Kirjastus Kunst, 2008

Paul Heineylt on eesti keeles ilmunud kaks raamatut: „Kas lehm saab trepist alla?“ ja „Kas kassidel on naba?“

Autor on öelnud: “Elu on näidanud, et üks loll jõuab rohkem küsida kui kümme tarka vastata...“ Sellest raamatust leiab arusaadavaid ja teaduslikult põhjendatud vastuseid kõikvõimalikele küsimustele. Küsimusi esitada võisid kõik – õppurid, niisama uudishimutsejad ja teadusehuvilised. Vastajaks oli Londoni teadusliin Science Line.

Sellest raamatust leiame vastused küsimustele:  Miks me haigutame ja miks see on nakkav?  Kas taimed tunnevad valu?  Mis oli enne, kas kana või muna? Millest tulevad krussis juuksed? Kas linnud aevastavad? Kuidas jaaniuss hõõgub? Miks on pingviinid must-valged? jne.

"Ma olen kuulnud, et lehma saab küll trepist üles viia, aga mitte alla tuua. On see tõsi?"  Jah, see on tõsi. See tuleneb lehma põlveliigese ehitusest: lehma põlv paindub küll sedavõrd, et ta saab astmetest üles minna, kuid mitte nii palju, et teda saaks uuesti alla talutada.

Eesti Ekspressi Kirjastus, 2009

Raamatusse on koondatud valik lugusid, mis viimase viieteistkümne aasta jookusl Eesti Ekspressis ilmunud.

Madis Jürgen - ajakirjanik või kirjanik ? Ajakirjaniku kirjutatud artiklid lähevad ruttu vanaks, selle raamatu lood on aegumatud. Autor kirjutab vanadest, üksikutest inimestest, veidrikest ja külahulludest, aga ka kirglikest kultuuritöötajatest. Algul võib paista see valik pisut kentsakas, aga siis saab aru, et hoopis ise oled oma suure kiirustamisega kaotanud sideme tegeliku elu—oluga.

Selle raamatu inimesed tunnevad rõõmu lihtsatest asjadest. Tuntud ja vähem tuntud inimesed, neid kõiki iseloomustab ühine omadus luua.

Imre Kose „Ma vaimustun andekatest inimestest. Ma imetlen nende annet, see inspireerib. Ükskord ma tegin viiekägulise lõuna ja R .Rannap mängis sinna juurde – ta on ikka megaandekas - ja üks toitudest oli spargel. Ja ta mängis ja ma kuulasin ja see oli spargel. See oli spargel! Uskumatu. No ei saa olla võimalik! No asi läks ikka täitsa hulluks kätte, ta mängis täpselt sparglisalatit"

Kirjastus Varrak, 2009

Hingamine on meie keha kõige tähtsam protsess, ent tõenäoliselt ei pööra me oma igapäevaelus sellele peaaegu üldse tähelepanu. Ometi on hingamise jõud, kui seda täielikult hinnata ja rakendada, tõepoolest piiritu - see tugevdab teie enesekindlust, teravdab keskendumisvõimet, vähendab stressi ja ärevust, parandab häälekõla ja aitab isegi valu leevendada.

Raamatu autor, tunnustatud joogaõpetaja,pakub väärtuslikke näpunäiteid tervisliku hingamise kunsti kohta. Raamatu lõpus on valik hingamisprogramme tavalisemate terviseprobleemide puhuks nagu astma, depressioon, hirmud.

Raamat annab ka praktilisi nõuandeid, kuidas taasavastada loomulikku hingamist ja valmistuda hingamisharjutusteks.

Kirjastus Petrone Print, 2009

Kaja sattus 2004. aastal Professori kutsel üheks semestriks Jyväskylä Ülikooli külalisõppejõuks.

„Oleme oma pähe kinnistanud hulga stereotüüpe naabermaast, kuid kui palju me tegelikult teame, missugune Soome ja seal elav soomlane tegelikult on?“ küsib Kaja nüüd ja jagab oma kogemusi põhjanaabritest: nende temperamentsest loomusest, äraspidisest huumorist, kokkuhoidlikust meelelaadist ja suurest südamest.

Kaja andis seminare ka Tamperes. Ükskord, kui ta oli jälle Tamperes seminari lõpetanud ja teel koju, tegi ta peatuse Neste bensiinijaama kohvikus. Kui ta siis koju, Jyväskylässe jõudis, avastas hullu tõsiasja, et kõik maine vara on kadunud – kott, telefonid, võtmed. Kaja läks lähemasse Neste tanklasse ja kurtis oma häda: „Teate, mul on selline probleem, et peatusin teel Tamperest Jyväskylässe mingis Neste jaamas kohvi joomiseks, aga ei mäleta, mis selle koha nimi oli...Ja vist unustasin kõik oma maise kaasaskantava strateegilise vara sinna. Olukord on selline, et ei saa töö juurde ega koju sisse, telefone ei ole ja raha ka mitte...“

Selle peale muutub väike sümpaatse olekuga tütarlaps väga murelikuks: „Oi kui halvasti, meil on seal mitu bensiinijaama, kas te kohe üldse ei mäleta, kus see oli?“

„Ei mäleta jah!...“

„Kas see oli siin-või seal pool Himost?“

„Oh taevake, ei mäleta küll... Väsinud olin ja nüüd see ehmatus, et kõik on kadunud, viis viimasegi mõistuse peast... Aga see oli nagu natuke mäe otsas, seda mäletan... ja järv oli sealsamas külje all vist...“

Kirjastus Tänapäev 2008

Mario Merirand on pannud raamatu alapealkirjaks „Seiklused soojal maal“. Traditsioonilises tähenduses seikluseid raamatus ei leidu, ent vahetu ülevaate saab jalaväelasest missioonisõduri adrenaliini pakkuvast igapäevaelust küll.

„Afganistani päevik“ sisaldab autori sissekandeid ajavahemikus 26. mai - 17.november 2006. Päevik on kirjutatud lugemiseks tüdruksõbrale ning sisaldab ka mõnede teiste missioonisõdurite kirjutatut.

Esmakordselt missioonil osaleva noore sõduri  päevik on emotsionaalselt rusuv . Erioperatsioonid, patrullis käigud, relvade puhastamine on vaid väga väike osa  sõduri rutiinist. Igatsuse, kurbuse ja tühjusetunne, läheduse puudus ning  stress  iseloomustavad päevikus valitsevat meelolu kõige enam.  Psüühilist väsimust  peletatakse füüsilise koormusega, loetud raamatud viivad filosoofiliste arutlusteni, sõprade tuju  hoitakse üleval väikeste, kuid oluliste üllatustega.

Fookus Meedia, 2008

Lood on kirja pannud Marii Karell. Humoorikad lood tuntud Eesti loomaarsti Tiina Toometi praktikast lehmalaudas ja kliinikus vahelduvad südamlike kildudega lapsepõlvest. Loomaarmastajate peres oli kahe puudli söötminegi omaette rituaal.

„Mulle on jäänud mulje, et emased koerad on ahned, aga isased isutumad. Mäletan nii hästi, kuidas Kim sõi suppi ja sülitas kõik porgandid kauge kaarega põrandale. Ja et ta üldse sööma soosuks, selleks pidi teda sööma paluma! Täiesti arulage! Praegu ütlen, et kui koer ei taha süüa, siis ärgu söögu. Olgu kas või kolm päeva söömata. Aga meil käis suurejooneline sõu, kui koerakest sööma meelitati.“