Uued raamatud

Rudyard Kipling. Just nii jutud.
Kiplingi ainulaadsed loomalood olid esialgu mõeldud tema väiksele tütrele Josephine’le unejutuks. Josephine’ile meeldis, kui isa rääkis igal õhtul unejuttu täpipealt ühtemoodi, nõudes, et need oleksid „just nii“. Sealt on tulnud ka lugude pealkiri „Just nii jutud“. Selles raamatus on toodud Rudyard Kiplingi armastatud ja klassikaks saanud muinasjutud uues kaunis kuues.
Tiia Toomet. Mamma, papa ja nende lapsed.
Mamma ja papa olid minu isapoolsed vanavanemad, kes tulid natuke rohkem kui sada aastat tagasi noorte inimestena Läänemaalt Tallinna elama. Mammaks ja papaks kutsusid neid nende lapsed ja hiljem ka lapselapsed. Mina olin üks mamma ja papa lapselastest. Sünnipäevadel ja jõulude ajal käisin oma vanematega nende pool külas. Järgnevad mälestuskillud on seetõttu nagu üksikud vanad fotod, mis on juhuslikult alles jäänud. Mõned neist seisavad lähestikku, mõnede vahel on suured ajavahed. Need on nagu pusletükid, millest üritan kokku panna mosaiikpilti lapsepõlvest ühes saja aasta taguses Tallinna kodus.
Connie Glynn. Salaprintsess.
Lottie Pumpkin on tavaline tüdruk, kes üle kõige soovib olla printsess. Tänu stipendiumile pääseb ta õppima kuulsasse ja suursugusesse Rosewood Halli. Ellie Wolf on Maradova kuningriigi printsess, kes üle kõige soovib olla tavaline tüdruk. Ka tema läheb Rosewoodi, eelkõige selleks, et saada eemale tüütust kuninglikust keskkonnast. Pärast eksitusi ja kokkusattumusi tuleb neil kahel, saatuse tahtel toakaaslasteks määratud teismelisel mõte oma identiteedid ära vahetada. Ent keegi saab nende saladuse jälile ja sekeldused algavad …
„Salaprintsess“ on esimene raamat sarjas „Rosewoodi kroonikad“.
Jessica Martinello. Isegi kollid pesevad hambaid.
Isegi kollid pesevad hambaid!
Sa ei usu?
Tee raamat lahti ja saad teada, mis juhtub ühe tüdrukuga, kes ei taha hambaid pesta.
Aga ole ettevaatlik … võid kohtuda kohutavate kollidega!
Asa Larsson. PAX. Luupainaja.
TÕDE TEEB VABAKS! Tuleb kiirustada! Raamatukogu kaitse on nõrgenenud ja must nõid sõlmib õudusunenägude kuningannaga eluohtliku kokkuleppe! Estrid satub Luupainaja võimu alla. Ainult kaarnasoost vennad Alrik ja Viggo suudavad päästa Estridi ning kogu Mariefredi. Ent unemaailma tungimisega kaasneb väga suur oht ...
Kristi Piiper. Kuidas mu isa uue töö sai.
Seitsmeaastase Triinu isa käib iga kuu kolm nädalat välismaal tööl. See on kogu pere jaoks raske ja Triinul tuleb mõte hakata isale kodulinnas sobivat töökohta otsima - aga muidugi ei lähe see nii libedalt! Kristi Piiper (snd 1983) on varem avaldanud raamatud "Salapaha" ning noorteromaani "Tõde või tegu" kaks osa.
Liina Vagula. Keegi teine.
Koolitüdruk Eliisa ärkab ühel hommikul selle peale, et teda nimetatakse Klaarikaks. Ta avab silmad, ja avastab, et ta polegi enam oma kodus, vaid hoopis vanaema juures … aga mitte päris. Kõik on ühtaegu tuttav ja võõras. Pikapeale jõuab talle kohale, et mingil moel on Eliisa sattunud minevikku ja oma ema kehasse, kui ema oli temavanune. Ta paisatakse ema noorusaja probleemide keerisesse, millega pole sugugi lihtne toime tulla. Lisaks otsib tüdruk meeleheitlikult võimalust oma aega ja kehasse tagasi pääseda, mis näib veel keerulisem.
Raimo Männis. Talv ja kevad Kivikülas.
See raamat on järg Raimo Männise 1974. aastal ilmunud raamatule „Kiviküla kooli poisid”. Nimetatu oli mõeldud lasteraamatuna, kuna räägib nn mittetäieliku keskkooli elust. Need koolid olid seitsmeklassilised ja koolikohustus oli tol ajal ka seitse aastat. Nii et sisuliselt oli tegu algkoolidega. Üllataval kombel aga hakati „Kiviküla kooli poisse” pidama mitte laste-, vaid noorsooraamatuks.
Ajalooline paratamatus vist.
Liz Pichon. Tom Gates. Natuke vedanud.
Isa tahab tuulelohet meisterdada, et me läheks õue ja saaks palju värsket õhku. Mulle meeldiks palju rohkem värskes õhus aega veeta, kui meil koer oleks. Kuid seda ei juhtu, kuna Delia on koerte vastu allergiline (ma arvan, et ma olen Delia vastu allergiline).
Mina, Derek ja Norman planeerime Rock Weekly bändilahingu jaoks korralikke bändiproove. Meil on külluses aega - seega ma ei paanitse (veel).
Astrid Reinla. Teofrastus.
Teofrastus on väikeses rongijaamas elav kass, kes leiab endale uue kodu. Uudishimuliku iseloomuga Teofrastus sattub peremeestega suurde linna ning eksib seal ära. Kuidas leida uuesti tee koju?
Astrid Reinla (1948–1995) kirjutas lasteraamatuid, novelle ja näidendeid. „Teofrastuse“ põhjal valmib 2018. aastal animafilm.
Lisa-Marie Dickreiter. Max ja Metsik 7. Tondimemm.
Mis vanad kõbikesed! Kes tahab saada meisterdetektiiviks nagu üheksa-aastane Max, ei oskaks endale soovida paremaid sõpru kui Vera, Horst ja Kilian. Koos kolme pöörase vanuriga lauast number 7 on elu Geroldsecki linnuse eakatekodus hoopis põnevam kui täiesti tavalises kodus. Aga kahjuks ka hoopis keerulisem. Sest jalgpalliduellis tuleb Maxil vastu astuda oma põlisvaenlasele Olele. Ja seda koos taatidest tiimiga! Kuid mis veel hullem: öösiti rikub linnuses korda õudne tondimemm! On see ehtne kummitus? Või on selle taga kellegi räpased plaanid? Igatahes peavad Max ja Metsik Seitse kiirelt asja uurima asuma!
Sarah J. Maas. Palgamõrvari mõõk.
Celaena Sardothien võlgneb oma maine Arobynn Hamelile. Just tema andis Celaenale kodu Palgamõrvarite Gildis ja õpetas ellujäämiseks vajalikke oskusi.
Arobynnil on vaenlasi siin ja seal - Adarlani katustest ja räpaurgastest kaugete saarte ja vaenulike kõrbeteni. Celaena kohuseks on neid jahtida. Aga tema lähetuste taga peitub sünge tõde, mis määrab ta saatuse - ja lõikab ta südame igaveseks kaheks tükiks...
Maria Lepmaa. Ma näen.
"Ma näen" on järg lasteraamatule "Ma kuulen". Kõhubeebi Siiri on sündinud. Raamat jutustab beebi Siiri esimestest elupäevadest ja tema perekonna elust. Sobib (ette)lugemiseks koolieelikutele ja nooremale koolieale.
Kairi Himma. Päikeserändur.
"Päikeserändur" on Kaali järve temaatikale kohaselt müstiline ajalooline jutustus. Esimese loo peategelane Aapo on päikesejumal Apollo poeg, kes satub elama Saaremaale unustades oma müstilise päritolu. Ta kasvab üles vaeses peres, kuid armub Asva linnuses elavasse kaunitari Katerini. Töötades loodab ta saada piisavalt rikkaks, et võiks neiut endale naiseks paluda. Püha järve (Kaali järv) Järvevana ja teised saare müstikaga tegelevad mehed otsustavad tänu ühele ennustusele, et Aapo peaks rändama Delose saarele otsima oma elu eesmärki või muidu tabavad nende kodusaart õnnetused. Aapo paadis rändab kokku 10 meest, nende hulgas Aapo sõber Otemar ja kuralaste nõid. Teel juhtuvad nendega mitmed sekeldused, mille käigus õpitakse tundma selle ajastu Euroopa rahvaid. Viimaks Aapole meenub tema minevik ja ta lahkub Maalt. Linnuse valitsejaks määratakse Otemar.Teises osas selgub, et Otemar on tegelikult Iru valitseja poeg ja Iru seaduste järgi peaks ta peale isa surma saama selle linnuse valitsejaks. Poiss ei tea oma minevikust või sellega kaasnevatest ohtudest midagi. Aapo viib sõbra saarelt ära, kuid lükkab sellega probleemide lahendamise vaid edasi.
Mitmed paigad ja mõisted esinevad raamatus muudetud kujul, et paremini tajuda ajastute erinevust.
Astrid Hiisjärv. Avatud väravate öö.

„Ma tean, miks sa siin istud,“ segas Trevise närveerimist Hanna hääl. „Ma olen küla pealt neid müüte kuulnud.“ „Milliseid müüte?“ tegi Trevis üllatunud näo. „Mina ei tea mingeid müüte,“ valetas poiss nii usutavalt, kui suutis. „Terve küla räägib, nagu oleks sinu vanavanaema peast veidi soe olnud, aga mina usun, et ta oli rohkem mõistuse juures kui teised normaalsed kokku. Ma tahan ka siinsete elanikega kohtuda.” „Sa võid ükskõik kus oma väljamõeldistega kohtuda,” tahtis Trevis tüdrukust ruttu lahti saada, sest väravate avanemiseni olid jäänud loetud minutid. “Sul pole siin ohutu,“ „Oo, enne ütlesid, et sa ei tea midagi ja nüüd korraga tead, et mul ei ole siin ohutu!?“„Kui vana sa oled?“ haaras Trevis viimasest õlekõrrest lootuses, et ehk on tüdruk alles kaksteist, aga ei ... „Kolmteist, täpselt õiges vanuses,“ kõlas vastuseks.

Derek Landy. Detektiiv Luuker Leebesurm. Nurjatute kuningriik.

Maagia on haigus. Üle kogu maa areneb tavalistel inimestel järsku välja metsikuid ja ebastabiilseid võimeid. Jumalate maagiat kasutades võivad nad linna lõhki kiskuda, kui keegi neile vastu ei astu. Luuker Leebesurma ja Valküüria jaoks tuleb vist jälle üks selline päev...

Timo Parvela. Ella ja seitse ohmut.

Mina olen Ella. Ma käin ikka veel teises klassis. Aga sellest pole midagi, sest meil on tõesti tore klass ja kena õpetaja. Või vähemalt oli enne Paavo tulekut. Paavo tahab kogu aeg võidumees olla. Tema koolikott pidavat olema nii raske, et seda peab traktoriga kooli vedama. Tal olevat ka nii palju kodutöid, et ta nõuab: ema rentigu nende tegemiseks tehas ja palgaku töölised. Ta väidab ka, et tal on rohkem isasid kui ühelgi meist. Tuukka arvab, et ta lihtsalt luiskab. Sellepärast nad kihlveo sõlmisidki.Ella ja sõbrad sõidavad suurde linna. Nad külastavad moeetendust, eksivad ära, leiavad tee, maskeeruvad, lähevad laiali, mõtlevad välja uue riigihümni, satuvad hätta, pääsevad, söövad nagu Leedi ja Lontu ära õpetaja spagetid ja jõuavad tele-eetrisse. Ühesõnaga selline igati tavaline laupäevaõhtu.

Urve Tinnuri. Teine lisaaeg.






Tegemist on otsese järjega raamatutele „Vanaisa võluhaamer” (2015) ja „Une viis nägu” (2017). Reedikust on sirgunud seitsmeteistaastane noormees, kellel esimest korda elus tuleb silmitsi seista lähedase inimese haiguse ja peatse lahkumisega. Vanaisalt kümme aastat tagasi päranduseks saadud võluhaamer on juba põdur ja kulunud, ent siiski veel töökorras. Seekord otsustavad vanaisa ja Reedik kaasata oma pöörastesse unenäoseiklustesse ka vanaema, et täita tema viis suurt eluunistust. Kätte jõuab taaskordne ja sedapuhku viimane lisaaeg. 

Meelike Saarna. Kolmepoisisuvi.


Juhtus nii, et isa-ema pidid ära sõitma ning linnapoisid Kristjan, Kaarel ja Konrad veetsid nädala tädi Anni ja onu Juhani juures. Ja kuigi suuremad poisid pelgasid, et maal on mega igav, siis nii see ei läinud. Sest tädi-onu juures ei olnud küll wifit, skeiti ega Discovery’t, kuid sai onuga jalkat mängida, jäneseid sööta, pori-inglit teha ja isegi Pokemone otsida. Rääkimata nurruvast Wifist, kes alatasa ära kadus, kuid tegelikult kogu aeg alles oli.

 

 

Uudised

Peale pikka suvepuhkust saabus lõpuks ometi lasteosakonda tohutult suur ports uusi raamatuid! Lugemist jagub kõigile, nii suurematele kui ka väiksematele. Igavaid raamatuid ei ole ning lubame, et sel korral saavad enamus tähtsad küsimused ka raamatute abil vastatud :)

Eile avasime raamatukogu lasteosakonnas oma lugejatele põgenemistoa. Esimesed viis õnnelikku põgenikku on lukustatud ja akendeta kambrist juba vabadusse pääsenud. Seda teadagi tänu oma nutikusele vihjete järgimisel ja koodimurdmise oskusele. Teekond vabadusse võtab aega umbes 45 minutit, tragimad saavad muidugi lühema ajaga hakkama. Esimesed põgenemisteekonna läbinud tunnistasid, et luku taga olles kloppis süda

...

Juulis oli viktoriini lahendajaid 11.

Kõige rohkem punkte kogusid: Sebastian Kaasik, Martti Kintsel, Kristin Nirgi, Lisette Lein, Ksenja Lvova, Grethe-Liis Kolli, Hugo Potti, Ingle Kriisa, Hanna-Liisa Vahtra, Sandra Aasaväli, Krisliine Kokka

Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!

Õiged vastused:

1. Ellen Niidu raamat ,,Pille - Riini lood” saab sel aastal 55 - aastaseks, ilmunud 1963. aastal.

2. Lasteraamatusarja ,,Eesti

...
Vaata varasemaid uudiseid
Nukitsa konkursi videoblogi
image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.