Uued raamatud

Epp Petrone. Meie Eesti.

Kas tead, kes oli Eesti esimene president? Aga kui vana on Eesti, kas vanem kui dinosaurused? Mis on õige eesti toit? Millest on tehtud kama? Miks Eesti oma raha ära kadus ja mängurahaks sai? Kas lipp võib öösel lehvida? Miks on Muhu seeliku triibud kollased?… Raamatu peategelane on kõike teada tahtev tüdruk nimega Anna. Tutvustame raamatus erinevaid Eesti paiku, meie ajalugu, toite ja kombeid. Kõik on kirja pandud ema-tütre dialoogidena, aga ka reisidena eri kohtadesse nagu Tallinna vanalinn, Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum, Narva, Soomaa ja muud.

Sabine Zett. Hugo V sööstab appi.

Midagi veidrat on toimumas: kaks oma klassi tüdrukut passivad igal õhtupoolikul Hugo pinginaabri Nico akna all. Siis tahavad tüdrukud äkitselt koos oma klassi poistega kinno ja linna peale minna, räägivad midagi „oma kambast ” ja topivad üldse oma nina igale poole. Mis lahti on? Mida selle kõigega ette võtta? Hugo sööstab olukorda lahendama ning nagu alati on tulemuseks peadpööritav jada vassimist ja luiskamist, uskumatuid olukordi ja pööraselt naljakaid seiklusi.

Alyson Noel. Igavik.

Nüüd, kui nende süngeimad vaenlased on löödud, on Damenil ja Everil võimalus asuda viimasele otsirännakule, et vabastada Damen tema kehas olevast mürgist. Kui neil õnnestub vastumürk leida, on neil lõpuks ometi võimalik teineteise puudutust tunda ja kogeda igatsetud kirglikku ööd. Kuid võitlus koosolemise nimel juhatab nad siiani kõige kohutavamale maastikule, Suvemaa tumedasse südamesse. Sellel põlenud pinnase ja lõputu vihma maal avastavad Ever ja Damen oma suhte varjatud päritolu, paljastavad saladusliku mineviku, mida nad poleks iial ettegi kujutanud, ja saavad teada tõelise põhjuse, miks saatus neid lahutab. Nad peavad lahendama viimase mõistatuse ning tooma päevavalgele viimase saladuse, ent ka siis veel oleneb Everi ja Dameni tulevik ühest lõplikust otsusest, mis paneb kaalule kõik … isegi igaviku.

Rick Riordan. Percy Jackson ja Olümplased. Viimne olümplane.

Terve aasta on pooleverelised valmistunud lahinguks titaanidega, teades, et nende väljavaated võita on kasinad. Kronose armee on võimsam kui kunagi varem ning iga uus värvatud jumal või poolevereline vaid kasvatab kurja titaani väge. Sellal kui olümplased püüavad ohjeldada raevutsevat koletist Typhonit, alustab Kronos pealetungi New Yorgile, kus Olümpose mägi seisab sama hästi kui kaitseta. Nüüd sõltub Aja Isanda peatamine Percy Jacksonist ja noorte pooljumalate sõjaväest.

Markus Saksatamm. Banaan, jääpurikas ja hädaldaja kastan.

Saage tuttavaks selle raamatu tegelastega: banaani, jääpurika ning hädaldaja kastani kõrval seikleb siin veel terve rodu vähem või rohkem kummalisi tegelasi, näiteks tähtis naba ning upsakas poogen. Kadi on hädas paha nööbiga, robotid peavad jõule, ninad korraldavad hoolimata nohusest hooajast kokkutuleku, vikerkaare värvid kipuvad vaidlema, kana tahab kolida Kanadasse, hunt aga hakata tihaseks.
Katharina Grossmann-Hensel. Minu emme on superkangelane.


„Minu emme oskab väga paljusid asju,” ütleb Marta.
„Tõesti? No mida?” küsib Paul.
Ja nii see algab ... Puhkeb tõeline sõnasõda, milles emad üha toredamaks ja lapsed üha valjemaks muutuvad.
„Minu emme suudab nii kaua unelaule laulda, kuni MINA magama jään.”
„Minu emmel on juuste all hiigelsuured kõrvad. Isegi kui ma hiirvaikselt pahandust teen, kuuleb ta seda.”
„Minu emmel on nii suur juuksepahmakas, et sinna võib ära eksida.”
„Minu emmel on nii pikad jalad, et tal pole ostukeskuses eskalaatorit vajagi.”
Kas see kõik on ka tõsi või segatud paraja portsu fantaasiaga?

Jaana Ala-Huissi. Vana talumaja saladus.


Tõestisündinud lugu meie põhjanaabrite soomlaste vanast ja väärikast talust, kus öösiti kuuleb mingit kummalist krabinat ja kus sahvrist kaob toitu. Raamatust selgub, kas seal toimetab hiir, või hoopis endise perenaise vaim? Kas paigaldada tuleks lõksud või kasutada tuleks loitsu? Või pääseb kuidagi lihtsamalt? Südamlik ja kaasahaarav lugu annab lastele aimu koduhaldjate ja majavaimude tegutsemisest vanades majades

Emma Young. Tema, mina ise ja mina.


Rosal, kaheksateistaastasel Londonist pärit tüdrukul, on tetrapleegia ehk neljajäsemehalvatus. Tema vanemad, kes teda väga armastavad (kippudes teda ehk liigagi vati sees hoidma), ja võluv vanem vend on Rosa jaoks kogu maailm. Kuid ta igatseb enamat. Kui siis üks Bostoni arst valib just tema riskantse ja eksperimentaalse operatsiooni kandidaadiks, kolib Rosa imele lootes koos perega Massachusettsisse. Sylvia, New Englandi lähedal asuvast väikelinnast pärit tüdruk, on ajusurmas. Tema vanemad annetavad Sylvia keha Rosa heaks. Rosa ärkab pärast operatsiooni esimese inimesena, kes on saanud endale uue doonorkeha. See on tõeline meditsiiniline anomaalia. Rosa peaks olema üliõnnelik, kuid teda vaevavad aina painavamad sundmõtted selle kohta, kes õieti oli Sylvia ja milline oli tema elu. Rosa huvi oma uue keha vastu ja soov Sylviat mõista viivad ta autoreisile – avastusretkele, mis toob kaasa ka üllatava uue suhte. Kuid kas Rosa suudab lahendada oma identiteedidilemma? Kes ta ühe teise tüdruku kehas tegelikult ikkagi on?

John Green. Kilpkonnad alla välja.


Kuueteistaastasel Azal polnud mõtteski miljardär Russell Picketti salapärast põgenemisjuhtumit uurima hakata, aga kaalul on saja tuhande dollari suurune leiutasu ja Aza parim sõbranna Daisy soovib innukalt asja kallale asuda. Nende esimene samm on otsida üles Picketti poeg, Aza lapsepõlvesõber Davis. Samal ajal maadleb Aza sundmõtetega, mis ei jäta teda hetkekski, ehkki tüdruk püüab – püüab olla tubli tütar, hea sõber, eeskujulik õpilane ja võib-olla isegi hea detektiiv. Ootamatult leiab Aza just Davisest mõttekaaslase ja sellest saab teekond, mida kumbki ei unusta.

Brigitta Stenberg. Robi ja konn.
Robi sõidab vanaemaga maale. Naabritüdruk pahur Liisa on kodust põgenenud ja end salaja vanaema autosse peitnud. Talle ei meeldinud, et isa parandas ära aiaaugu, mille kaudu lapsed üksteisel külas käisid. Õnneks tohib Liisa vanaema juurde ööseks jääda. Kui õhtusöögi valmistamise ajal leiab Robi salatilehtede vahelt värvimuutva konna, saavad põnevad sündmused hoo sisse!
Siiri Laidla. Tillukesed tudujutud.
Oleme päevatööst väsinud. Lapseke ei saa und. Mis oleks sel puhul parem, kui lugeda üks tore unejutt? Mis  oleks parem, kui veet a veidi õhtuaega lapse seltsis?Võimaldades lapsele paar rahulikku kooslugemisminutit, saame endale sõbra, kellega lennata muinasmaale, sõuda argielust eemale. Raamatukeses on viis vigurjuttu, mis panevad põnni põõnama, samas ei jäta ka lapsevanemat elamusest ilma. Head und!
Francesca Simon. Hirmsa Henry aluspüksid.
Selles raamatus proovib Henry süüa köögivilj a, saab vanatädi Gretalt uued aluspüksid, jääb haigena koju ja kirjutab kinkide eest tänukirju. Nagu ikka, on tulemus võrdlemisi hirmus ...
Francesca Simon. Hirmus Henry ja jalgpallihull.
“Küll see Henry on üks hirmus poiss!” hüüavad kõik täiskasvanud nagu ühest suust. Henry aga ei tee sellest väljagi. Tema korraldatud jamadest ja naljakatest tempudest selle ägeda sarja lood räägivadki. Selles raamatus täiendab Henry Peteri päevikut, annab jalgpalliväljakul endast parima, käib emaga poes ja kohtub ootamatult taas oma verivaenlasega. Nagu ikka, on tulemus võrdlemisi hirmus ...
Sally Nicholls. Jään elama igavesti.
Sam, kes põeb leukeemiat, on päevikuvormis kirja pannud oma hetketunded, mõtted ja soovid. Ta on põnevuses UFO-dest, õudusfilmidest, kummitustest ja teadusest ning tahab teada, mis tunne on suitsetada ja tüdrukut suudelda. Ta püüab leida vastuseid küsimustele, millele keegi pole seni suutnud vastata. Kas ta suudab unistused täide viia?
Inga Lunge. Nupukas Nora.
Viieaastasel Noral on vahva perekond, toredad sõbrad ja põnevad tegemised. Midagi on väikese tüdrukutirtsu elust ometi puudu. Ühel ilusal päeval Nora unistus täitub.
Maria Parr. Väravavaht ja meri.
Uue jalgpallitreeneri saabumine toob kaheteistkümneaastase Lena Lidi väravavahikarjääri kohale mustad pilved. Naabermaja Trille mõtiskleb, kuidas avaldada muljet nende klassi uuele tüdrukule. Vanaisa aga jahib merel kõigi aegade suurimat kalapurakat ega muretse põrmugi selle pärast, et hakkab juba vanaks jääma. „Väravavaht ja meri“ on kaasahaarav ja sündmusterohke järg autori varasemale, rahvusvaheliselt menukale lasteromaanile „Vahvlist südamed“.
Edward van de Vendel. Vali okaapi.
Kas sinu lemmikloom ei olegi veel okaapi? Kuidas see võimalik on? Aa... sa pole seda raamatut veel lugenud. Selle asja ajame korda. Mis siis, et okaapisid sa Tallinna loomaaiast ei leia. Selles raamatus on kuhjaga teadmisi, lugusid, intervjuusid, joonistusi, pilte, luuletusi - ühesõnaga kõike okaapidest. Isegi kui sa pole ühtki okaapit veel oma ihusilmaga näinud, saab temast sinu uus lemmikloom!
Andrus Kivirähk. Tilda ja tolmuingel.


Vahel juhtub, et me unustame. Unustame tähtsaid asju. Selliseid, mida oleks tarvis tingimata mäletada. Siis tulevadki meile appi väikesed tolmuinglid. Nad on nähtamatud, nii nagu ka tolm ise. Ja nemad mäletavad kõike, sest tolm on alati olemas olnud ega kao kunagi kuhugi. Üks säärane tolmuingel lendab sisse ka Tilda aknast...




Nukitsa konkursi videoblogi

Uudised

Täna jõudis raamatukogu kunstiprojekt „Pildi sisse minek Vol. 3“ kevadiste kohtumisteni raamatukunstnikega. Kunstikevade avas teatrikunstnik, lavastaja ja illustraator Marion Undusk. Kunstikohtumisest said osa Rakvere Eragümnaasiumi 3. klassi ning Põlula Kooli lapsed. Marion rääkis, kuidas ta kunsti juurde jõudis ning nüüd end teatrikunsti ja raamatute illustreerimise vahel sujuvalt

...

Meie Jututare lõpetas täna oma 26. aastaringi. Mitukümmend raamatulugu said hooaja jooksul jutumänguks mängitud. Väikesed jututarelased koos oma emmedega on üks ütlemata maru seltskond, kes jaksab lugusid kuulata-vaadata ning on alati valmis mängima ja meisterdama.

Head suvepuhkust, armas jututarepere!

Kohtumiseni sügisel!

Lasteosakonnas saab ajaviiteks teha taaskord orienteerumist. Orienteerumine nõuab taiplikkust ja soovituslikult ka lugemisoskust. Orienteeruda võib üksinda kui ka koos vanematega või sõbraga-sõbrannaga. Tublimatele orienteerujatele on ka auhinnad.

Vaata varasemaid uudiseid
image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.