Uued raamatud

Helen Käit. Eksinud

"Ühe Tallinna kooli 5. klassi õpilased sõidavad Ida-Virumaale Teise maailmasõja tandritele klassiekskursioonile. Neli õpilast – kaks poissi ja kaks tüdrukut – peavad aga metsas jalutamist ja ajalooõpetaja selgituste kuulamist äärmiselt igavaks ning otsustavad pisut omapäi uitama minna. Kui nad leiavad metsast sõjaaegse punkri ning seda ka seestpoolt uudistada otsustavad, hakkavad sündmused valguskiirusel arenema ning mingil hetkel kerkib esile küsimus, kas nad üldse kunagi teiste juurde tagasi jõuavad.
„Roomet kuulas Agnese sädistamist ning ta süda tõmbus valust kokku. Erinevalt tüdrukust ei olnud ta üldse kindel, et nad siit varsti välja saavad. Vastupidi, mõttes tegi ta juba plaani, kus ja mismoodi metsa ööbima jääda. Aga ta hoidis selle arvamise enda teada. Selle asemel vaatas ta naeratades Agnese poole ja ütles: „Jah, küllap on sul õigus.“
Marina Moskvina. Minu koer armastab džässi
Ma armastan esimese septembri hommikut. Kui kooliaeg on jälle käes. Ema ja isa külvavad mu alati kinkidega üle. Seekord ostsid nad mulle taskulambi ja andsid selle ka pidulikult kätte. Ise ütlesid, et õppimine on valgus! Isa kinkis mulle ka noore lukksepa tööriistakomplekti ja ütles sihukese sõnakõlksu, et töö tegi ahvist inimese. Veel ostis isa mulle vinge Schwarzeneggeri, tema portree, kus tal on üks silm pungis. „Ebajumalad on ebajumalad,“ ütles isa, „neid tuleb ikka moosida.“ Marina Moskvina on vene ajakirjanik ja kirjanik. Ta on töötanud raadios, teinud dokumentaalfilme ning kirjutanud multifilmide stsenaariume. Ta on kirjutanud raamatuid nii lastele kui ka täiskasvanutele. Eesti keeles on varem ilmunud „Kuuromaan” ning „Mis juhtus krokodilliga?” (mõlemad 2014).
Inga Raitar. Väikese taimetarga 12 saladust

Raamat, mis on ühtaegu ilus, praktiline, toredas mõistetavas keeles ja annab lisaks lugemismõnule ka terveks eluks vajalikke baasteadmisi.
• õpetab lapsi vanuses 8-13 tundma taimi, millega saab ise ennast aidata
• on kasutatav nii huvitava jutukogumiku kui koduse teatmeteosena motiveerib lapsi loodusega suhtestuma
. Hoiab katkematuna Eesti põlvest põlve edasi antavat taimepärimust lastele mõistetavate lugude vormis.
Lisaks saab raamatu abil selgeks õppida 12 Eesti tuntuima ravimtaime omadused ja rakendusvõimalused. Kaasaja nutipõlvkonna lapsele tehakse selgeks võimalused ennast ja oma peret lihtsate vahenditega aidata.
Maret Makko on Eesti tuntuim taimetark, kes ühendab endas nii apteekri kui fütoterapeudi teadmised. Mareti põhjatu taimeteadmiste varasalve on kaasaja lapsele huvitavateks jutukesteks kirjutanud Inga Raitar. Kuna maavanaemad, kes lastelastele taimepärimust õpetada suudaks, on muutumas üha haruldasemaks, annab see raamat nii emadele kui vanaemadele võimaluse oma lapsele või lapselapsele loodusega kooskõlas olevaid terviseteadmisi edasi anda.Taimepildid on graafilised meistriteosed, mille alusel saab samu taimi ära tunda ka looduses. Pildid on nõudlikus akvarelltehnikas joonistanud kunstnik Anu Mõtshärg.
Anne Booth. Haldjas Kräsupea

Väikesel haldjatirtsul Kräsupeal ei tule miski nii hästi välja nagu teistel ja nagu ta isegi sooviks. Ta ei oska vihmapiisku võluda ega taevasse vikerkaart maalida ning jääb lillede õitsema panemisega hätta. Kräsupeal on hea süda ja tema energia kulub pigem sõpradele. Sõprus tasub end aga kuhjaga iga-aastasel haldjate ballil, kus väikestel haldjatel oma oskused proovile tuleb panna. Sõprade toel täidab Kräsupea hiilgavalt kõik ülesanded ja ta pälvib auga printsessikrooni. Väikelastele mõeldud pildiraamatu teksti on eesti keelde tõlkinud ja luulevormi seadnud Riina Turi.
Åsa Lind. Liivahundi lood.

“Maailmaruum on kõik see, mis on olemas,” ütles Liivahunt. “See on siin ja praegu ning seal ja siis. See on valgus ja pimedus, galaktikad ja tähed, planeedid ja komeedid, sabatähed ja vabatähed ja mesikäpad ja meelespead – ja sellised väikesed tolmused punased klaaskommid, mille leiad mõnikord kõige sügavamast taskupõhjast.”
Seesugused filosoofilised arutelud on kuldkollaselt sädeleva Liivahundi juttudes tavalised. Liivahunt on Zakarina parim sõber, kes ilmub just siis, kui teda on kõige rohkem vaja. Ta teab maailmast absoluutselt kõike ja ta ei karda mitte kui midagi. Temaga on lõbus ja juhtub alati vahvaid seiklusi. Jah, Liivahunt on just sedasorti imeline kaaslane, keda me kõik vahel enda kõrvale vajame.
Evald Tammlaan. Laevakoer Tuhk.
“Eesti lastekirjanduse varasalve kuuluv Evald Tammlaane jutustus "Laevakoer Tuhk" räägib elurõõmsa loo peremeheta jäänud koerast, kes leiab, tänu heasüdamlikule kokale, laevas uue kodu.
Sellega aga seiklused alles algavad.
Jõudes Aafrikasse, kohtub tubli laevakoer Tuhk ennenägematute loomadega ja leiab endale palju uusi sõpru.”
Christine Nöstlinger. Konrad ehk Laps konservipurgist.

Õigupoolest ei meeldi proua Bartolottile lapsed üldse. Seepärast on ta just nagu puuga pähe saanud, kui leiab postipakist endale poja – tubli Konradi konservipurgist. Aga siis muutub Konrad proua Bartolottile nii armsaks, et ta ei taha poisist enam kuidagi loobuda. Ka siis mitte, kui jubedad taevasinised vabrikuinimesed Konradit juba kõikjalt otsivad... Christine Nöstlinger (s 1936 Viinis) on üks tänapäeva kõige menukamaid laste- ja noorteraamatute autoreid. Ta on pälvinud ka mitmeid mainekaid kirjandusauhindu, sealhulgas Hans Christian Anderseni lastekirjandusauhinna ja Astrid Lindgreni mälestusauhinna. Christine Nöstlinger on avaldanud üle 100 laste- ja noorteraamatu, mis on tõlgitud paljudesse keeltesse. Jutustust „Konrad ehk Laps konservipurgist“ peetakse meistriteoseks tema fantaasialugude seas.
Zoe Sugg. Tüdruk online enda eest väljas.
Penny elu on jälle normaalne.
Kui kooliaasta algab, on Penny valmis maailmaga silmitsi seisma – üksinda. Noah on kadunud vaateväljalt pärast oma maailmatuuri enneaegset lõppu ja mitte keegi, ka Penny, ei tea, kus ta on. Kui tüdruk võtab vastu Megani küllakutse Londoni kaunite kunstide kooli, näib see olevat hea võimalus uusi sõpru leida.
Kõigi teiste abistamine on Penny arvates õige viis oma muredest üle saamiseks. Elliot vajab tema sõprust rohkem kui kunagi varem. Ta kohtub ka Poseyga, kes kannatab lavahirmu tõttu ja vajab tema toetust. Aga kas nunnu Šoti poiss Callum on see õige tähelepanu kõrvalejuhtija? Kas Penny tõesti suudab oma eluga edasi minna, Noah’ vari igal nurgal kummitamas?
„Tüdruk Online enda eest väljas “ on järg Zoe Suggi menuraamatutele „Tüdruk Online“ ja „Tüdruk Online tuuril“.
Kadri Hindrikus. Katariina ja herned.

Kõik algas sellest, et kevadel kolis isa Katariina ja ema juurest minema. See oli tüdruku jaoks ikka päris ehmatav. Ta mõtles, et suvevaheaeg tuleb nüüd kindlasti lootusetult kurb ja igav. Kuid Katariina eksis. Just siis alles põnevaks läks.
Ilmar Tomusk. Triinu tomat.

Triinu on viieaastane tüdruk, kellel on oma tuba, ema ja isa ning sõbrad Liisu ja Oliivia. Triinule meeldib basseinis sulistada, saunas higistada ja suvel vanaema juures käia. Kui ta on terve aasta olnud viieaastane, saab ta kuueseks ning otsustab hakata põllumeheks. Kui sa seda raamatut ei loe, ei saagi sa teada, mis sellest lõpuks välja tuleb.
Ülle Kütsen. Evert, Elina ja naabermaja pätid.

Kui üle tee vanasse räämas majja veidrad naabrid kolivad, otsustavad Evert ja Elina asja uurida. Peagi selgub, et tegemist on pättidega, kellel on kuri plaan Metsaküla koolist uhiuued arvutid pihta panna. Nutikad lapsed otsustavad vargust takistada ning algab põnev seiklus, kus mängu tulevad veidrad õpetajad, naljakad juhtumused ning lõpuks ka politseiülem Peeter Pirn.
Timo Parvela. Ella - Ettevaatust! Lapsed!

Mina olen Ella. Ma käin ikka veel teises klassis ja meie õpetaja armastab meid. Pealagi ta sõrmed sügelevad, süda pakatab, peas tulvab, kurgus pitsitab ja kõhus koriseb. Meie kõigi meelest on õpetaja päris kehvas seisus, ehkki kooliaasta algas alles kümne minuti eest. Ma arvan, et me peame teda aitama.
Ella ja tema sõbrad on veendunud, et õpetaja on haige. Nad otsustavad ta terveks ravida. Läheb tarvis karantiini, hiidnokkloom-lendoravat, kooliinspektorit, palju haridust, indiaani peakatet, veel kooliinspektoreid, seaduseelnõud, kunstinäitust ja televisiooni võttegruppi, enne kui õpetaja toibub ja kõik on jälle endine. Või kas ikka on?
Kairi Oja. Kade must kass.

„Kade must kass“ on lugu kahest kassist, kes sattusid ühte peresse ja pidid õppima, kuidas leplikult kõrvuti elada. Kas teie peres on kass? Üks või koguni kaks? Kas nad on sõbrad? Ühel varakevadel, kui Panter oli umbes kaheaastane, juhtus midagi täiesti ootamatut ... Tema inimesed olid ta reetnud. Ühe punutud korvi sees oli keegi võõras inimene toonud otse nende koduaeda veel ühe kassi. Väikese, valge, pikakarvalise ja siniste silmadega ... Kas Panter sai pikapeale aru, et tema hinges kasvas kadedus? Puhas kadedus. Raamatust „Kade must kass“ saadki teada, kuidas kadedus võideti. Eksimuse tunnistamine avab tee sõprusele.
Urve Tinnuri. Une viis nägu

Käesolev raamat on otseseks järjeks aastal 2015 ilmunud lasteraamatule VANAISA VÕLUHAAMER. Seiklustest unenägude maailmas on möödunud viis aastat, peategelane Reedik, kes eelmises raamatus valmistus kooli minema, on nüüd juba kaheteistkümneaastane koolipoiss. Ja ikka oleks vaja head nõu ja abi oma vanaisalt. Õnneks on võluhaamer alles... Hea lugeja mäletab kindlasti, et seitsmendaks sünnipäevaks andis vanaema Reedikule üle kingituse tema varalahkunud vanaisalt – võluhaamri, millega koputades sai poiss minna unenäos oma vanaisa juurde. Igast tema unenäost sai suur ja imetore seiklus, kuid kahjuks oli see lubatud ühtekokku ainult viiel ööl. Kuid vanaisal õnnestus kaubelda välja pisut lisaaega...
Yann Walcker. Kas Pipot saab uskuda?

Pipo läheb uude kooli ja ta tunneb et tema elu on liiga tavaline, seega otsustab ta hakata unistama erinevatest seiklustest - ta hakkab sõpradele valetama, et on kuulus laulja või hoopis meisterdetektiiv. Lõpuks ei usu enam ükski sõber teda, ning nad otsustavad koos Pipole vingerpussi mängida. Lõpuks peab Pipo sõpradele siiski üles tunnistama, et ta valetas. Kas sõbrad andestavad Pipole?
Tiia Selli. Pelle parim päev.

Pelle on väike tegus poiss, kes teab alati täpselt, mida ta tahab. Mis sellest, et emme ja issi mõnikord teistmoodi tahavad. Kui Pelle saab seda, mida ta tahab, siis ongi Pelle jaoks parim päev.

Pellega võis esimest korda tutvuda ajakirja Mesimumm veergudel mõni aeg tagasi. Autor Tiia Selli on uusi jutte juurde kirjutanud ning kõik nende kaante vahele kokku pannud. Lugudes on mõnusat huumorit nii väikese kui ka suure inimese jaoks. Peaaegu igas loos on Pellel mingi probleem, millele ta alati kenasti lahenduse leiab.

Raamat on mõeldud lasteaiaealistele lastele.

Widmark, Martin. Sünnipäevamõistatus.

Barbro Palm korraldab oma armsale Muhammedile uhke juubelipeo, kuhu on kutsutud võistlema parimad pagarid lähedalt ja kaugelt. Aga pärast seda kui tuled ilutulestiku jälgmiseks ära kustutatakse, muutub kõik. Uhkest tordivõistlusest saab Lasse ja Maia järjekordne juhtum! 

Widmark, Martin. Jalgrattamõistatus.

Valleby jalgrattavõistlus toob linnakesse rõõmu ja elevust. Osalejaid pole küll palju, ent võistluse lõpp kujuneb vägagi ootamatuks ja põnevaks. Lasse peab seekord hakkama saama kahel rindel - tähtsad on nii mõistus kui ka kiired jalad! 

Loone Ots. Kasvuhoonekoerad.

Raamat tõestisündinud lugudest, kus on kaalul looma elu. Kõik need lood lõppevad hästi, sest nii paljud inimesed hoolivad loomadest. Jutu keskmes on üks Nõmme pere, keda võib kõhklemata loomahulluks nimetada.
Samast sarjast on varem ilmunud Kerttu Soansi "Inimene puudlinahas" ja Epp Petrone "Hiir püksis".

Astrid Desbordes, Marc Boutavant. Edmund. Pidu kuuvalgel.

Edmund on orav, kes elab suure kastanipuu sees oma majas. Ta on väga häbelik ja tagasihoidlik ega suhtle oma naabritega. Aga ühel õhtul koputatakse tema uksele …

Heli Illipe-Sootak. Saada õps kuu peale!

Viis last ja viis lugu. Igas loos peavad lapsed leidma vastuse väga olulistele küsimustele. Mida teha, kui sünnipäev on juba homme, aga ikka veel ei ole teada, mitu kingitust sa ühtekokku saad? Kuidas nokkida nina nii, et keegi ei märkaks? Kui ilma peale ei saa kunagi kindel olla, siis mida üldse selga panna? Ja lõpuks igavene küsimus: keda oleks kõige mõistlikum Kuu peale saata?

Kätlin Vainola. Nähh Pariisis.

Nähh on Danieli kaisuloom, väike koerake. Kui Danieli pere Pariisi reisib, juhtub õnnetus - Nähh kaob ära! Endalegi ootamatult sukeldub seni ainult kodus elanud mängukoer seiklusse, kus ta kohtub teiste kadunud mänguasjadega, on maa ja taeva vahel ning satub äärepealt mänguasjade kollektsiooni.

Christine Nöstlinger. Franzi lood.

Franzi elu pole sugugi kerge. Heledate inglilokkide, roosinupusuu ja piiksuva hääle tõttu peetakse teda ühtelugu tüdrukuks. Pealegi veel viieaastaseks. Ehkki tegelikult on ta kuuene. Õnneks on ta vähemalt taibukas ja väga vapper. Leidlikud ideed lausa tulvavad talle pähe...
Marcin Mortka. Tapi ja sünnipäevatort.

Tere tulemast Sosinametsa!
Siin on hubane ja rahulik, kerge tuuleõhk mängleb iidse tamme lehtedes ja õhk on täis vaarikate lõhna. Viiking Tapil on sünnipäev ja tema loomadest sõbrad tahavad üllatada teda omatehtud tordiga. Kuid kõik ei lähe sugugi libedalt, sest sealsamas lähedal varitseb troll Jorru, kes tahab sõprade plaanid nurja ajada. Kuid loomulikult aitab sõprus loomakestel kõik takistused ja katsumused ületada. Raamatus on kümme südantsoojendavat ja lõbusat lugu Tapist ja tema sõpradest. Nad on seiklushimulised ja alati abivalmid tegelased ning satuvad alatasa uskumatutesse olukordadesse. Tänu raamatu värvikatele, armsatele ja lustlikele illustratsioonidele ärkab Sosinamets ellu otse raamatulehekülgedel!

Uudised

Juunis oli viktoriini lahendajaid 36.
Kõige rohkem punkte kogusid :

Tuuli Seidelberg, Anete Helene Jaagant, Eliise Kirves, Reti Truupõld, Mirell Potti, Cornelia Vaide, Marie Katriin Madisson, Kirke Marleen Kool, Lisette Lein, Carmen-Margit Popov, Lisette Popov, Mirel Väli, Karl Kivi,  Scarlett-Eliis Tammiste, Johanna Lepasaar, Markus Kaasik, Aliina Männi, Avelin Pihel, Eliise Bobõlski, Eilis Senka, Karmen Vesiko, Kristin Nirgi, Lisandra Mänd, Danielle Õunapuu, Vanessa Puna,

...

Lasteosakonnas on juunikuus üleval järgmised näitused:

- Rakvere Ametikooli tisleri eriala 1. kursuse õpilaste käsitsitöödeldud puidutööd

- Leelo Tungal - armas ja oma.

 

Terve suve jooksul on näitusele "Ninad suvel raamatusse" välja pandud ka viimase aasta jooksul ilmunud lasteraamatud. Neid raamatuid saab ka hinnata. Täpsemat infot ja hindamissedeleid saab küsida lasteosakonnast.

Mais oli viktoriini lahendajaid 28.


Kõige rohkem punkte kogusid : Lisette Lein, Madle-Helena Vilu, Eilis Senka, Kaisa Liivak, Elise Bobõlski, Scarlett-Eliis Tammiste, Adele Jaagant, Anete Helene Jaagant, Eliisabet Reiner, Avelin Pihel, Laura Rannamets, Marta Laandu, Hedvig Altmäe, Kirke Kriisa, Mirel Väli, Markus Kaasik, Anna Mironova, Karmen Marie Vesiko, Paula Prommik, Helis Korjus, Maribel Lukken, Tuuli Seidelberg, Rasmus Korjus.



Teid ootab

...
Vaata varasemaid uudiseid

2017. aasta on laste ja noorte kultuuriaasta!

image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.