Uued raamatud

Rasa Dmuchovskiené. Väike sipelgas Miksmiks: uued seiklused.

Värvirikas raamat jutustab väikesest sipelgast, kes esitab nii ohtralt küsimusi, et saab endale nimeks Miksmiks. Sipelgalapse jälgedes aasadel ja metsades uidates õpid looduse ja loomade kohta palju huvitavat. Kas sa tead, miks on mesilasel vaja kahte põit ja miks konn krooksub? Kui palju sööb ühe päeva jooksul vihmauss ja kui palju hambaid on teol?
Väike sipelgas Miksmiks on vastused neile küsimustele juba välja uurinud ja nüüd jutustab ta seda kõike sullegi.
“Väike sipelgas Miksmiks” on eriline raamat, sest selle valmimisel osales paarkümmend 3-7aastast last. Autor luges lastele lugusid mõne lehekülje kaupa ette ja kohendas neid, kui märkas, et põngerjate tähelepanu hakkas hajuma. Raamat oli valmis, kui eri vanuses lapsed kuulasid iga loo huviga lõpuni.
Rasa Dmuchovskiené on leedu lastekirjanik. Oma ainulaadsete raamatute kaudu jagab ta lastele teadmisi maailma ja selle toimimise kohta.
Ivar Lõkov. Kitsu.


Kaks toredat luulevormis ja must-valgete illustratsioonidega lugu väikesest kassist ja koerast, kes kumbki õpivad maailma tundma kodus ja taluhoovis kohtudes erinevate lindude, loomadega ja teiste tegelastega. Kiisu seiklused jätkuvad veel ka metsas ja linnas kuni ta lõpuks jälle koju jõuab. Raamat sobib väikestele lastele ettelugemiseks ja lugema õppivatele lastele, kuna tekstid on kirjutatud trükitähtedega.
Autori kaassõna:
Kallid sõbrad, selle raamatu „Kitsu“ kirjutasin ja joonistasin ma oma küla ja sõprade lastele kingituseks. Lapsed arvasid, et see on neile liiga kallis kingitus ja nad tahtsid seda jagada kõikide lastega. Sellepärast ma kirjutan ja joonistan, natuke juurde, tuleb veel „Kitsu 2“. 

Tove Jansson. Muumid ja kevadüllatus.

On talv ning Muumiorg ja Muumipere magavad sügavat talveund, oodates, et Tuu-Tiki neid kevade saabudes äratab. Kui aga salapärane Rata-Tata Muumitrolli ärkvele ehmatab, kas jagub tal piisavalt söakust minna heli iseseisvalt uurima? Ja mis üllatused teda ees ootavad, kui ta siiski välja läheb?
Gerda Märtens. Virmalised.

Arktika päikesetõus on maailma kõige kaunim vaatepilt, arvab jääkaru Jon, kui ühel hommikul taas oma kaameraga rannal uitab. Siis aga saabub vihm, mis ei lõpe ega lõpe, ja ta peab oma koduga hüvasti jätma. Jon pakib kokku kaamera, viimase tüki vorsti ja igaks juhuks villased sokid. Kaasa rändab ka vanaisa kingitud tinakarbike, mille võib avada alles siis, „kui on väga vaja“ – nii on papa nõudnud...
Gerda Märtensi kui raamatuillustraatori eesmärk on luua visuaalne universum koos sellele ainuomaste seadustega. „Kui raamatumaailm on valmis, jätab kunstnik selle ukse avali, et kutsuda lugeja kogema ja kaasa mängima,“ ütleb kunstnik, kes on viimastel aastatel toonud eesti lasteraamatu kujundusse itaalia käekirja.
Koolibris on tema illustratsioonidega ilmunud Dino Buzzatti „Loomine“ (tõlkinud Anne Kalling). „Virmalised“ on tema esimene autoriraamat.
Reeli Reinaus. Vanalinna detektiivid. Neitsitorni meedium.

Raamatusarja "Vanalinna detektiivid" kolmandas raamatus tutvuvad lapsed ennustaja ning salaühingutega ja saavad teada mitmetest Tallinna ajalooga seotud legendidest.
Maris Sööt. Meie pere elusasjad.

Miks mõned asjad tunduvad vägagi elus, kuigi nad seda tegelikult ei ole? Näiteks sokid, mis alailma pesumasinast plehku panevad, nii et paarist jääb alles ainult üks. Või peast lipsav mõte. Kuueaastane Siim otsustab selles küsimuses natuke rohkem selgust saada ja pöördub Tarkade Klubisse. Nutika vaatlus- ja jälitustegevusega asub ta elusasjade saladust lahendama.
„Meie pere elusasjad“ on kaasakiskuv ja naljakas kogupereraamat, mis laseb piiluda sõnade taha ja sisse. Isemoodi detektiivilugu, mis keskendub maailma tajumisele emakeele kaudu.
Sarah Dessen. Lihtsalt kuula.

Annabel on täiuslik modell. Aga tema elu on täiuslikkusest kaugel. Annabel Greenil oli veel eelmisel aastal kõik olemas. Ta elab oma isa projekteeritud klaasmajas – sõna otseses mõttes. Kuid ta teab, et isegi selles klaasmajas on nii lihtne varjata saladusi. Nii kerge on eirata seda, et pärast vanema õe lahkumist on perekonda jäänud täitmatu auk, et tema teine õde põeb anoreksiat, et edukast modellikarjäärist hoolimata ei ole tal enam ainsatki sõpra.
Ka Annabelil on saladus. Ta pole kellelegi poetanud sõnagi põhjustest, miks tema parimad sõbrad temaga enam tegemist ei taha teha. Ainus, kes temaga suhtleb, on samasugune üksik hing Owen Armstrong. Owen õpetab Annabelile, et ta peab kõigiga olema aus – eelkõige iseendaga. Ta on liiga kaua eiranud häält, mida oleks ammu pidanud kuulda võtma – iseenda häält. Lihtsalt kuula…
Piret Raud. Juurtega aed.

Väike puu põgeneb kodumetsast, sest seal toimetab hirmus saag. Lõpuks jõuab väike puu ilusasse aeda, kuid seal elavad puud ei võta teda omaks. Nad ütlevad, et väikesel puul pole nende metsas juuri ja ta peaks lahkuma. Mida teha?
Jørn Lier Horst. Kuldse kella mõistatus.

Oslo suurimasse kullassepaärisse on sisse murtud. Röövlid on kaasa viinud suurel hulgal väärtesemeid, sealhulgas ka miljoneid maksva kullatud Malta kella. Politsei saab küll vargad kätte, aga suur osa röövsaagist on endiselt kadunud. Kas kuldse kella on ära peitnud vanglast põgenenud Levi Hildonen? Kes on saladuslik L, kellest Cecilia ema oma päevikus kirjutab? Miks kohtuvad pansionaadis Pärl elavad päikeseprillidega mees ja kuldehetega naine salaja Angerjaneeme majaka juures? Cecilia, Leo ja Une koos koera Egoniga püüavad omal käel tõe jälile jõuda ja avastavad, et jäljed viivad sakslaste sõjaaegsete punkrite juurde, mille pimedates maa-alustes käikudes ja ruumides nad ringi ekslevad ning ühtäkki mõistavad, et on ise muutunud tagaaetavaks.
Jørn Lier Horst on endine kriminaalpolitseinik ja norra tunnustatumaid krimikirjanikke. „Kuldse kella mõistatus” on tema teine raamat noortele lugejatele mõeldud krimisarjast „CLUE”.
Andres Sparring. Perekond Pikknäpp ja sünnipäevamürgel.

Perekond Pikknäpp jumaldab kõike, mis ei kuulu neile. Nad nagu lihtsalt ei suudaks end sellistest asjadest eemale hoida. Vähemalt mitte isa Suller, ema Piia ja väike Aali. Kuid nad muretsevad natuke Aali suure venna Aksli pärast. Mis temast ükskord saab? Poisile meeldib teha ainult selliseid asju, mida tohib teha, ja ta ei võta kunagi midagi poest ilma maksmata kaasa. Varsti on Aksli sünnipäev ja ainus kink, mida ta soovib on hiigelsuur pulgakomm kommipoe vaateaknal. Küll see näeb isuäratav välja! Perekonna nupukus pannakse nüüd tõsiselt proovile. Aega napib ja neid pidevalt kahtlustav naaber Paul Einmann luurab aias.
Andres Sparring. Perekond Pikknäpp ja kuldteemant.

Aksel oskab enam-vähem kõike - kuid valetada ei oska ta üldse. Perekond Pikknäpu kodus saad kiita ainult siis, kui valetad või näppad teiste asju. Nüüd suunduvad ema Piia ja isa Suller pealinna teemandinäitusele. Aga kes väikesele õele Kriminaalile unejuttu loeb? Naabrimees Paul Einmann on küll lahke, aga kui ta küsib, kus laste vanemad on, läheb kõik nässu. Sest Aksel ütleb juhtumisi tõe välja.
Ingrid Loddes. Nõiutud kompass.

Sandral õnnestub keelitada vanemat venda Jasperit endaga vanaonu mahajäetud majja kaasa tulema, et veenduda, kas seal tõesti kummitab, nagu ema ja isa väidavad. Nad kohtuvad majas metshaldja Sumega, kes palub lapsi, et nad aitaksid tal päästa tema kallim needusest. Selle needuse pani peale laste nõiast vanaonu Imot 20 aastat tagasi.
Lapsed lähevadki koos metshaldjaga ta kallimat otsima, teejuhiks nõiutud kompass. Neil tuleb jagu saada hiiglaslikust koletisest, aidata taiminimestel võimult kukutada peast põrunud valitseja ning põgeneda rabaeksitaja eest.
Sirje Agan-Liive. Ma käin juba koolis!

Raamat „Ma käin juba koolis” räägib Otist, väikesest poisist, kes on oma koolitee alguses. Need lood on saanud kaante vahele tänu minu lastele – jutustasime nendega ikka õhtuti enne uinumist. Mõned neist olid päevameenutused, mõned mõtlesime koos välja. On aga midagi, mis seob kõiki neid lugusid: neist jooksevad läbi n-ö inimeseks kasvamise teemad ja sellega seotud emotsioonid.
Usun, et see raamat pakub lihtsat äratundmist, mõtteainet ja toetust nii väikestele tegelastele kui ka nende vanematele.
Leelo Tungal. Anni uhke uudis.

Anni soovib endale nii väga väikest sõpra ... Kas ta saab selle? 

Raamat on pühendatud Ilon Wiklandile tema 90. juubeliks.

Catherynne M. Valente. Lugu tüdrukust, kes purjetas ümber Haldjamaa omatehtud laevaga.

September on tüdruk, kes igatseb seiklusi. Kui Roheline Tuul leopardi seljas tema akna taha ilmub ja tüdruku endaga Haldjamaale kaasa kutsub, siis September ei kõhkle. (Kas sina kõhkleksid?) Ent Haldjamaal ei ole kõik sugugi nii hästi, kui võiks loota. Seal valitseb kuri Markiis ning tüdrukul, rubiinpunasel lohel ja maaridil nimega Laupäev tuleb mängu panna kõik, et temast võitu saada ja Haldjamaa vabastada.
Agne Annist. Kuuvõluri imeline päev.

See on lugu ühe lapse armsast nukust, nõid Siretist, kellest saab ühel tavalisel erilisel päeval Kuuvõlur. Ta leiab üles kadunud unistused, mõistatab ära soovid, mis ootavad täideviimist, ja leiab mitu head sõpra.
Ilmar Tomusk. Kes tahab saada kummituseks?

Isa ja ema ostavad uue dušikabiini, kuid isa ei oska seda kokku panna, sest kokkupanemise õpetus on ainult poola keeles. Seetõttu jääb saladuseks, et tegemist on imelise dušikabiiniga, milliseid on maailmas vaid üks miljonist.
Selles, et imeline kabiin just nende koju jõuab, on mängus ühe vägagi kummalise, vahest isegi kummitusliku tegelase käsi. Hoopis veidraks lähevad asjalood siis, kui isa, ema ning teise klassi poiss Peeter ennast ühel hetkel dušikabiini alt leiavad. Saab selgeks, et nad polegi päris tavalised inimesed. Kuid kes nad siis on?
Aleksei Turovski. Kati, Carl ja isevärki farm.

Kati, tema isa ja nende peretuttava poeg, paras väänik Carl sõidavad maale. Isal on tore plaan: lapsed peavad nutiseadmetest eemal püsima (oh mis õudust!) ja tal endal on vaja kokku kirjutada üks koduloomadest rääkiv raamat.
Muidugi kohtavad Kati ja Carl maal palju koduloomi ja tänu Leelo Tunglale, Aleksei Turovskile ning Heiki Ernitsale saame isiklikult tuttavaks nende põneva (hinge)eluga. Kõik algab sellest, et loomaaias töötaval Akslil (kes ongi Kati isa) palutakse kirjutada raamat koduloomadest, et tänapäeva lapsed saaksid nendega lähemalt tutvuda. Aksel otsustabki, et mõistlik oleks seda teha maal mõnusas loomingulises vaikuses, ja nii minnakse tädi Õiele maale külla. Selgub aga, et rahust ja vaikusest on asi kaugel - iga päev juhtub midagi. Ning peagi saavad külalised tagatipuks aru, et tädi Õiel ei olegi üldse tavaline farm, vaid üks väga isevärki farm.
Autorid ei vaja pikemat tutvustamist. Armastatud Leelo Tungla sulest on ilmunud loendamatu hulk raamatuid, mille saatel on paljud meist suureks kasvanud. Ja kes ei teaks Aleksei Turovskit? Tema peen tunnetus, millega ta loomalugusid räägib, puudutab meid nii, et kuuleme ta hääle kõla kõrvus ka lugusid lugedes. Vähem on ehk teada, et Turovski joonistab väga meisterlikult. Heiki Ernitsa pildid on aga juba aastakümneid kaunistanud meie lasteraamatuid.

Uudised

Märtsis oli viktoriini lahendajaid 26.

Märtsikuu viktoriini auhinnasaajad: Lisette Lein, Kirke Kuusik, Victoria Kybelle Jakobson, Roosi Kõiv, Kelly Järv, Annabell Pallo, Danila Komarov, Raim Murrik, Karl Alex Päären, Kaile Kink, Katrina Aupaju, Vanessa Puna, Mirtel  Hiiu, Elise Bobõlski, Marleen Põdra, Karoliina Tali, Liisa Bauvald, Nele Pakk, Laura-Liis Kiisküla, Eliis Pihlak, Laura Kais, Keitlyn Mägi, Annaliisa Popov, Danielle Õunapuu.


Teid ootab raamatukogu

...

Mis on Nuti-Nukits?

Nagu ikka, oleme Lääne-Virumaal täiendanud Nukitsa konkursi raamatute omapoolse projektiga. 

Sel korral kutsusime lapsi lisaks raamatute hindamisele koostama käesoleva Nukitsa konkursi raamatute põhjal Kahooti keskkonnas interaktiivseid mänge ja nuputamisülesandeid, et hindamisel olevad raamatud rohkem tähelepanu pälviksid. Teise

...

Veebruaris oli viktoriini lahendajaid 28. 

Kõige rohkem punkte kogusid: Liisa Bauvald, Kristi Johanna Pajo, Estella Varkki, Kaile Kink, Karoliina Tali, Vanessa Puna, Marleen Mirka, Mirtel Hiiu, Karl Alex Päären, Rasmus Villem Lood, Anette Pallo, Kaspar Kuusmik, Minni Tähepõld, Eva Lota Kuusmik, Sofia Holst, Annaliis Pallo, Mirtel Tähepõld, Lisette Lein, Romet Vakker, Kirke Kuusik, Jete Vakker, Annuška Tamm, Keitlin Aupaju, Katrina Aupaju, Elise Bobõski, Roosi Kõiv.

Teid

...
Vaata varasemaid uudiseid
Lugemisisu programm
Nukitsa konkursi videoblogi
image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.