Uued raamatud

Lisa-Marie Dickreiter, Winfried Oelsner. Max ja metsik 7. Must äss.


Uus kodu ehtsas rüütlikindluses – kas saab midagi lahedamat ette kujutada? Küllap saab, leiab üheksa-aastane Max. Sest Geroldsecki kindlus on krimpsus memmesid ja taate täis vanadekodu. Aga kui üks murdvaras kindluses hirmu ja õudust tekitab, satub Max vaimustusse: lõpuks ometi saab ta tegutseda detektiivina!
Appi tulevad talle seejuures just nimelt Vera, Horst ja Kilian – metsikud eakad söögilauast number 7. Kokku on nad küll juba rohkem kui 200 aastat vanad, aga sugugi mitte eilased! See on lugu õige erilist laadi sõprusest – tingimata lugemist väärt nii noortele kui ka vanadele meisterdetektiividele!

Jonathan Bentley. Kus on karu?

Selge see, et ilma karuta magama jääda ei saa. Aga kus see karu küll ennast peidab? Kuskil ta kindlasti on, tuleb ainult üles leida.
Piret Jaaks. Kadunud soki saladus.
Ühel päeval avastab sokk Volli, et tema kaaslane Soki-Viire on pärast pesumasinast tulekut kaduma läinud. Soki-Volli asub teda otsima ja kohtab oma rännakul rott Ralfi. Ühiselt võtavad värsked sõbrad ette pöörase seikluse läbi maja, kus nad tutvuvad erinevate põnevate tegelastega alates rääkivast moosipurgist kuni Pariisist pärit põlvik Pompiduuni. Loost ei puudu ka ämblik Punnsilm, tõre Koi, lõbusad lestad ja mitmed teised, kes omal moel aitavad kõik Viiret leida. Teekonnal saavad Soki-Volli ja Ralf vihje, et Viire on kohas, kus on „pime ja terav”. Aga kus Viire end tegelikult peidab? Või on temaga juhtunud hoopis midagi muud? 
Epp Petrone. Võlusõnad. Ühe minuti muinasjutud.

Siia raamatusse on kogutud muinasjutud, mis väheste sõnadega õpetavad palju. Lood on pärit üle ilma: indiaanlastelt, Aafrikast, Tiibetist, Indiast ja mujalt. Siin-seal on jutule lisatud edasimõtlemise küsimusi või hariv selgitus.

Ülle Tõnumaa. Printsess Vahtranina.

“Printsess Vahtranina” on muinasjutt vahtraninade perekonnast, kelle loss asub vahtrapuu otsas. Ühel päeval on suur tuul. Printess Heidi on mures ja otsib oma venda. Ta päästab venna ja saab vapruse medali.
See raamat sobib ettelugemiseks 4-5.a.lastele. Kuna raamat on suurtähtedes, saavad 6-7.a.lapsed juba ka ise lugemist harjutada.
Dorothea Flechsig. Petronella Õnneseen. Lugusid loomadega sõbrustamisest.

Petronella Õnneseen armastab kõiki loomi. Tema koduküla ümbruskonnas on palju huvitavat ja sünnib imelikke asju ning Petronella uurib igat jälge! Tõelised loomasõbrad peavad tõsiselt riskima, et võtta kinni jultunud munavargad, taltsutada pesukarusid, päästa vaskusse – või lasta end armsatel gupidel musitada.
Reeli Reinaus. Suusi ja kadunud uni.

Nelja-aastasel Suusil ei tule õhtul und ja isa soovitab tal hakata lambaid lugema. Kuna tüdrukule see mõte ei meeldi, siis aitab kogu pere nuputada, keda kõike veel saab lugeda. Jutuks tulevad kollid, Kotionu, miilits ja vanapagan ja teised, kellega vanasti lapsi hirmutati, kuid kes järele mõeldes nii koledad polegi.
Maria Lepmaa. Ma kuulen.

Koolieelikutele ja algklasside õpilastele sobiv lugemine. Raamatust saab teada, kuidas võiks tunda end alles ema kõhus kasvav beebi.
Mika Keränen. Fantoomrattur.

Ühel sügisõhtul Tartus varastatakse Mari ema käekott ja tuleb välja, et süüdi on osav varas, kes kihutab linnas ringi jalgrattaga. Mari kutsub kokku salaselts Rampsu ning uus seiklus algab. Autor Mika Keränen (sünd. 1973) on Tartus elav soomlane, kes kirjutab eesti keeles laste seiklusjutte. „Fantoomrattur“ on tema üheksas lastekrimka, mis jutustab Tartus Supilinnas tegutseva laste salaühingu seiklustest.
Reet Bobõlski. Mustikavõõpaja ja teised lood.

Mõnikord võb juhtuda, et mõni suur asi ei olegi nii suur, kui see algul paistab. Samas võib mõni väike ja tühine asi olla uskumatult põnev. Kõik selle raamatu lood on natuke isemoodi, sest need ongi just nende väikeste, aga üldsegi mitte tähtsusetute asjade märkamisest. Võib juhtuda, et mõnda neist olulistest asjadest sa ei olegi varem kuulnud, või kui ka oled, siis on need lihtsalt aja jooksul meelest läinud. Kas sina näiteks tead, kuidas tegelikult saavad kukeseened kollaseks ja maasikad punaseks? Kes riputab taevasse vikerkaare või kes otsustab, missugust unenägu sa just täna öösel vaatad? Kas sa tead, miks ühel suvepäeval puhub vinge põhjatuul, teisel päeval paugutab äikesetorm, aga kolmandal särab pilvitus taevas päike? Kust saab jaaniussike tegelikult tulukese, millega ta suveöös eputab, ning kust on pärit täpid linnupojakeste munadel? Nii nendest kui ka paljudest teistest hästi hoitud saladustest jutustabki raamat „Mustikavõõpaja ja teised lood“.
Venno Loosaar. Eitahalood.

Ei taha hambaid pesta!” karjub Hugo isa ja jookseb mööda tuba ringi. Hugo käib tal kannul, hambahari käes. Viimaks õnnestub Hugol isa kinni püüda. Aga nüüd surub isa suu kõvasti kokku. Läbi kokku pressitud huulte on kuulda: „Maa-mm-ei-mmm-taha-hammm-baidmm-pesta!” Siis võtab Hugo appi kavaluse. Aare ema ei taha töölt koju tulla, Pille vanaema ei taha korralikult käituda, Liinu onu ei taha hambaarsti juurde minna. Nii palju häda nende suurtega! Nüüd peavad lapsed võtma appi kogu kavaluse ja veenmisoskuse, et panna jonnakad täiskasvanud tegema asju nii nagu vaja. Toredad argielust inspireeritud lood pakuvad äratundmishetki kõikidele lapsevanematele ja võib kindel olla, et neid lugusid on suurtel lõbus ette lugeda ja väikestel mõnus kuulata. Kokku on raamatus 20 juttu, millele on teinud lustakad illustratsioonid Elo Annion. Venno Loosaare sulest on varem ilmunud luulekogu „Mull ja mull“ (2002) ja lasteraamat „Oskar läheb lasteaiast koju“ (2015).
Sarah J. Maas. Tulepärija.

"Klaastrooni" seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.
Tule pärija“ on seeria kolmas raamat.
Tamsyn Murray. Teise ringi süda.

Jonny ei ole tavaline teismeline.
Iga päev ärkab ta haiglas, aheldatud masina külge, mis teda elus hoiab.
Iga päev loodab ta, et just täna leitakse talle doonorsüda.
Iga päev juurdleb ta, kas see jääb viimaseks tema elus.

Iga päev peab Niamh sõda oma venna Leoga.
Igal viimasel kui päeval Leo võidab.
Iga päev unistab Niamh elust ilma Leota.
Kuid kõik muutub päeval, mil juhtub õnnetus.

See on lugu tulevikule vastu astumisest, ükskõik kui hirmutav see ka poleks.
See on lugu murtud südame parandamisest, ükskõik kui valus see ka poleks.

Eliis Grigor. Teibitud suu. Tüdruk, kes lõpetas söömise.

Kui Eliis oli 14aastasena anoreksia diagnoosiga haiglaravil, otsustas ta hakata oma teadmisi söömishäiretest ja haiglas kogetust kirja panema. Oma päeviku põhjal kirjutas ta aasta hiljem käesoleva raamatu. See on valus ja lõbus lugu ühest tänapäeval kiiresti levivast raskest haigusest ja paranemise pikast teekonnast tundliku teismelise pilgu läbi.
Tamas Zsuzsa. Väikese Mimi suured sammud.

Väikest Mimid ootavad ees suured muutused. Küülikuemme arvates on vana koobas perele väikseks jäänud ning nad peavad kolima suuremasse. Peale selle on Mimil aeg minna lasteaeda. Mimi pole selle kõige üle põrmugi rõõmus. Mis saab tema samblast kujukestest, kastanimunadest nukkudest ja voodikesest? Ning miks peab ta minema lasteaeda, kui ta parema meelega oleks hoopis emmega kodus?

Hugo Vaher. Vääna jäljekütid.

Seekordne suvevaheaeg veeres Martinil ja Markusel tavapärast rada kuni päevani, mil nad pärast tormi avastasid mere äärest salapärase kummipaadi ja veel midagi nii ootamatut, mis poiste elu hoobilt ülipõnevaks muutis. Sündmused arenevad lausa hirmuäratavaks – siin on luuramist, kahtlustamist, äikesetormis veedetud öötunde, varjumist kummituslike külaliste eest ja meeleheitlikku põgenemist. See on lugu kahest asjalikust sõbrast ja ühest koerast, kes oma uudishimu ja nutikust osavalt kasutades ütlemata julge teoga hakkama saavad.
Elys Dolan. Härra Jänese šokolaadivabrik.

Kas sa tead, kuidas tehakse šokolaadimune? Töö härra Jänese šokolaadivabrikus käib täie hooga, aga kui omanik liiga ahneks muutub ja üha suuremat toodangut nõuab, kuulutavad töötajad välja streigi. Kuidas härra Jänesel endal munemine õnnestub, saad teada raamatust.
 

 

Leelo Tungal. Delfiin Delia suur sõber.
Vaalapoeg Valdo elab ookeanis muretult nagu kala vees. Ühel päeval kuuleb ta meremeestelt, et inimlastele toovad jõulude eel päkapikud sussidesse igasuguseid maiustusi. Valdo soovib, et päkapikud tedagi meeles peaksid, kuid vaaladel pole ju teatavasti sussegi. Õnneks kuulub vaalapoja sõprade sekka heasüdamlik delfiin Delila, kes tunneb ühtviisi hästi nii mereelanikke, inimesi kui ka päkapikke.

 

Jutta Langreuter. Nii armas oled mulle ainult sina.

Jänesepoiss Josi tülitseb oma emaga: ema käsib tal jälle koristada, pesemas käia ja ka hommikuvõimlemist teha! Sõprade juures oleks kindlasti palju parem, mõtleb Josi ja kolib seetõttu lihtsalt kodust välja. Kuid äkitselt tunneb ta millestki nii palju puudust, et südames hakkab pitsitama: ta hakkab igatsema oma ema.

 

Kätlin Vainola. Poiss, kes joonistas kaarte.

Elas kord poiss nimega Mark. Margil oli väga vaja joonistada kaarte ja plaane. Tal oli kaart iga kodus leiduva ruumi kohta. Tal oli kaart isegi hoovist. Kaardid aitasid poisil lahendada erinevaid probleeme. Vahel oli vaja leida aardeid ja vahel komme. Ainult ühe ruumi kohta kaarti ei olnud. See oli pööning. Seal oli liiga pime ja liiga hirmus. Kuni Mark otsustas ühel päeval, et peab ka selle kaardi valmis joonistama.

 

Uudised

Täna pidasime koos Rakvere Gümnaasiumi 3.b klassiga Reet Bobõlski uhiuue raamatu „Mustikavõõpaja ja teised lood“ sünnipäeva. Selles lustakas raamatus tegutseb lisaks nimikangelasele hulganisti isevärki tegelinskeid nagu varesehäälestaja, unepähklinärija, kastekorjaja, tammetõruärikas, kasevihastaja. Metsa ainsat kohvikut peavad viis vaarikavõsa valevorsti ja tänu Reeda ema küpsetatud muffinitele oli kohviku moodi ka raamatu sünnipäevapidu. Iga laps sai

...

Novembris oli viktoriini lahendajaid 24.

Kõige rohkem punkte kogusid: Kirke Kriisa, Annaliisa Part, Elisabeth Supper, Nelli Murakas, Ketriin Kingumets, Grethe-Liis Kolli, Elli Aleksandra Adama, Eilis Senka, Maris Popov, Annaliisa Popov, Ingle Kriisa, Karmen Vesiko, Merit Mõtus, Maribel Lukken, Kirke Kuusik.


Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!


Õiged vastused:

1. Astrid Lindgren oli enne kirjanikuks hakkamist

...

Novembris on lasteosakonnas uudistamiseks üles pandud järgmised näitused:

1. Kõiksugu tähed (luuleväljapanek)

2. Sajand helget lapsepõlve (Soome 100 aastapäeva puhul)

3. Soome lastekirjanduse kuningas (Mauri Kunnase näitus)

4. Igihaljas Astrid Lindgren

Vaata varasemaid uudiseid

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta!

image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.