Uued raamatud

Mika Keränen. Soome pitsa.

Supilinna kooli söökla akna alla on keegi teinud ilma loata tänavakunstiteose, mis kujutab Soome lipuga pitsat. Põnevuslugu läheb lahti siis, kui Olav katsub näpuga pilti, et kas värv on kuiv. Kui kohale saabub koolidirektor, on värviste näppudega Olav sama hästi kui süüdi ning temast saab sodija kogu koolipere silmis. Ega Rampsul jäägi muud üle, kui lahendada järjekordne juhtum ja uurida välja, kes oli see salapärane pitsameister.
"Soome pitsa" on salaselts Rampsu kümnes juhtum. Soome juurtega Tartu kirjanik Mika Keränen alustas esimese raamatuga aastal 2008 ning möödunud kümne aasta jooksul on Supilinna salaseltsi seiklused leidnud tee paljude eesti laste südamesse. Nii nagu eelmise üheksa, on ka kümnenda raamatu südamliku ja helge pildimaailma loonud lõunaeestlasest kunstnik Marja-Liisa Plats.
Krystal Sutherland. Peaaegu täielik halvimate õudusunenägude nimekiri.

Esther Solari vanaisast peale on kõik tüdruku pereliikmed määratud elama mõne suure hirmu meelevallas. Estheri isa on agorafoob ja on kuus aastat maja keldris püsinud, Estheri kaksikvend ei suuda viibida pimedas ning nende ema kardab meeletult ebaõnne. Solaride hirmud on nad alla neelanud ja nende hirmude kätte nad ühel päeval ka surevad.

Esther ei tea, milline on tema suurim hirm (ega tahagi teada), sest ta väldib elus kõike ohtlikku. Liftid, kitsukesed ruumid ja rahvamassid on vaid mõned asjadest, millest eemale hoida. Nagu ka juuksur, ämblikud, nukud, peeglid ja kolm tosinat muud foobiat, mille ta on oma peaaegu täielikku halvimate õudusunenägude nimekirja üles märkinud.
Siis aga varastab Estheri kunagine klassivend Jonah Smallwood tüdruku päise päeva ajal paljaks. Peale telefoni, raha ja müslibatooni, mida Esther oli hilisemaks hoidnud, varastab Jonah ka tema hirmude nimekirja. Vargusest hoolimata saavad neist sõbrad ja et murda Estheri perekonda kummitav needus, sõlmivad kokkuleppe: oma viimase kooliaasta igal pühapäeval saavad nad kokku, et astuda järjest vastu kõigile koletutele hirmudele Estheri nimekirjas, ja veel ühele, millega tüdruk polnud üldse arvestanud: armastusele.

Katarina Mazetti. Lõksud ja võltsijad.

Fridal on vaja Idasadamas salaasju ajada, nii et nõod peavad mõne päeva üksi toime tulema. Niipea aga, kui tädi on saarelt lahkunud, hakkab juhtuma veidraid sündmusi. Keegi seab üles lõkse ja lapsed satuvad neisse sisse. Ja korraga ilmub kusagilt välja maal, millel on lapsi kujutatud koletistena! Ühel päeval märkavad nad metsas vilksamisi iseäralikku olevust ega usu oma silmi … Kes see selline on? Ja mida ta Pütisaarel teeb …
Martin Widmark. Hõbedamõistatus.

Miks saabub kiriku kõrvale väljakaevamispaika ootamatu öine külaline? Kadunud pole justkui midagi, aga jalajälgi on küllaga. Kas need on sissetungijate jäljed? On neid, kellele arheoloogilised väljakaevamised ei meeldi, kui on ka neid, kes on nendest vägagi huvitatud. Lasse ja Maia taipavad, et peavad saladuse päevavalgele toomiseks kaevuma päris sügavale!
Epp Petrone. Tere, meie Eesti!

Kevad Emajõel, päike Pärnus, seened Setomaal, lumememm Otepääl…
„Meie Eesti“ Anna rändab läbi nelja aastaaja ja õpib lugema, sest nii inimestel kui ka loomadel, lindudel, lilledel, puudel ja maadel on nii mõndagi öelda. Peale suurte jutumullide leiab siit-sealt väiksemas kirjas harivaid ülesandeid: kus on musträstas, leia lepatriinu… aga varsakabjad?
Nii on raamat huvitav 3–12aastastele lastele.
Holly Smale. Muretu preili Õnneseen.

Valentine’id on kohal! Kuulsus – see on neile verega kaasa antud!
Õed Hope, Faith ja Mercy on õnnelikud, neil on olemas kõik, mida iganes hing ihkab – kuulsus, edu, raha ja kaunis välimus. Aga kõige enam ihkab Hope hoopis armastust ja selle nimel on ta valmis tegema mida iganes. Ainult et … päris elu ei ole nagu filmid. Isegi kui sa oled Valentine.
„Muretu preili Õnneseen“ on lustakas ja elurõõmu täis raamat, mis juhatab sisse tunnustatud noortekirjaniku Holly Smale’i uue noortesarja „Valentine’id“.
Tiina-Maria Steinberg. Naerusuu.

Nende kaante vahel on vahvad luuletused lastele. Loomadest, lindudest ja laste lahedatest tegemistest.
Rachel Lippincott, Mikki Daughtry, Tobias Iaconis. Kolm sammu sinuni.

Kas saab armastada inimest, keda sa ei tohi kunagi puudutada?
Stella Grantile meeldib kõike kontrolli all hoida, kuid tema kopsud on täielikult kontrolli alt väljas ja nende pärast on ta pidanud suurema osa oma elust haiglas veetma. Kõige rohkem peab Stella kontrollima seda, et ta ei puutuks kokku kellegi nakkusohtlikuga, sest nakkus välistab kopsude siirdamise. Reeglid on olulised. Kahe meetri kaugusel. Ilma eranditeta.
Will Newmani ainus soov on reeglid kuu peale saata ja haiglast välja pääseda. Varsti saab ta kaheksateistkümneaastaseks. Ta võib kopsude ravi lõpetada ja minna maailma avastama.
Will on täpselt see, kellest Stella peaks hoidma nii kaugele kui võimalik. Aga kaks meetrit ei tundu enam ohutu vahemaa, vaid karistusena. Mis juhtub, kui nad proovivad näpata tagasi pisut lähedust, mille haiged kopsud on neilt varastanud? Kas kolm sammu võib tõesti olla nii ohtlik, kui kaks noort on armumas?
Heiki Vilep. Unenägude kaitsjad.

Niikaua kui inimesed mäletavad, on headus ja kurjus alati olemas olnud. Nad lihtsalt on. Nagu on must ja valge, nagu on sõbrad ja vaenlased, nagu on soe ja külm. Kust headus ja kurjus tulevad, seda ei tea täpselt keegi. Arvatakse, et sündides on kõik lapsed head. Ja et kurjus tuleb mõnede sisse alles ajapikku läbi hirmude. Kust tulevad unenägudesse hirmud?
Teatakse rääkida, et kusagil Unedemaal on kaks riiki – Ilusate Unede Kuningriik ja Koledate Unede Kuningriik. Ilusate Unede Kuningriigis elavad head une-mehikesed unilased, kelle kuningaks on Tema Majesteet Headus. Koledate Unede Kuningriigis aga elavad koledad hirmud ehk hirmikud ja nende valitsejaks on Tema Koledus Kurjus ise.
Otse hea ja kurja võitluse keskele satub poiss nimega Villiam, kes läheb Unedemaale appi oma väikesele õele. Õde on sattunud kurjuse küüsi ja ei saa enam kuidagi ärgata…
Villu Kask. Salapärane riidekapp.

Lasteraamatule "Salapärane riidekapp" on pildid joonistanud ainulaadse käekirjaga kunstnik Maara Vint. Muinasjutulisi pilte täiendab Villu Kase tore tekst. Pildid ja tekst teevad lugeja tuttavaks just laulupeolt tulnud Stella, tema vanemate ja koer Murriga ning riidekapiasukatega, kelle seas on kingad Kiki ja Tuti, kummikud Prundu ja Prindu, kleidid, kübarad, sallid jpt. Niisugune riidekapp võib olemas olla iga väikese tüdruku kodus, sest autorid soovitavad: "Armsad lapsed, tehke avastusretk oma riidekappi! Tutvuge kleitide, mantlite, kübarate ja sallidega. Istuge vaikselt kapis, kus riided lõhnavad parfüümide järele. Kuulatage tähelepanelikult. Peagi kuulete sahinat ja kahinat. Rõivad vestlevad omavahel, jutustades sellest, mida nad on näinud ja kuulnud. Nii võite kuulda imelisi lugusid..."
Jenny Jägerfeld. Superkoomik.

Sasha sai just kaksteist. See on magneesiumi aatomnumber. Tema ema ütles ikka, et mõnel inimesel on „naljakad kondid”, et nad on üdini humoorikad. On ka selliseid, kes oskavad nalja teha, kui nad harjutavad. Olemas on ka kolmas sort, need, kes pole üldse vaimukad, ükskõik kui palju nad ka ei püüaks (Sasha õpetaja Cecilia on vist seda tüüpi). Sashal pole naljategemine just veres, aga see-eest on tal plaan: temast saab superkoomik! Kui tal õnnestub inimesi naerma ajada, siis ehk kaob see teine asi ära. See, mis pakitseb laugude taga ja kõrvetab ja ähvardab langeda – jah, lausa eluohtlike – pisaratena põskedele.
Ilmar Tomusk. Tulnukate rünnak.

Maad on tabanud tulnukate rünnak ning neli ajarändurit peavad leidma lahenduse, kuidas kaugest tähesüsteemist pärit vaenlased kahjutuks teha veel enne, kui nad üldse Maale jõuavad. Esimest korda elus sooritavad nad kolmekümne üheksa valgusaasta pikkuse kvanthüppe, kuid samal ajal tuleb neil ka ajas mitukümmend tuhat aastat tagasi liikuda. Koos agressiivsete tulnukate hävitamisega õnnestub rändajatel päästa ka kauge planeedi tsivilisatsioon, mis on Maa omaga hämmastavalt sarnane. Kui rändajad saabuvad tagasi koduplaneedile, ootab neid murelik õpetaja Leho Anderson, kellel on Eesti tuleviku kohta väga halbu uudiseid. Pikemalt mõtlemata võetakse ette uus reis, et päästa Eesti ja terve planeet globaalsest kliimasoojenemisest. Kõik aga ei suju nii lihtsalt kui loodetud, sest ka kogenud ajaränduritel on raske vahet teha, kus lõpeb oma ja algab võõras maailm.
Sven Kullerkupp. Vormsi Detektiivid ja Ruhnu karu.

"Vormsi Detektiivid ja Ruhnu karu" on kogupereraamat, mis on mõeldud nii nooremale lugejale kui ka täiskasvanule. Tegevus toimub põhiliselt Vormsi saarel ja peategelasteks on kaks Vormsi tõugu taksikoera - Kõvakäpp ja Teravsilm, kes ei löö põnnama ühegi raskuse ees. Raamatust saab teada Eesti ja Vormsi põnevast Viikingiajaloost, püütakse kinni saarele tunginud kurjamid ja lahendatakse teisi saladusi.
Johan Theorin. Salajaki lahing.

Triloogia esimeses osas „Salajaki lahing“ põrkuvad viitrite ja inimeste maailm, kui olendid hakkavad inimesti ründama ja sööma ning inimestel tuleb lahinguks valmistuda. Raamat jutustab loo teekonnast lahinguni nii inimeste kui ka viitrite vaatepunktist.
Just talveunest ärganud nahksete tiibadega Ristin Laitiib kuulub viitrite kuninglikku valvemeeskonda ning ootab kaaslastega viitrisõdalasi, kes naasevad Salajaki kindlusesse värske saagiga. Samal ajal moodustatakse riigis viitrite vastu suurt sõjaväge ja ka vennad Eggid põgenevad oma Smålandi kodutalust, et sõjaväega ühineda. Vanem vend Samuel unistab rüütliseisusest, keskmine vend Niklis tahab saada sõduriks. Noorim vend Jöran, kes hoiab end aga tülidest ja kaklustest eemal, järgneb vendadele, et nad hoopis tagasi koju viia.
Oma rännakul puutuvad vennad Eggid kokku küsimuste ja probleemidega, mis kõnetavad ka tänapäeva teismelisi: perevägivald, rahalised raskused, seisusevahe, sõprus, armastus, vastuoluline info. Keda ümbritsevatest uskuda ja keda mitte? Kas järgida oma teed või usaldada kedagi teist? Kas kindlaks kujunenud arusaamadel on ikka tõepõhi all?

Martin Verg. Rangelt salajane röövli käsiraamat.

Seda käsiraamatut vajab igaüks, kes röövlielu saladustesse sukelduda tahab!
Nüüd on see juhtunud: sa oled selle raamatu lahti löönud ja loed esimesi ridu. Tuhat ja tuline, tõesti hea algus! Oled niisiis valmis röövliametit õppima. Tule, lähme koos põnevale reisile, mille lõpul võid sa olla sama geniaalne suller, nagu mina seda olen. Sest järgneval 135 leheküljel jagab üllameelne Hotzenplotz sinuga oma röövliteadmisi. Kusjuures … kui see sind (või veel rohkem: sinu vanemaid) rahustab: keelatud asju ma sulle õpetama ei hakka. See tekitab ainult pahandust Dimpfelmoseri ja tema kolleegidega. See-eest võid mind saata läbi üheteistkümne peatüki, mis viivad sind nii-öelda üldoskuste juurest eriteadmiste juurde, kohustusliku juurest vabade valikuteni: kõik algab vähese orienteerumise, ilmatarkuste ja küsimusega, kuidas õigupoolest valida suunda väljal, kus ei seisa ühtki tänavasilti ja ühelgi nutitelefonil pole levi. Seejärel valmistame endale ilusa laagri, hoolitseme vee ja tule eest. Keedame, küpsetame ja praeme koos. Ja kui telk on püsti ning kõht täis, kanname hoolt tõelise röövlivarustuse eest: sa vajad lõppude lõpuks ju mõnd relva, võib-olla midagi oma ähvardus- ja väljapressimiskirjade kirjutamiseks. Või kui sa teiste sulidega mingit varjatud infot vahetada tahad: sobivaid salakirju. Ja kui päevatöö on tehtud ja enam mitte midagi tegema ei pea, siis naudid sa jõudeaega ning … musitseerid natuke minuga. Jajah, ka seda teeb vana Hotzi meeleldi. Aga ma ruttan ette. Seepärast lõpp siinkohal, keera lehte ja tunne rõõmu!
Astrid Lindgren. Mina tahan ka koolis käia.

Lena on viieaastane tüdrukutirts, kes tahab kangesti kooli minna. Iga päev ütleb Lena: „Mina tahan ka koolis käia.“
Ühel hommikul täitub Lena suur unistus, sest tema vend Peter kutsub tüdrukut endaga kooli kaasa. Loe, kuidas väike Lena tragilt koolitundides kaasa lööb, kooliõues teiste tüdrukutega keksu mängib ning koolisööklas pannkooke sööb.
Astrid Lindgren kirjeldab kaasahaaravalt üht toredat koolipäeva. Ta loob sooja ja turvalise lastemaailma, mis võlub lugejat oma lihtsuse, muretuse ja humoorikusega.

Margit Saluste. Kõik tööd on head 2.

Millega tegelevad režissöör, dirigent ja nukunäitleja, massöör ja maniküürija? Mis tööd teevad klaköör ja kaskadöör? Kes on gemmoloog, kes lepidopteroloog, kes limnoloog? Raamatus on esindatud tubli seitsekümmend ametit. Osa neist on päris tavalised ja tuntud, osa laiemalt üsna tundmatud.
Iga töö jaoks on tegija ja kõik tööd on vajalikud, näitab autor Margit Saluste ka oma teises ametite raamatus. Talle iseloomulikult on lood lühikesed ja puändikad, pildid suured ja üllatavate detailidega. Teravmeelselt on seostatud esmapilgul seostamatut ja nii seisavad raamatus ootamatult ühel pildil kitarrist ja keevitaja, diplomaat ja kohtunik ning teisedki ametimehed. Et endale tulevikus õige amet valida, tuleb juba koolis õppida mitmesuguseid aineid, sest tarkust pole kunagi üleliia, kinnitab autor.

Uudised

Aprillis oli viktoriini lahendajaid 19.

Aprillikuu viktoriini auhinnasaajad: Kaisa Jõgi, Estina Vahtra, Mia Mikker, Liisa Bauvald, Brita Enson, Karmen Marie Vesiko, Lii Telling, Kaile Kink, Loore Kadaste, Miia-Mai Tammeoks, Kirke Kuusik

Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!

Õiged vastused:

1.  Eesti esimene hüdroelektijaam lasti käiku Kunda jõel 1893. aastal.
2.  Hugo Vaheril ilmus uus lasteraamat ,,Vääna jäljekütid :

...

Vaeküla Kooli tänavune kevadnäitus raamatukogu laste- ja noorteosakonnas kannab nime „Aastaring“ . Näituse vaataja saabki aimu, milliseid ägedaid oskusi on kooliaasta jooksul omandatud. Vitriinides on puutöid, keraamikat, kudumeid ja heegeldusi, au sees on taaskasutus. Muinasjututoas jätkub näitus kevadise lilleiluga. Kunstitunnis on erinevates tehnikates paberile püütud Eestimaa loodusharuldus – kaunis

...

Laupäeval, 13. aprillil kell 11 toimub Lääne-Virumaa Keskraamatukogu saalis  lapse lugemisoskust arendava raamatu „Dino“ esitlus (autor Kristel Lempu).  

Logopeed, tõlkija ning lugemisühingu lektor Liina Velner  tutvustab "Dino" raamatu võimalusi lugemise õpetamisel.

Müügil on ka teised kirjastuse Glossus  lasteraamatud ...

Vaata varasemaid uudiseid
Nukitsa konkursi videoblogi
image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.