3. detsembril algusega kell 17.30 toimub raamatukogu saalis järjekordne kirjandusõhtu, kus külaliseks Eva ja Indrek Koff.

Nii Eva kui Indrek õppisid prantsuse keelt ülikoolis ning on keelega seotud ka praegu. Indrek Koff on prantsuse keelest tõlkija ning Eva Koff prantsuse keele õpetaja. Raamatuid on kahepeale kokku ilmunud mitukümmend, nii lastele kui täiskasvanutele, romaane kui näidendeid, mõned neist ka kahasse kirjutatud.

Indrek ja Eva Koffi tunnustuste, nomineerimiste ja preemiate üles lugemiseks kuluks ilmatuma hulk aega ja kirjaruumi. Indrek Koff on võitnud auhindu tõlgete, raamatute ja näidendite eest. Ta oli esimeste kirjanike seas, kes aastatel 2016-2018 sai kirjanikupalka. Eva Koff valiti aasta kirjanikuks 2018.aastal romaaniga „Sinine mägi“ ning 2021.aastal romaaniga „Kirgas uni“.

Ootame sind 23. novembril kell 17.30 Lääne-Virumaa keskraamatukogusse Urmas Alenderi raamatu „ALENDER“ esitlusele. 

Raamatu teemal vestleb Yoko Alender,teda intervjueerib abikaasa Priit "Julm" Juurmann. Yoko on oma isa raamatu, suurelt elatud elu väärika testamendi koostaja. Lisaks näidatakse 2003. aastal Liia Sakkose ja Allfilmi tehtud portreefilmi "Teisel pool vett". 

Denisa Prošková on tšehhi illustraator, kirjanik ja ajakirjanik. Näitusel raamatukogu 3. korrusel saab näha ligi neljakümmet tema illustratsiooni. 

Näituse avamisel 18. novembril osaleb nii kunstnik ise kui ka Tšehhi suursaadiku asetäitja Magdalena Kramperova. Peale näituse avamist toimub Denisa Prošková finantskasvatuse töötuba lastele. Näitus jääb avatuks 18. detsembrini.

„Ole IT-vaatlik!“ kutsub inimesi 20. novembril üle Eesti raamatukogudesse kübernõu küsima. Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing korraldab koostöös Riigi Infosüsteemi Ametiga 20. novembril „IT-vaatlik“ nõuandepäeva, kus ligi 90 raamatukogu üle Eesti pakuvad eelkõige vanemaealistele internetikasutajatele mõeldes abi küberturvalisuse küsimustes.

11.-30. novembrini on Lääne-Virumaa Keskraamatukogu 1. korrusel vaatamiseks filmilavastaja ja operaator Arvo Iho fotonäitus „Stalkeri“ filmivõtetest Eestis.

Autor meenutab:

"Seal, kus praegu ehitatakse Katelt, olid Andrei Tarkovski filmi "Stalker" Tsooni väravad ‒ elektrijaama korstna kõrval estakaadi all.

Vana-Narva maantee ja Leningradi maantee vahelisel tööstusalal filmiti kõik dresiinisõidud. Pirita jõe silla juures jäi dresiin seisma, seal nad tulid maha ja hakkasid minema põhja poole. Tsoon ise algas Pirita jõe sängis, seal oli neli tanki dekoreeritud, nagu oleksid nad ära hävitatud, mõned suurtükid ja paar soomusautot. Üleval oli kuulipilduja juures üks sõduriskelett. See oli Stalkeri maailm, kuhu sõduritest enam keegi ei julgenud tulla. 

Veel filmiti toona Viru hotellist 200 m kaugusel praeguse Nordea panga hoone kohal, riigi viljasalve hoovides Rotermanni kvartalis, Koplis vanas naftabaasis ja kahes Jägala jõel asuvas elektrijaamas. Ainuke, mis filmiti Mosfilmi kõige suuremas paviljonis, oli siseruum. Ja lõpukaadrid on filmitud Moskva idapoolses äärelinnas. 

Kõigepealt pidi "Stalker" filmitama Usbekistanis, kuid seal oli 1977. aasta kevadel maavärin. Eestis oli Tarkovski aga 1975. aastal, kui ta käis siin "Peeglit" näitamas, saanud sõbraks Tallinnfilmi peatoimetaja Enn Rekkoriga. Aastal 1976 palus Rekkor tal olla noortekasseti "Karikakramäng", st Peeter Simmi, Peeter Urbla ja minu kunstiline juhendaja. Siis ta hakkaski meile rääkima, et Usbekistanis läks asi lörri ja peaks siin ringi vaatama.

30. novembrist saab raamatukogu 1. korrusel vaadata ja lugeda rändnäitust „Et rada ei rohtuks“.

2017. aasta suvel rändasid jutuvestja Piret Päär ja fotograaf Maarja Urb Eestimaal ringi ja kogusid mälestusi 20. sajandi jutuvestmise traditsiooni kohta.

Raamatukogu 2. korrusel on nüüd lugejate käsutuses 12-kohaline rühmatööruum. Rühmaruum on mõeldud koosolekuteks, koolitusteks või mistahes muudeks koosviibimisteks kuni 12-liikmelisele seltskonnale.

Ruumis on olemas ekraan ja tahvel, kasutada saab raamatukogu wifi võrku. Koosolekulaud koosneb neljast eraldikasutatavast moodulist, mis võimaldab vajadusel ruumi ümber paigutada.

Kuni kolm tundi päevas ning tulu mitteteenimise otstarbel on rühmaruumi kasutamine tasuta. Pikemal viibimisel või kommertseesmärgil (toote esitlus, tasuline koolitus jmt) ruumi kasutamisel tuleb tasuda renti 10€ tunnis või 50€ kogu päeva eest.

Kuna soovijaid võib korraga olla teisigi, on soovitav ruum eelnevalt broneerida. Seda on võimalik teha helistades telefonil 3225970 või teenindaja abil raamatukogus kohapeal.

Ruumi saab kasutada vaid raamatukogu lahtiolekuaegadel.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2014 IIVI KASK

Tänavune aasta raamatukoguhoidja, Lääne-Virumaa Keskraamatukogu komplekteerimisosakonna juhataja IIVI KASK, tunneb peensusteni U 3-e ehk täiendatud raamatukogundusprogrammi ning on viimase aasta jooksul juhendanud ja õpetanud teisi töötajaid maakonnas, sest iga programmi uuendamine toob kaasa muudatusi. Abiks programmi Urram väljatöötamisel ja selle testimisel on ta osalenud selle esimestest versioonidest alates. Tema analüüsiv mõtlemine, põhjalikkus ja süvenemine kõigisse oma ülesannetesse on oluline nii Urrami parandusettepanekute tegemisel kui ka tema igapäevatöös.

U 3 võeti meie maakonnas esimesena vabariigis kasutusele ja algselt oli sel mitmeid puudusi, mis panid töötajaid kahe käega peast haarama ning seejärel haarati ikka telefon ja võeti kõne talle, kes kuulas probleemi, õpetas ja selgitas ning oli alati rahulik ja mõistev. Urania meeskonnaga on ta pidevas kontaktis, et teavitada tekkinud probleemidest ja püüda leida lahendused.
Tema töö on vastutada selle eest, et raamatud maakonna raamatukogudesse jõuaksid, kuid sellele eelneb palju täpsust, tähelepanelikkust, kannatlikkust ja head suhtlemisoskust nõudvaid tegevusi, milles ta on põhjalik ja vaieldamatult parim.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2013 MARET KÕRE

Mareti esitanud Sõmeru valla elanikud ja kolleegid iseloomustavad teda kui sõbralikku ja südamlikku, hea suhtlemisoskusega raamatukoguhoidjat, kes paistis silma suure soovi ja võimega tegeleda raamatukogus väikeste lastega, et kasvatada neis armastust raamatute vastu ja õpetada raamatuid hoidma. 

Korra kuus viis ta läbi lasteaia lastega huvitavaid ja praktilisi temaatilisi raamatukogutunde nii lindudest, loomadest, päkapikkudest kui nõidadest, aga ka sellest, kuidas väärtustada raamatut kui sõpra.

Väga oodatud olid iganädalased muinasjutuhommikud kodustele lastele. Kus Maret läbi mängu ja raamatutegelaste üheskoos laste ning nende vanematega meisterdasid, lugesid, laulsid ja õppisid alati mõne uue tarkuse juurde.

Noortetöö tõhustamiseks elustas Maret justkui raamatu maailma, viies lapsed sellesse jutustusse sisse. Noorte ja laste seas huvi äratamiseks on Maret püüdnud palju teha mänguliseks, et see raamatu sirvimine ikka põnevamaks teha ja lastel kasvaks huvi raamatukogu külastamiseks. On viidud läbi orienteerumisi, kus vastuseid tuleb otsida nii arvutist kui raamatust.

Suurt tähelepanu juhtis Maret ka tähtpäevade tähistamisele, olgu selleks siis temaatiliste näituste organiseerimine või pärimusaastale pühendatud suvistepüha tähistamise projekt, mille raames tutvustas 2013 pärandiaasta saadik Lauri Õunapuu rahvapille ja -muusikat. Tutvustati ka raamatu Pärandkultuur Sõmeru vallas. Töötoas sai õppida raamatuköitmist ja vööpunumist. Loomulikult ei puudunud ka vanad Viru mängud.

Maret jõudis korraldad ka kohtumisi kirjanikega, millest omamoodi kohtumistunnid olid inimestega, kes lisaks kirjutamisele pakkusid ka muusikalisi etteasteid.

Järjepidevalt on ta viinud läbi eakatele arvutiõpet, samuti tegi ta raamatukogule oma kodulehe.

Lääne-Virumaa aasta raamatukogu 2013 Tapa Linnaraamatukogu

Tapa linnaraamatukogu on oma töötajate nägu: lahke, abivalmis, sõbralik, hea naljasoonega. Nende juht Kersti Burk on pannud toimima meeskonna, mis kõrvaltvaatajale tundub mõtlevat ühtemoodi. Igaüks neist paneb oma töösse suure tüki südamest. Tapa raamatukogu on teistest eristunud alati oma tööde ja tegemiste korraliku läbimõtlemisega. Kui teemaks on sokk, siis valdab neid kõiki „sokipalavik", kui karu, siis armastavad nad ilmselt kõik just karusid. Need viimased loomad on neil südamelähedased 2013 aasta sügisel, kui igale korrusele jagub selle kohaseid näituseid: Karu kutsub külla. Vana karu lõi trummi. Meie klassi tuli karu. Teades nende lasteosakonna tugevat tööd, on loomulik, et selle sügise raamatukogutunnid on samuti karuteemalised. Võib-olla tervitab lapsi juba raamatukogu uksel karu?! Tapa linnaraamatukogu töötajatest võib kõike uskuda, loota ja oodata. Nad tutvustavad pea igat teemat sügavuti, olgu see loom, rahvakalendri tähtpäev, või eesti saun.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja auhind meeskonnatöö eest läks Kunda Linnaraamatukogule

Kunda Linnaraamatukogu eeskonna moodustavad: juhataja Leili Eiskop, raamatukoguhoidjad Imbi Kasemets, Livia Aaloe, Evelin Ossipova (kuni 2011 oktoobri kuuni) ning infotöötaja Evely Press. Meeskonna tugevuseks on koostöö, mis ühendab eri põlvkondade töötajate kogemused ja oskused. Kõikidest Kunda Linnaraamatukogu meeskonna headest ideedest on kasvanud välja jätkusuutlikud projektid. Suurt tähelepanu pööratakse lastele ning laste lugemiskultuuri arendamisele, mille tarvis on algatatud projektid Pärlimäng ehk laste suvine lugemisvõistlus, Kunda Linnaraamatukogu ja  Kunda lasteaed „Kelluke“  koostööprojekt  „Kooli minevad lapsed raamatukogu lugejaks!“, Kunda Linnaraamatukogu ja Kunda Ühisgümnaasiumi koostööprojekt  „Klassidevaheline lugemisvõistlus“, Eakatele suunatud tegevused toimuvad  Kunda Tervise- ja hooldekeskuses, kus raamatukogul on laenutuspunkt ning kord kuus tutvustatakse ja loetakse ette raamatuid neile, kelle liikumisvõime piiratud. Kunda Linnaraamatukogu toetab elukestva õppimise ideed ning igal aastal viiakse Täiskasvanud õppija nädala raames läbi mõni täiskasvanuõpet toetav üritus.

Lääne-Virumaa aasta raamatukoguhoidja 2011 on Tiina Kriisa

Tiina töötab Lääne-Virumaa Keskraamatukogus 1999.a. Ta on lõpetanud 2002. a. Tallinna Ülikooli Infoteaduste eriala ja 2011.a. Tartu Ülikoolis magistriõppe, saades  humanitaarteaduste magistrikraadi infokorralduse alal.

2010. a oli lugemisaasta, mil räägiti  raamatutest, lugemisest ja kirjanikest. Sellele leiti  Rakvere raamatukogus huvitav jätk, mille idee ja teostuse autoriks oli Tiina Kriisa. Uudne reklaamivõte seisnes alljärgnevas: 2011.a märtsi alguses, kui kõikjal kutsuti inimesi valima saadikuid riigikogusse, ilmusid Lääne-Virumaa Keskraamatukogu akendele atraktiivsed raamatukoguhoidjaid kujutavad valimisplakatid, mis kutsusid valima raamatukogu ja lugemist. „Valimiskampaania“ sai tuntuks üle vabariigi. Lisaks on Tiina olnud tubli ka raamatukogu kodulehe arendamisel ja näituste korraldamisel.

Parima maaraamatukoguhoidja 2011 nominent oli Riina Tülli Väike-Maarja valla Simuna raamatukogust

Aktiivse inimesena lööb Riina kaasa Simuna naisseltsi tegevuses ja on kätt proovinud ka poliitilisel maastikul Simuna eest võideldes.