Laupäeval, 8. novembril kell 13-14 saab raamatukogu esimesel korrusel kohtuda autogrammikoguja Mati Vihmaniga, kes tutvustab näitust ja räägib oma kollektsioonist.
Mati Vihman (Vichmann) sündis 1952. a. Krasnojarski krais Idrinski raj. 1976. a. lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli filoloogi, inglise keele õpetajana. Töötas õpetaja-metoodikuna mitmetes koolides, oli koolivalitsuse asejuhataja. 1993. a. töötas Eesti Pangas, Pangaliidus ja Krediidipangas koolitusjuhina. 2013. a. pensionär. Huvialadeks kollektsioneerimine, kirjandus, muusika, kunst, reisimine, loodus jne. Avaldanud artikleid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias, korraldanud näituseid. 2020. a. ilmus temalt raamat “Kilogramm autogramme” (kirjastus “Hea Lugu”).
"See oli 1967. aastal, olin siis Loksa keskkooli 15aastane õppur, kui kui juhtusin kuulama raadiosaadet, kus oma hobi tutvustas tolleaegne Eesti suurim autogrammikütt Helle Rätsep Otsustasin ka hakata kirja teel koguma kuulsate ja mulle sümpaatsete inimeste autogrammidega väärtustatud fotosid.
Esimese vastuse sain 1. veebruaril 1968. aastal (56 aastat tagasi) Kuuba peaministrilt Fidel Castrolt. Minu kogus on üle tuhande autogrammi riigijuhtidelt (Nikolas Sarcozy, Jean-Claude Juncker, Kersti Kaljulaid), sportlastelt (Jean-Claude Killy, Tom Okker, Jaan Talts, Baruto), näitlejatelt (Sophia Loren, Gina Lollobrigida, Claudia Cardinale, Jüri Järvet), kirjanikelt (Arthur Miller, Astrid Lindgren, Betti Alver, Heljo Mänd), lauljatelt (Catherina Valente, Gisela May, Les Swingle Singers, Frank Sinatra), kunstnikelt (David Alfaro Siqueiros, Edgar Valter), teadlastelt jt. Muidugi on palju fotosid autogrammidega ka Eestist (Lennart Meri, Toomas Hendrik Ilves, Arvo Pärt, Eri Klas, Heli Lääts, Georg Ots). Mitmed minu kogu kuulsused on elavate seast lahkunud ja nende autogrammid on haruldusteks muutunud (Zarah Leander, Rene Clair, Georges Simenon, Christiaan Barnard, Luxemburgi suurhertsoginna Charlotte, Norra kuningas Olav V jne). Kuna ma alati täpset aadressi ei teadnud, ei jõudnud kõik kirjad kohale ja ka kõik kuulsused ei vastanud (nt Greta Carbo).
21. oktoobril kell 17.15 esitleb raamatukogu saalis kirjanik Kuido Merits Rakvere teatri ajaloo teemalist (näidendi)raamatut “Kadunud alguste aegu”.
Raamatust loeb katkendeid näitleja Sulev Teppart.
Raamat kutsub ajarännakule 1940. aastatesse, mil Rakvere kutselise teatri lugu alles hakkas kuju võtma. See näidend, mis on inspireeritud tõelistest ajaloolistest sündmustest ja isikutest, toob teie ette unustuse hõlma vajunud mehed ja naised – need näitlejad, kes tollal lavalaudu jagasid ja teatrit kogu hingest tegid.
Ajalooharidusega Kuido Merits on kirjanik ja endine diplomaat.
2024. aastal pälvis ta Arved Viirlaiu nimelise kirjandusauhinna romaani “Tsaari ulaan” eest.
7. oktoobril avati raamatukogu 1. korrusel näitus „500 aastat eestikeelseid raamatuid“.
Näitus annab ülevaate eestikeelse raamatu loost, selgitab raamatuaasta tähendust ning tutvustab raamatu ja raamatukultuuri tähtpäevade varasemat tähistamist.
Avamisel tutvustas näitust raamatuaasta projektijuht Triin Ploom-Niitra.
Rakvere Raamatukogus saab näitusega tutvuda 7. novembrini.
Kirjanduslikud paigad Lääne-Virumaal
© 2025 Rakvere Raamatukogu