Uued raamatud

Anti Saar. Pärt ja ploomid.
Kui ploomipuu kasvab võõras aias, üks oks aga ulatub tänava kohale, siis kelle omad on ploomid sellel oksal? Äkki kuuluvad need linnapeale? Või siiski mitte? Ja kas sealt ploomi noppimine on vargus? Niisugused küsimused vaevavad Pärti selles raamatus. Nagu Pärdi-sarjas juba kombeks, ei jää poiss ka seekord oma murega üksi.
Urmelid ja kaksteist heategu.
Heategevuslik muinasjuturaamat räägib urmelitest ja nende südamlikest seiklustest meie maailmas. Raamatus on 12 lühikest, omanäolist ja õpetlikku lugu, millega üheskoos lugema õppida.
Urmelite eesmärk siin maailmas on õpetada lastele, et ükski heategu ei pea annetajale tooma käega katsutavat kasu, vaid loob hoopis maailma uue urmeli ja see teeb meie elud omakorda natuke rõõmsamaks, ohutumaks ja õnnelikumaks.
Ilmar Tomusk. Kõik emad on head.
Marike on pisike tüdruk, kes jääb kohe pärast sündimist võõraste tädide kasvatada. Mõne aasta pärast saab ta endale uue ema, kes teda armastab ja kes teeb kõik, et Marike oleks õnnelik. Marike saab alati kõik, mis tal vaja on. Kui kätte jõuab esimene koolipäev, tahab tüdruk, et see oleks tema elu kõige toredam päev. Ometi juhtub midagi, mis selle päeva ära rikub.
Jõululood kõige pisematele.
Kuhu peitis maias koerake Karamell oma kommid? Kas jõuluvana märkab sel aastal hiirepere majakest? Kas rebasepoiss Rolfil õnnestub jõuluvanale kiri ära saata?
Sellesse vahvate piltidega raamatusse on kogutud üheksa lugu, mis on kirjutatud nimelt pere kõige väiksematele. Armsad lood sobivad eriti hästi unejutuks jõuluajal, mil juhtuvad imed ja täituvad südamesoovid.
Mika Keränen. Khaba ja Nebra.
Khaba ja Nebra pole tavalised lapsed. Nad on kaks muumiapoissi, kelle koduks on muuseum Tartu Ülikooli peahoones. Raamatu tegevus algab sellest, kui Khaba eksib Zeusi reeglite vastu ja ta ei tohi osaleda aulamängudel enne, kui teeb ühe heateo oma südamest. Aga see polegi nii kerge...
Kadri Hinrikus. Sõna vägi on suurem kui sõjavägi.
Vanasõnade vorm ja sisu võivad ajaga muutuda. Tekkides või käibelt kadudes ning paikkonniti või rahvusvaheliselt levides ütlevad need alati midagi olulist inimeste mõtteilma ja olustiku kohta, jagavad väge ja tarkust.
Selle raamatu lugudes seiklevad kõrvuti noored ja vanad, emad-isad-lapsed, kuningannad, poemüüjad, kunstnikud, õpetajad. Iga uus päev annab meile kõigile võimaluse natuke targemaks saada.
Kärt Hellerma. Mütside sõda.
Pilveäppi kasutavad kilplased, tembutav metshaldjas, jalgpalli mängivad kirjavahemärgid ja sõdivad mütsid on vaid mõned tegelased selles fantaasiarikkas raamatus.
Mütoloogilist ainestikku tänapäevaste oludega oskuslikult ühendav autor usub, et noortel lugejatel ei jää märkamata muinasjuttudesse põimitud tõsielulised teemad.
Sandra Grimm. Greta Päikesekiir. Oravatest, sõpradest ja metsikutest olenditest.

Greta on tõeline päikeselaps, kes maailmast rõõmu tunneb ja teistele head soovib. Tema peas sumisevad ideed kihutavad teda aina tegutsema. Greta ehitab vanaisaga turuplatsile kiige, korraldab Normaniga kohvikus lehetormi, peletab Hannesega hallil talvepäeval aias vaime, kodustab oravat, valmistab emale erilise emadepäevaüllatuse, küpsetab isaga teosaiakesi ja teeb palju muudki vahvat. Üle kõige meeldib talle aga veeta aega oma parima sõbra Mariega. Raamatu 11 lugu sellest, mida kõike Greta ette võtab, on parajad kas ettelugemiseks või oskajale lapsele endale. Sandra Grimmi ja Elli Bruderi lasteraamatu on saksa keelest tõlkinud Kadi Eslon.

Heidi Raba. Rebasemäe Kamp teeb ajalugu.

Kui sul on hiiglama äge plaan, aga äkki kisub kõik viltu, siis tuleb pista piparmündilutsukas keele alla, sügada parema jala päkaga vasaku jala kanda ja juba sa teadki, mida teha. Kui mäng käib täispanga peale ja aega pole mökutada, võivad abiks olla roosa juuksevärv, lakitud küüned ja oma uhkuse alla neelanud tädipoeg. Luuletaja õrn hing tuleb samuti kasuks. Sa võid ju poistega kehtestada kindlad kambareeglid ja naiivselt uskuda, et need on igati vettpidavad, aga kui alahindad naisterahvast, teed reeglid ringi nagu naksti. Viiene plika võib olla kavalam kui kogu su kamp. Kui asjalood on sedasi, et isegi piparmündilutsukast ja kannasügamisest pole kasu, siis tähendab see seda, et oled ninapidi maailma kõige suuremas jamas. Sõbra toetus annab jõudu.Täiskuuöö on maagiline aeg. Kui sa juhtud õigel ajal õigesse kohta ja mõtled õigeid mõtteid, tuleb ime sinu juurde.

Margit Peterson. Petu läheb kooli.

Petust on saanud koolilaps. Nädala sees saab tema teiseks koduks internaat, mis tänapäeval kannab õpilaskodu nime. Petu otsib ikka ja aina põhjuseid koju naasmiseks, sest internaat tekitab temas hüljatuse tunnet. Mida tunneb vabahingeline tüdruk kui ta satub võõrasse keskkonda? Mida tunneb väike tüdruk, kelle pere kolib ja kõik algab algusest? Seda kõike saate lugeda kui avate selle, koolilastele lugemiseks kirjutatud raamatu. Jääge ka järjeraamatut ootama, sest PETU elab endiselt teie südames ja enda elus.

Eva Muszynski. Kauboi Klaus ja puuksutav poni.
Kauboi Klaus ei tea, kumb talle vähem meeldib, kas igav aiatöö või ootamatult maisipeenrasse ilmunud puuksutav poni. Teisalt vajab iga õige kauboi ju ometi hobust. Aga kuidas ühe sellisega ratsutada?
Sarah J. Maas. Varjude kuninganna.
"Klaastrooni" seeria jutustab Celaena Sardothienist, 18-aastasest palgamõrvarist Adarlani kuningriigis. Kui kuningas vangistab ta, võtab Celaena vastu kutse võistelda klaaskantsis teiste palgamõrtsukate ja varastega võimaluse eest teenida kuningriigi kangelasena ja saada nelja aasta pärast vabaks. Seeläbi loob ta ootamatud sidemed kaardiväe kapteni Chaoli ja Adarlani kroonprintsi Dorianiga. Aja jooksul tõmmatakse Celaena vandenõusse ja lahingutesse, mis viivad avastusteni nii kuningriigi kui tema enda kohta.
„Varjude kuninganna“ on seeria neljas raamat.
Kerstin Gier. Silber. Teine unenägude raamat.
Liv Silber on endast väljas, sest kooli salapärane blogija, kes varjab end Secrecy nime taga, on saanud jälile ta kõige intiimsematele saladustele. Kuidas küll?
Ja kes on see tume kuju, kes öösiti unenäomaailma lõpututes koridorides oma süngeid tegusid teeb? Ning miks ometi on Livi õde Mia järsku kuutõbiseks muutunud?
Õudusunenäod, müstilised kohtumised ja metsikud tagaajamised ei aita just kaasa rahulikule unele, ent ka päevasel ajal peab Liv rinda pistma probleemipuntraga, mida tekitab tema äsja loodud kärgpere ja intrigandist vanaema.
Ja nagu sellest poleks veel vähe – mõnel inimesel on temaga arveid õiendada nii päeval kui ka öösel.
Juno Dawson. Puhtaks.

Peale seda kui peotibi Lexi Volkov üledoosi võtab, jõuab talle kohale, et on täiesti põhja käinud. Ta eksib. Põhjas maandub ta alles siis, kui sunniviisiliselt rehabilitatsiooniasutusse viiakse. Nii Lexi ise, ta “kaasvangid” kui ka müstiline Brady avastavad, et asjad saavad edaspidi vaid paremaks minna. Isiklike deemonitega maadeldes saab Lexi aru, et kõige võimsam droog on hoopis armastus… Puhtaks saamine on üks räpane ettevõtmine …

Kristi Piiper. Tõde või tegu III. Tõde
Kolmas raamat populaarsest sarjast „Tõde või tegu“ kannab alapealkirja „Tõde“. Ja paljud küsimused, mis on Stellat kaua aega vaevanud, saavadki vastuse. Aga tõde ei selgu lihtsalt niisama – Stellal ja tema sõpradel Johannesel, Priidul ja Kärdil tuleb selle nimel kõvasti vaeva näha. Neil tuleb teoks teha õige iseäralik plaan, et teada saada, kus on Stella ema ja mis mees ikkagi on tema isa. Malbe, aga samas tragi peategelane on valmis isegi oma elu ohtu seadma, et lastekodust pääseda.
Lisaks sellele keerulisele ettevõtmisele tuleb Stellal hakkama saada sündmustega, mis hargnevad lastekodus, kus kasvandikel tuleb suvel ära teha kohustuslik praktika eri kohtades. Stella, kes saadetakse praktikale vaimse tervise keskusse, avastab, et tema toakaaslane Annabel hiilib öösiti ühikatoast kuhugi välja, ja kui tüdruk ühel hilisõhtul talle järgneb, on tagajärg õige hull. Mis asju ülimalt kahtlaselt käituv Annabel ikkagi ajab? Mõni tüdruk lastekodus paistab üht-teist teadvat, aga saladust varjatakse ülima hoolega. Tagatipuks peab end kummaliselt üleval ka lastekodu kasvataja.
Kärdi ja tema õpetaja inetuks kiskunud armuafäär leiab lahenduse. Stella enda ja Johannese armastus ei kulge sugugi takistusteta. Johannese ema püüab poega endale hoida, Stella aga avastab, et talle on tekkinud teinegi austaja. Üldse, saatus ei taha, et Stella elus oleks kõik lihtne ja selge. Temaga võtab ootamatult ühendust poolõde Sandra, kellest ta peaaegu mitte midagi ei tea.
Ilja Lagutenko. Mina olen tiiger.

Tiigrid kohtuvad inimesega vaid uudishimust. Täna otsustas väga haruldane amuuri tiiger sinuga lähemalt tuttavaks saada ja oma tiigrisaladusi jagada. Sellest raamatust saad teada, mitu vööti on tiigril, kas ta ujuda oskab, kus ta magab ja kuidas tiigrikutsikate kasvatamine käib. Kuid see pole veel kõik! Ava raamat ja mine amuuri tiigrile külla …

Hilli Rand. Aitäh, kõht on täis!
Kuidas on võimalik, et hommikupudru söömine muutub ülimalt põnevaks tegevuseks? Loe seda raamatut ja saad teada! Ja mis sa arvad, kas Timmo söötis loomi või söötsid loomad hoopis teda? Kuulamisoskus, lugemisoskus ja jutustamisoskus käivad käsikäes. Lapsega kooslugemise aeg on parim aeg!
Jorn Lier Horst. Operatsioon varjumees. Detektiivibüroo nr 2.

Keegi on kaevanud teele suure ja sügava augu. Oliver märkab seda liiga hilja ja lendab uperkuuti üle jalgratta lenksu. Kes sellise sigadusega hakkama sai? Ja miks?
Tiril ja Oliver asuvad jälgi ajama. Kõigepealt võssakasvanud lagendikul ja seejärel mahajäetud hurtsiku juures. Siis ilmub välja vana kaart, kus on imelikud märgid.
Kas nad suudavad mõistatuse lahendada?
Vahel on number kaks olla enam kui küll. See on sarja „Detektiivibüroo nr 2” teine raamat. Sari on mõeldud kõige noorematele – see on nutikas, kaasahaarav ja põnevust täis!

Muinasjutud tujukuse vastu.
Muinasjutt tujukuse vastu – see on parim rohi, mis aitab lapsel lahti saada sõnakuulmatuse ja halva käitumise viirusest. Sellest raamatukesest leiate erilaadseid psühholoogilisi jutukesi paljudeks elujuhtumiteks. Laps ei taha süüa, magada, koristada, lasteaeda minna, tülitseb jne. Lugege talle ette üks siinne jutuke ja te näete, kuidas tema käitumine muutub.

Uudised

Oktoobrikuus oli viktoriini lahendajaid 30.

Kõige rohkem punkte kogusid : Hugo Potti, Gerlin Lipp, Annabel Holm, Karmel Veide, Christian Aruksaar,Thomas Uustalu, Mari Klementa, Kristin Nirgi, Sofia Merilo, Eliise Kirves, Kirke Kriisa, Ann Karoliine Vabamägi,  Marie Elisabeth Vabamägi, Elli Aleksandra Adama, Kirke Mariela Saukas, Kelly Vahtra, Gerly Kukk, Krisliine Kokka.

                                            Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!...

 Sel suvel kogunes kokku 425 hindamissedelit, mille alusel saime välja selgitada parimad raamatud kolmes kategoorias: põnniraamatud, lasteraamatud ja noortekad.

Põnniraamatute TOP 5:

1. Rudite Raudupe. KISKA – MISKA. 30 punkti

2. Janika ja Jaanus Leoste. Jänku-Jussi täheraamat. 25 punkti

3. Beatrix Potter. Peeter Pikk-kõrv. Kaunid lood. 25 punkti

4.

...

 Septembrikuus oli viktoriini lahendajaid 27.

Kõige rohkem punkte kogusid: Carola Antonov, Karmen Marie Vesiko, Kristi Johanna Pajo, Sebastian Kaasik, Andreas Kanna, Gerlin Lipp, Kirke Kuusik, Romet Mihhailov, Kariliis Antonov, Kirsika Kams, Helis Korjus, Rasmus Korjus, Mariliis Ant, Anete Helene Jaagant, Thomas Uustalu.

 

Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!

Õiged vastused:

1. Rahvasuus kutsuti linnumagusaks

...
Vaata varasemaid uudiseid
Nukitsa konkursi videoblogi
image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.