Uued raamatud

Tiia Selli. Väike piss.

Emme ja issi on otsustanud, et Sirtsuke on juba nii suur küll, et võiks püksi pissimise ära lõpetada ja potti soristama hakata. Sirtsukesele meeldib aga rohkem püksi pissida. Siiski minnakse üheskoos pissipotipoodi ja ostetakse vahva elevandikujuline pott. Sirtsuke kavatseb potielevanti kasutada hoopis ratsutamiseks, sest elevant ei taha ju pissine olla. Mis saab edasi? Kas Sirtsuke leiab olukorrale lahenduse? Raamatule on lustakad pildid joonistanud kunstnik Heiki Ernits. Pissi laulule on toreda viisi kirjutanud helilooja Piret Laikre.
Mats Strandberg. Koletis öös.

Kui tädi Asta küpsetatud mõnusast, mahlasest Napoleoni koogist üks tükk üle jääb, ei suuda Pärt kuidagi leida sõnu, et see endale küsida. Nii püüab ta olla hea poiss ja teisi rõõmustada lootuses, et need ise tema suurt soovi taipavad. Olukord muutub veelgi täbaramaks, kui koogikarp äkki laualt kaob... Nagu Pärdi-sarjas juba kombeks, ei jää aga poiss ka seekord oma murega üksi.
Anti Saar. Pärt ja viimane koogitükk.

Kui tädi Asta küpsetatud mõnusast, mahlasest Napoleoni koogist üks tükk üle jääb, ei suuda Pärt kuidagi leida sõnu, et see endale küsida. Nii püüab ta olla hea poiss ja teisi rõõmustada lootuses, et need ise tema suurt soovi taipavad. Olukord muutub veelgi täbaramaks, kui koogikarp äkki laualt kaob... Nagu Pärdi-sarjas juba kombeks, ei jää aga poiss ka seekord oma murega üksi.
Aino Pervik. NummiPealt ja mujalt.

Lisaks mõni aeg tagasi ilmunud “Väikese veidra linna” raamatu juttudele on siin uusi lugusid NummiPealt, aga seekord ka mujalt. Veel leiab siit ka peotäie limerikke. Limerik on väike jabur luuletus, millele sobibki väga hästi nimeks just limerik. Nimi on pärit Iirimaalt, kus sellised luuletused pandi esimest korda kirja linnas nimega Limerick.
Markus Saksatamm. Kaisa sada vanaisa.

Kaisal on mure – tal ei ole vanaisa, kuigi mõnel lapsel on neid lausa kaks. Kas see pole ülekohtune... Kuidas saada üle häbelikkusest ja pimeduse pelgusest ilma vanaisa abita? Noh, Kaisa juba hätta ei jää! Uuri ise järele!
„Kaisa sada vanaisa” on tuntud lastekirjaniku Markus Saksatamme kolmeteistkümnes raamat, viies, mis ilmunud koostöös illustraator Anni Mägeriga.
Elena Favili, Francesca Cavalo. Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele.
100 muinasjutu vormis tõestisündinud lugu kangelaslikest naistest, kes on maailma muutnud alates Elizabeth I-est kuni Serena Williamsini! Kõik need lood tõestavad, et maailma muutmiseks pole vaja muud kui suurt südant ja eneseusku. See on suurepärane inspiratsiooniallikas igale väiksele ja suurele tüdrukutirtsule! Raamatu illustraatoriteks on 60 naissoost kunstnikku üle maailma. See on ajaloo kõige edukam ühisrahastamise kaudu toetust kogunud originaalraamat, saades platvormil kickstarter.com kokku üle 600 000 dollari! Teost tõlgitakse 50 keelde.
Tania Del Rio. August XIII ja kõikenägev silm.
August XIII on 12aastane vana perekonnahotelli pärija. Kõlab uhkelt? Tegelikult töötab August ses mahajäetud hotellis nii jooksupoisi, meistrimehe, kahjurite tõrjuja, toateenindaja kui ka tavalise käsutäitjana.
Hotelli lõputud koridorid ja ämblikuvõrke täis nurgatagused on täis veidraid saladusi möödunud aegadest. Enam ammu pole siia eksinud ühegi külasjtaja jalg. Olukord aga muutub, kui ühel päeval saabub ootamatu võõras, kel on uudiseid tuua. Alguse saab võidujooks ajaga. August peab iga hinna eest lahendama mõistatuse ja üles leidma Kõikenägeva Silma, sest kui selle peaks leidma hoopis salakaval tädi Anakonda, on Augustil lõpp peal ja mitte ainult! Põhikooliealistele mõeldud raamatu teevad erakordseks teose koomiksilaadis kujundus ja gooti stiilis illustratsioonid
Margarita Del Mazo. Minu suur karu, minu väike karu ja mina.
On väga tore, kui sul on karu. Aga veel parem on, kui sul on lausa kaks karu! “Minu suur karu, minu väike karu ja mina” on populaarse Hispaania lastekirjaniku Margarita del Mazo südamlik jutustus sõprusest, üksteisest hoolimisest ja paljudest lumistest seiklustest.
Quentin Greban. Kui ma ükskord suureks saan.
Koolis küsib õpetaja igalt lapselt, kelleks ta suurena saada tahab. Arst, politseinik, detektiiv – paljudel lastel on juba unistuste amet.
Ainult Mia suuda veel otsustada …
Aarne Mägi. Maru lugu.
Kui üks kümneaastane poiss saab ühel päeval teada, et paljud asjad ei ole siin maailmas nii, nagu ta arvanud oli, siis võib vaid ette kujutada, mis tema endaga toimuma hakkab. Ja see, mis juhtub, on palju salapärasem kolmanda klassi poisi igapäevastest tavalistest tegemistest. Ja nende tegemiste sees on palju küsimusi, milledele vastuseid leida ei olegi nii lihtne. Maru on üks maru sell, kes koos oma sõprade Arksi, Idu ja Silviaga salapärastele küsimustele lahendusi otsima hakkavad.
Diego Arboleda. Lewis Carroli lugemine keelatud.
Mis on ühist ühel õpetajannal, ühel hiidmunal, ühel seinu mööda ronival mehel ja raamatul „Alice Imedemaal“? Me hea meelega ütleksime, aga ei saa. See on keelatud.
Norton Juster. Milo imelised seiklused.
Milo jaoks on kõik igav ja tüütu. Kui ühel päeval ilmub mõistatuslikul kombel tema tuppa tollivärav, otsustab ta sellest läbi sõita ainult sellepärast, et tal pole midagi targemat teha. Teisel pool väravat aga näivad asjad sootuks teistsugused. Milo saab sõbraks kellakoera Takiga, kohtab veidrat ent heatahtlikku Põrupõrnikat ning asub rännakule, et tuua pagendusest tagasi printsessid Luule ja Virge. Elu on põnevam kui kõige uskumatumad unenäod.
Reeli Reinaus. Vanalinna detektiivid. Verega kirjutatud kirjad.
Rebeka ja Gregor pole üksteist mõnda aega näinud, kui äkitselt saabub salapäraselt naiselt ümbrik paberite ja kahe võtmega – see kõik tähendab, et tuleb hakata lahendama uut mõistatust. Tallinna vanalinnas liikudes otsitakse kummitusi, kuuldakse vanu legende ja kohtutakse inimestega, kellel on sellest kõigest oma arusaam.
Epp Petrone. Kiire hiir.
Hiir jahib juustu. Kass jahib hiirt. Kes on kavalam ja kiirem?
Heiki Ernits viib lapsed pildiseiklusele kööki ja köögipõranda alla. Piltide juures on lühike suurtähtedes tekst Epp Petronelt.
Epp Petrone. Paharet ja Unistaja.
Elasid kord kaks rebasepoega. Üks tegi pahandusi. Teine unistas. Ja siis vastupidi!
"Paharet ja Unistaja" on lugu kahe rebasekutsika elust ning neist loomadest, kellega nad naabruskonnas kokku puutuvad.
Igal leheküljel on auhindu võitnud loodusfotograafi Remo Savisaare jäädvustused rebasepoegadest ja suurtähtedes tekst Epp Petronelt.
Eva Roos. Teistmoodi mööblipood. Kastani 57.
Teistmoodi Mööblipood on kauplus, kuhu inimesed satuvad juhuslikult ja kust nad ostavad midagi väga veidrat, mis nende senise elu pea peale pöörab. Hiljem ei leia nad seda poodi enam kunagi üles. Põhjus on lihtne: Teistmoodi Mööblipoel on kombeks ajas ja ruumis liikuda.
Teistmoodi Mööblipoodi peab Aramilda Tengelpung – vana naine, kes armastab tahkeks keedetud musta teed, on riukaid täis nagu kotitäis nirke, suhtub teatud reeglitesse muretult ning kasutab mõnevõrra käredat sõnavara. Tema kaaslaseks on punane koer Piru, kes oskab rääkida, näeb välja nagu tolmu sees rullitud lihapirukas ning armastab kirglikult moosi.
Ühel päeval astub poodi sisse audiitor, kes nõuab näha arvepidamist ning määrab Aramildale ja Pirule võluesemete vales kohas ja valedele inimestele müümise eest nimekirja kohustuslikke heategusid. Esimene ülesanne on aidata poissi, kelle nimi on Olle Pai. Olle on 9-aastane poiss, kelle muidu toredat elu rikuvad ema ja isa pidevad tülid. Aramilda ja Piru aitavad Ollet amatöörluse parimas vaimus ning lõpuks kannavad nende pingutused ka vilja.
Inga Talvis. Semu kolib sisse.
Ühel ilusal õhtul heliseb perekond Kahvli kodus uksekell. Sisse astub traksipükstes rebane, taskus kana. Nad on tulnud, et jääda. Sellest hetkest saab alguse üks põnev ja vahva sõprus kaisulooma ja alles lasteaias käiva perepoja Joonase vahel. Humoorikalt jutustatud lugu elavast kaisurebasest, kes pere päevadesse üllatavaid hetki lisab, pakub suurt kuulamis-, lugemis- ja vaatamislusti nii suurtele kui ka väikestele. Värviküllased ja detailirohked illustratsioonid viivad otse sündmuste keskele. Püsimatute tegelaste kordumine piltidel loob eripärase ja filmiliku mulje, köites vaataja tähelepanu pikemaks. Jutustus kirjeldab olulisi väärtusi, nagu loovus, heatahtlikkus ja oma tegude eest vastutamine. Teksti ja idee autor Inga Talvis elab koos abikaasaga Jaago käsitöötalus. Et nende peres on neli last, kass ja koer, leidub lugusid arvatagi igal pool ‒ tuleb need lihtsalt üles korjata ja kirja panna. Nii sündis ka Semu, kes on tükk aega olnud pere õhtujuttude tegelane. Ühel päeval pani ta käed puusa ja ütles, et tahab olla päriselt, raamatus. Illustraator Kadri Ilves elab Peipsi ääres koos abikaasa, kolme lapse ja kahe koeraga. Talle meeldib väga nii raamatuid lugeda kui ka joonistada, kõige toredam on aga need kaks asja kokku panna. Nii ta päevad otsa muud ei teegi, kui lõbutseb raamatutesse pilte joonistades.
Anu Röömel. Kingitus. Kolm jõulujuttu kogu perele.
Selles raamatus on kolm jutukest: Tüdruk aknal, Tuisune õhtu ja Kingitus. Olen neid nimetanud küll jõululugudeks, kuid nad rändavad ka kevadesse, teevad tiiru läbi mitme aastaringi ja astuvad isegi üle aastakümnete ning ma loodan, et neist leiab kaasamõtlemist ja lugemisrõõmu nii koolilaps kui ka täiskasvanu. Kas suur ja sügav sõprus jääb kestma ka siis kui aeg ja kaugused seda enam ei soosi; kas leiame endas julgust ja vaprust ka siis kui on vaja tunnistada oma süüd ning andeks paluda; kas kingituse väärtus peitub vaid selle suuruses ja rahanumbris või on olemas veel midagi hinnalisemat.

Uudised

Detsembrikuus oli viktoriini lahendajaid 20.

Kõige rohkem punkte kogusid: Lehar Ivanov, Karmo Pilt, Annika Pilt, Aleksandria Mäeks, Andrias Mäeks, Karmen Marie Vesiko, Elli Aleksandra Adama, Eliise Luik, Kirsika Kams, Carola Antonov, Roosi Marie Kivisepp, Thomas Uustalu, Norman Saar, Käthy Korobov.

Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!


Õiged vastused:

1.  Kõige esimene jõulukaart saadeti Inglismaalt.
2. Rakvere Teatri uus

...

Novembris oli viktoriini lahendajaid 20.

Kõige rohkem punkte kogusid: Helle-Marii Luik, Kirke Kriisa, Helis Korjus, Rasmus Korjus, Kristi Johanna Pajo, Teele Piirimäe, Kirsika Kams, Vanessa Puna, Kaisa Jõgi, Mattias Maltsar, Marta Laandu.

Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!

Õiged vastused:

1. Läti Vabariik saab 18. novembril 100 aastaseks.

2.  Peategelane Läti rahvuseeposes on Karutapja.

3. Eestis tulid

...

Lääne-Virumaa Keskraamatukogu kutsub kõiki Lääne-Virumaa koole ja lasteaedu osalema joonistusvõistlusel „Minu tuleviku Rakvere jõulupuu“. Kõikidest konkursil osalevatest töödest pannakse Lääne-Virumaa Keskraamatukogu laste- ja noorteosakonda üles näitus. Lisaks koostatakse virtuaalnäitus raamatukogu koduleheküljele.  Võistluse lõpetamine ja parimate autasustamine toimub kolmapäeval, 23. jaanuaril 2019 Lääne-Virumaa Keskraamatukogus.
Joonistuste esitamise tähtaeg on 15. jaanuar

...
Vaata varasemaid uudiseid
Nukitsa konkursi videoblogi
image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.