitli pälvis Inge Pikkoja, kelle eestvedamisel ja suure töö tulemusena avati möödunud aasta lõpus Uhtna raamatukogus esimene Eesti topoteek.
Palju õnne!

Inge Pikkoja

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja auhind

Raamatukogu 1. korrusel saab novembris uurida kahele Rakvere Linnavalitsuse korraldatud arhitektuurikonkursile, "Rakvere Pikk tänav ja ümbritsev linnaruum" ning "Rakvere esmatasandi tervisekeskus", laekunud töid.

kalevipoeg2

Raamatukogu laste- ja noorteosakonnas 3. korrusel saab tutvuda noorte maakondlikul võistujoonistamisel loodud piltidega, mis tänavu sündisid rahvuseepose „Kalevipoeg“ ainetel.
Põhikooli- ja gümnaasiumiastme noorte maakondlik võistujoonistamine toimus juba kolmandat korda. Seekordse teema pakkus korraldaja-kool Vinni-Pajusti Gümnaasium välja kummarduseks Viru-Jaagupi kandist pärit kunstnik Kristjan Raua Kalevipoja-ainelisele loomingule.
Võistu joonistas 46 noort kunstnikku, kelle töid saab raamatukogus vaadata talvise koolivaheaja lõpuni.

StekkjarstaurNäitusel olevad trollid on valmistanud Kristín Sigurðardóttir, kes elab Kirde-Islandil ja töötab abiõpetajana. Trollide valmistamisel on kasutatud kohalikku materjali.

Islandi jõuluperiood, mis algab 23. detsembril ja lõpeb 6. jaanuaril, on põnev segu religioossetest tavadest ja traditsioonilisest folkloorist. Nagu ka paljudes teistes riikides, tähistatakse Islandil jõule hea toidu ja kingitustega. Aga kui enamikus riikides külastab perekondi jõuluvana, siis Islandi lastel on hoopis 13 jõulutrolli (Yule Lads), kes külastavad neid kolmeteistkümnel päeval enne jõule. Headele lastele jätavad hirmutavad trollid küll kingitusi, kuid halbadele lastele hoopis mädanevaid kartuleid.
Islandi jõulutrollid põlvnevad trollidest ning nende algupäraseks rolliks oli laste hirmutamine. Nad on Islandi ühtede kõige hirmasamate koletiste Grýla ja Leppalúði pojad. 1746. aastal keelati Islandil ära koletiste ja jõulutrollidega laste hirmutamine.

Näitust vahendab Põhjamaade Ministrite Nõukogu esindus Eestis.
Näitust saab Lääne-Virumaa keskraamatukogus vaadata aasta lõpuni.

Kirjanikud on asunud taas teele iga-aastasele tuurile Eestimaa raamatukogudes.

8. novembril jõuab sõnaränd koosseisus Karl-Martin Sinijärv, Kätlin Kaldmaa, Mihkel Kaevats ja Anti Saar Lääne-Virumaale. Enne õhtust kohtumist kell 17.30 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus, saab kirjanikke näha veel kell 12.00 Kunda Ühisgümnaasiumis.

pussidRaamatukogu II korrusel on aasta lõpuni näitus Leif Erik Staffan Carlssoni hobikäsitööna valminud pussnugadest ning puidust tarbeesemetest.

Minu nimi on Leif Erik Staffan Carlsson. Olen 83-aastane ja elan Rootsis Uppsalas. Pärit olen Põhja-Rootsist, Soome-Rootsi piiri äärsest Tornedalenist ehk Meämaalt. Selles piirkonnas on kasutusel meä keel, mis on veidi sarnane soome keelega. Enne pensionile jäämist töötasin ma reklaamibüroos ja ajakirjanikuna. Olen Rakvere linnas üsna sage külaline, kuna siin elab minu pojapoeg Lukas. Esimesed kontaktid Eestiga on mul aga 1960ndatest aastatest Stockholmi Eesti Üliõpilaste Seltsi kaudu.

Mis toimub sinu lugemislaual, -nurgas, -sohval, -padjal jne? Missuguseid raamatuid viimati lugesid, raamatukogust laenutasid, sirvisid?
Jaga oma emotsiooni!
Kutsume Sind üles postitama Instagrami BOOKSTAGRAME ehk pildilavastusi raamatutest, lemmiklugemispaigast, -lugemisasendist ja kõigest muust, mis seondub raamatute ning lugemisnaudinguga.
Lisa pildikommentaari kindlasti:
#rakvereraamatukogu
#lugemineloeb
#bookstagram

@rakvereraamatukogu

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2014 IIVI KASK

Iivi KaskTänavune aasta raamatukoguhoidja, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja IIVI KASK, tunneb peensusteni U 3-e ehk täiendatud raamatukogundusprogrammi ning on viimase aasta jooksul juhendanud ja õpetanud teisi töötajaid maakonnas, sest iga programmi uuendamine toob kaasa muudatusi. Abiks programmi Urram väljatöötamisel ja selle testimisel on ta osalenud selle esimestest versioonidest alates. Tema analüüsiv mõtlemine, põhjalikkus ja süvenemine kõigisse oma ülesannetesse on oluline nii Urrami parandusettepanekute tegemisel kui ka tema igapäevatöös.

U 3 võeti meie maakonnas esimesena vabariigis kasutusele ja algselt oli sel mitmeid puudusi, mis panid töötajaid kahe käega peast haarama ning seejärel haarati ikka telefon ja võeti kõne talle, kes kuulas probleemi, õpetas ja selgitas ning oli alati rahulik ja mõistev. Urania meeskonnaga on ta pidevas kontaktis, et teavitada tekkinud probleemidest ja püüda leida lahendused.
Tema töö on vastutada selle eest, et raamatud maakonna raamatukogudesse jõuaksid, kuid sellele eelneb palju täpsust, tähelepanelikkust, kannatlikkust ja head suhtlemisoskust nõudvaid tegevusi, milles ta on põhjalik ja vaieldamatult parim.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2013 MARET KÕRE

Maret KõreMareti esitanud Sõmeru valla elanikud ja kolleegid iseloomustavad teda kui sõbralikku ja südamlikku, hea suhtlemisoskusega raamatukoguhoidjat, kes paistis silma suure soovi ja võimega tegeleda raamatukogus väikeste lastega, et kasvatada neis armastust raamatute vastu ja õpetada raamatuid hoidma. 

Korra kuus viis ta läbi lasteaia lastega huvitavaid ja praktilisi temaatilisi raamatukogutunde nii lindudest, loomadest, päkapikkudest kui nõidadest, aga ka sellest, kuidas väärtustada raamatut kui sõpra.

Väga oodatud olid iganädalased muinasjutuhommikud kodustele lastele. Kus Maret läbi mängu ja raamatutegelaste üheskoos laste ning nende vanematega meisterdasid, lugesid, laulsid ja õppisid alati mõne uue tarkuse juurde.

Noortetöö tõhustamiseks elustas Maret justkui raamatu maailma, viies lapsed sellesse jutustusse sisse. Noorte ja laste seas huvi äratamiseks on Maret püüdnud palju teha mänguliseks, et see raamatu sirvimine ikka põnevamaks teha ja lastel kasvaks huvi raamatukogu külastamiseks. On viidud läbi orienteerumisi, kus vastuseid tuleb otsida nii arvutist kui raamatust.

Suurt tähelepanu juhtis Maret ka tähtpäevade tähistamisele, olgu selleks siis temaatiliste näituste organiseerimine või pärimusaastale pühendatud suvistepüha tähistamise projekt, mille raames tutvustas 2013 pärandiaasta saadik Lauri Õunapuu rahvapille ja -muusikat. Tutvustati ka raamatu Pärandkultuur Sõmeru vallas. Töötoas sai õppida raamatuköitmist ja vööpunumist. Loomulikult ei puudunud ka vanad Viru mängud.

Maret jõudis korraldad ka kohtumisi kirjanikega, millest omamoodi kohtumistunnid olid inimestega, kes lisaks kirjutamisele pakkusid ka muusikalisi etteasteid.

Järjepidevalt on ta viinud läbi eakatele arvutiõpet, samuti tegi ta raamatukogule oma kodulehe.


Lääne-Virumaa aasta raamatukogu 2013 Tapa Linnaraamatukogu

Tapa linnaraamatukogu on oma töötajate nägu: lahke, abivalmis, sõbralik, hea naljasoonega. Nende juht Kersti Burk on pannud toimima meeskonna, mis kõrvaltvaatajale tundub mõtlevat ühtemoodi. Igaüks neist paneb oma töösse suure tüki südamest. Tapa raamatukogu on teistest eristunud alati oma tööde ja tegemiste korraliku läbimõtlemisega. Kui teemaks on sokk, siis valdab neid kõiki „sokipalavik", kui karu, siis armastavad nad ilmselt kõik just karusid. Need viimased loomad on neil südamelähedased 2013 aasta sügisel, kui igale korrusele jagub selle kohaseid näituseid: Karu kutsub külla. Vana karu lõi trummi. Meie klassi tuli karu. Teades nende lasteosakonna tugevat tööd, on loomulik, et selle sügise raamatukogutunnid on samuti karuteemalised. Võib-olla tervitab lapsi juba raamatukogu uksel karu?! Tapa linnaraamatukogu töötajatest võib kõike uskuda, loota ja oodata. Nad tutvustavad pea igat teemat sügavuti, olgu see loom, rahvakalendri tähtpäev, või eesti saun.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja auhind meeskonnatöö eest läks Kunda Linnaraamatukogule

Kunda Linnaraamatukogu eeskonna moodustavad: juhataja Leili Eiskop, raamatukoguhoidjad Imbi Kasemets, Livia Aaloe, Evelin Ossipova (kuni 2011 oktoobri kuuni) ning infotöötaja Evely Press. Meeskonna tugevuseks on koostöö, mis ühendab eri põlvkondade töötajate kogemused ja oskused. Kõikidest Kunda Linnaraamatukogu meeskonna headest ideedest on kasvanud välja jätkusuutlikud projektid. Suurt tähelepanu pööratakse lastele ning laste lugemiskultuuri arendamisele, mille tarvis on algatatud projektid Pärlimäng ehk laste suvine lugemisvõistlus, Kunda Linnaraamatukogu ja  Kunda lasteaed „Kelluke“  koostööprojekt  „Kooli minevad lapsed raamatukogu lugejaks!“, Kunda Linnaraamatukogu ja Kunda Ühisgümnaasiumi koostööprojekt  „Klassidevaheline lugemisvõistlus“, Eakatele suunatud tegevused toimuvad  Kunda Tervise- ja hooldekeskuses, kus raamatukogul on laenutuspunkt ning kord kuus tutvustatakse ja loetakse ette raamatuid neile, kelle liikumisvõime piiratud. Kunda Linnaraamatukogu toetab elukestva õppimise ideed ning igal aastal viiakse Täiskasvanud õppija nädala raames läbi mõni täiskasvanuõpet toetav üritus.

 

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2011 on Tiina Kriisa

Tiina KriisaTiina töötab Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 1999.a. Ta on lõpetanud 2002. a. Tallinna Ülikooli Infoteaduste eriala ja 2011.a. Tartu Ülikoolis magistriõppe, saades  humanitaarteaduste magistrikraadi infokorralduse alal.

2010. a oli lugemisaasta, mil räägiti  raamatutest, lugemisest ja kirjanikest. Sellele leiti  Rakvere raamatukogus huvitav jätk, mille idee ja teostuse autoriks oli Tiina Kriisa. Uudne reklaamivõte seisnes alljärgnevas: 2011.a märtsi alguses, kui kõikjal kutsuti inimesi valima saadikuid riigikogusse, ilmusid Lääne-Virumaa Keskraamatukogu akendele atraktiivsed raamatukoguhoidjaid kujutavad valimisplakatid, mis kutsusid valima raamatukogu ja lugemist. „Valimiskampaania“ sai tuntuks üle vabariigi. Lisaks on Tiina olnud tubli ka raamatukogu kodulehe arendamisel ja näituste korraldamisel.

 

Parima maaraamatukoguhoidja 2011 nominent oli Riina Tülli Väike-Maarja valla Simuna raamatukogust

RIINA TYLLI

2011.aasta oli Riina Tüllile eriliseks väljakutseaastaks, sest Simuna raamatukogu oli vaja endistest Avanduse mõisas asuvatest ruumidest välja kolida Simuna rahvamajja. Vaja oli välja mõelda uus ruumilahendus ja raamatukogule kõige otstarbekam paigutus, muretseda uut mööblit.  Koostöös arhitektide, Väike-Maarja valla ja ehitusala spetsialistide ja ehitajatega  valmis ja 29. oktoobril avati kaunis kaasaegse kujundusega raamatukogu Simuna aleviku südames. Riina suutis väga tõhusalt ja oskuslikult juhtida kolimise  ja uue raamatukogu sisustamise protsessi, kaasata kolleege vallaraamatukogust fondi kujundamisel ja muude vajalike tööde juures. Simuna raamatukogu võib nüüd pidada nii tõeliselt kaasaegseks õpikeskkonnaks kui ka mõnusaks ajaveetmise kohaks. Kuna Riina töötab ühel päeval nädalas ka kooliraamatukogus, siis ka lasteüritused on tal alati toredad.

Aktiivse inimesena lööb Riina kaasa Simuna naisseltsi tegevuses ja on kätt proovinud ka poliitilisel maastikul Simuna eest võideldes.