14. SEPTEMBRIL KELL 19 raamatukogu saalis

Edelaraudtee akendel on leidnud koha Rongiluule kolmas luulevalik. Kolmandas sõidus on akendel Kalev Kesküla, Aare Pilve, Maarja Kangro, Kauksi Ülle, Leelo Tungla, Hannes Varblase, Liisi Ojamaa, Mats Traadi, Karl Martin Sinijärve ja Viivi Luige luuletused. Luuletusi saab lugeda sõites rongiga Tallinnasse, Narva, Tartusse, Pärnusse, Viljandisse, Rakverre, Raplasse... Valikus on punkluulet, lüürilist loodusmeeleolu, filosoofilist mõtteluulet, humoorikat mõttelendu, nii riimilisi kui vabavärsilisi tekste.

Rongiluule kolmanda sõidu pidulik luuleõhtu toimub 14. septembril kell 19 Rakveres Lääne-Virumaa Keskraamatukogus. Esinevad Maarja Kangro, Liisi Ojamaa, Aare Pilv ja Hannes Varblane. Näitleja Mart Toome loeb Kalev Kesküla luuletusi ning rongiteemalisi vahetekste. Kirjandusele annavad hoogu juurde Rakvere linnaorkestri ja saksofonikvarterti muusikud Jüri Takjas ja Kristlin Kunnus.

Luuletajat ja kirjandusteadlast Aare Pilve peetakse üheks keeletundlikumaks poeediks uuemas eesti kirjanduses. Ta töötab Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses teadurina.

Liisi Ojamaa on eesti luuletaja, tõlkija, kirjanduskriitik ja toimetaja. Ojamaa on tõlkinud üle 60 raamatu ja tema luuletusi on viisistanud paljud eesti ansamblid.

Tõlkija ja luuletaja Maarja Kangro on Eesti Humanitaarinstituudi doktorant ja vabakutseline kirjanik. Lisaks on ta tuntud ka libretistina ja prosaistina. Oma loomingu eest on teda pärjatud mitmete kirjandusauhindadega.

Luuletaja Hannes Varblane on ka andekas lehekriitik. Ta on luulekogude kõrval ilmutanud hulgaliselt maailmakirjanduse autoreid tutvustavaid esseesid. Ta töötab Tartu Kunstimuuseumis näituste tehnikuna.

Aare Pilv	Maarja Kangro	Liisi Ojamaa	Hannes Varblane	Mart Toome

Kirjandusõhtu on kõigile tasuta.

NB! Rong kirjanikega saabub jaama kell 18.20. Kõik, kes soovivad kirjanikke rongijaama tervitama ja raamatukogusse saatma tulla, on oodatud

Rongiluule projekt sai alguse Eesti Kirjanike Liidu, Eesti Kirjanduse Seltsi, Kultuuriministeeriumi ja Edelaraudtee ühisel jõul 2009. aastal ning kestab seni, kuni huvi jätkub. Luuletustega kleepse Edelaraudtee rongides vahetatakse iga poole aasta tagant, iga kord on kümnelt autorilt üks tekst.

Eesti Kirjanike Liidu esimees Karl Martin Sinijärv on rongiluule ideed kommenteerinud nõnda: „Ühistransport kujutab enesest suurt hulka väikesi liikuvaid kohti, kus kodanikul pole suurt muud teha kui jõllitada. Ja kui pole rahalist tarvidust põrnitseda kinnimakstud reklaame, siis miks mitte pakkuda midagi hingele. Luule on aga piisavalt lüheldane kultuurilise  olemise väljendusviis, mis sobib kärmeks haukamiseks, minutiliseks manustamiseks ja mis ometi põrgatab mõlkuma mõtteid.“

Kääbusraamatuid nimetatakse ka  miniraamatuteks, miniatuurraamatuteks, koolibriraamatuteks või liliputraamatuteks.

Näitusel eksponeeritud kääbusraamatud on trükitud nii Eestis kui mujal maailmas. Välismaised raamatud on valdavalt sotsialismileeri kuulunud välisriikidest, sest neid müüdi ka meie raamatukauplustes. Näitusel on esindatud kõige väiksem Eestis trükitud raamat ning  meie mini-eepos „Kalevipoeg“, mis tõsi küll on pisut suurem, kui kääbusraamatu mõõtmed lubavad, kuid vaatamisväärne kindlasti. Tähelepanuväärsemateks eksponaatideks on kindlasti 1939. aastal Eestis Haridusministeeriumi poolt soovitatud Uudissõnastik ja 1931. aastal Porvoos trükitud Soome-Eesti sõnaraamat. Nõukaaega meenutavad väikesed ideoloogiast pungil raamatukesed, mis on punased nii sõnaotseses kui kaudses tähenduses. Üks ilusamaid raamatusarju näitusel on Itaalias 1977. aastal trükitud kääbusraamatud suurtest kunstnikest. Näitusel on esindatud  kääbusformaadis atlased, ilukirjanduslikud teosed, sõnaraamatud, lasteraamatud jm.

Kõige sagedamini defineeritakse kääbusraamatuid kui raamatuid, mille ploki kõige suurem mõõde ei ületa 100 mm. Mõnes riigis kehtivad teised mõõtmed. Näiteks Ungaris 70 × 70 mm ja endises Saksa DV-s 75 × 75 mm. Ajalooliselt olid kääbusraamatud raamatuvalmistajatele ametioskuste demonstreerimise vahendiks, sageli on see tänapäevalgi nii. Kääbusformaati on kasutatud propagandistliku sisuga või reklaamiväärtusega trükiste puhul. Väike formaat on leidnud kasutamist usualaste raamatute puhul, täites isikliku piibli või lausa amuleti funktsiooni. Kääbusjate sõnaraamatute, turismiteatmike ja valemiraamatute puhul võib pisiformaat osutuda lihtsalt praktiliseks ja taskupäraseks lahenduseks. Esimesed kääbusraamatu eellased on pärit Mesopotaamiast mini-kiilkirjatahvlina, vanim aastast 2325 eKr, (41 × 35 mm). Väidetavalt trükkis esimese kääbusraamatu Gutenbergi õpilane Peter Scheffer 1468. a. Kuni 19. saj lõpuni oli maailma väikseimaks raamatuks Hollandi trükkali Benedikt Schmidti 1674. a välja antud hollandi poeem „Bloem – Hofje“ (8 × 12 mm). Tehnika arenedes on antud välja raamatukesi, mida palja silmaga pole võimalik lugeda. Esimesed sellised anti välja Jaapanis.

Eesti kääbusraamatu algaastaks võiks lugeda 1719, mil hakati välja andma kalendriseeriat. Säilinud on „Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat“ 1732. Päris kääbusraamat ilmus 1842. aastal, mis sisaldas saksakeelset luulekogu (65 × 98 mm). Eestis kõige väiksem väljaantud trükis on aastast 1986 „NSVL hümn“ (20 × 30 mm). Teine koht eestikeelsete raamatute hulgas väiksuse edetabelis kuulub 2005. a. välja antud „Euroopa põhiõiguste harta“ (25 × 32 mm). Kolmas koht väiksuse kategoorias on „Kolm luuletust Leninist“, välja antud 1970 (2,5 × 3,7). Tänapäeva Eestis trükitud kääbusraamatutest on tähelepanuväärsemad kaks sarja: Helen Exley kinkeraamatud ja kunstiraamatud Mart Lepa erakogust.

Marju Saluste, erialakirjanduse raamatukoguhoidja