Kirjandustuuri „Eesti kirjanikud Eesti raamatukogudes“ raames jõuavad 3. novembril Lääne-Virumaale Eeva Park, Indrek Hirv, Peep Ilmet ja Triin Soomets. kirjanduslik nelik kohtub lugejatega Lääne-Virumaa Keskraamatukogus kell 17.30.

Juba seitsmendat aastat toimuvat kirjandustuuri korraldavad Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Raamatukoguhoidjate Ühing.

KIRJANIKEST

Eeva Park on üles kasvanud küll kirjanduse juures ja sees, (vanemateks kirjanikud Minni ja Aadu Hint) kuid alustas kirjutamisega suhteliselt hilja- 33-aastasena, kui ilmus tema esimene luulekogu „Mõrkjas tuul“. Ta on kirjutanud ka kuuldemänge, näidendeid, novelle ja romaane. 2003.aastal võitis ta Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna romaani „Lõks lõpmatusse“ eest. Tema loomingut on  tõlgitud kümnesse keelde.  Eeva Pargi värskeimad teosed on luulekogu „Tulearm“ (2009) ning esimene lasteraamat „Kõige tugevam isa“ (2010).

Indrek Hirv on eelkõige tuntud luuletaja ja kunstnikuna, kuid kirjutanud ka proosat ja draamat. 2006.aasta loomingu eest pälvis ta luulekoguga „Surmapõletaja“ ühe kahest kultuurilehe Sirp ja Eesti Raudtee kirjandusauhinnast. 2007.aastal debüteeris Hirv näitekirjanikuna Heino Elleri elul põhineva mononäidendiga „Pauluse kiriku kellad. Doris Kareva on öelnud: „Mees, kes kannab oliive mantlitaskus südatalvel ja peab ainult haruharva saapatallad kinni isamaas. Kelle luuletuste sisukordki mõjub sageli iseseisva luuletusena ja kelle viimase raamatu tekstid on kirjutatud Tartus, Nõmmel, Amsterdamis, Pariisis, Roomas, Visbys, Pedja ääres, Vana-Kuustes, Käsmus, Karlsruhes, Dietenwengenis ja ühes väikeses jahisadamas Estepona ja Gibraltari vahel.“

Peep Ilmet on luuletaja, toimetaja ja tõlkija. Tema luuleloomingu kõrgaeg oli 80ndatel, kui ilmus  esikkogu “Tuulekanne”(1980), seejärel “Tuuletee. Ajastaja”(1982), “Tuul tuli”(1986) ning “Tuulatud luuletused”(1988). Tema luuletusi on viisistanud Ultima Thule.  Peep Ilmet on koostanud mitmeid luulekogusid– näiteks “Eesti luulekulda” (2002) või “Isamaa ilu hoieldes” (2008). Lisaks on Ilmet luulet ka tõlkinud. Luuletaja ise on öelnud 2009.a. Loomingus eesti luule kohta: “Ülimaks sihiks näib olevat luuletu luule. Õnneks pole selline siht üldse saavutatav, nagu pole saavutatav helitu muusika.“

Triin Soomets debüteeris 1990.aastal luulekoguga „Sinine linn“. Tema tuntuim luulekogu  on “Toormaterjal” (2004), mis pälvis ajalehe Sirp kirjandusauhinna. Soometsa tunnustati aastal 2000 Juhan Liivi luuleauhinnaga luuletuse "Sulle ma kingiksin sydame..." ja aastal 2009  aastal "Surm ei möödu meist" eest. Tema luule on intiimne ja emotsionaalne, millel on nii metafüüsiline kui sotsiaalne sõnum. Viimastel aastatel on ta esinenud mitmetel rahvusvahelistel luulefestivalidel.