Uued raamatud

Margit Saluste. Aia lood on sellised.

Keda kõike võib aias kohata: linde, loomi, putukaid. Seal kasvavad veel isuäratavad köögiviljad ja pilkupüüdvad aialilled. Ka isepäine umbrohi soovib endale järjekindlalt kasvukohta leida. Kõik nad tunnevad ennast aias hästi.
Aednikku aitavad aiatöödel head tööriistad ja mugav riietus. Raamatus „Asja lood on sellised“ tutvustasid lugejatele ennast asjad. Ka selles raamatus jätkavad asjad oma lugude rääkimist. Siin võtavad sõna töökindad, kollane kastmisvoolik ja muruniiduk, isegi puuriit on viimaks kõnelema hakanud. Peale selle saab kiigata nii ühele kui ka teisele poole planku ja korraks tuppagi.
Raamatus on rohkem kui tosina perekonna lood – aia lood – ja see sobib lugemiseks-uurimiseks nii päris väikestele kui ka pisut suurematele lastele. Piltidel avastavad aiaelu ka kaks vahvat tegelast. Kes need on, jäägu terase lugeja avastada.
Tomi Kontio. Koer nimega Kass.

Koer sai juba kutsikana nimeks Kass, sest üksi elades peab olema sama iseseisev nagu kass. Koer nimega Kass tunneb end aga hoopis üksiku, mitte iseseisvana. Ootamatult kohtub linnas ekslev Kass mehega, kelle nimi on Nugis. Kaks kodutut saavad parimateks sõpradeks ja hakkavad teineteisele tähendama kõike.
Gertrud Martin. Kalur ja poiss.

Gertrud Martini (sünd. 2001) teine lasteraamat „Kalur ja poiss“ jutustab sooja ning südamliku loo kalurist vanaisa ja kahe üheksaaastase poisikluti elu keerdkäikudest, kõikevõitvast sõprusest ja lihtsuse ilust. Lugeja saab elada kaasa neljateistkümnes peatükis peategelase jutustuse abil väikese mereäärse külakese argi- ja pidupäevadele läbi mitme aastaaja.
Liis Sein. Minu linn.

Hugo on terve hommiku ehitanud linna: mahlapakkidest kerkivad pilvelõhkujad, plastkarpidest kaubanduskeskused, kilekottidest valmivad sõiduteed. Siis aga saadab ema ta supirohelist tooma ning Hugo avastab, et mutid, vihmaussid, linnud ja putukad on aiast lahkunud. Hugo hakkab ehitama uut linna, kus kõigil on hea elada.
Sandra Heidov. Minu robot.

Selles raamatus on kaks peategelast – laps ja robot. Robot oskab õigel ajal rääkida ja õigel ajal tasa olla. Ta oskab kuulata ja nõu anda. Ta saab lapsest aru ja laps saab temast aru, ehkki robot ajab kõneldes sõnad sassi. Sellise roboti mõistmiseks on vaja just sellist last.
Sõna „robot” kasutuselevõtust möödub 2021. aastal 101 aastat. Sõna väljamõtlejate ja esmakordsete kasutajate au kuulub tšehhi kirjanikele, vendadele Josef ja Karel Čapekile.
Sandra Heidovi sulest on varem ilmunud raamatud „Ema, kes armastas kaua magada” ja „Lapsed ja natuke vanemad”. Tema lastejutte on avaldatud ajakirjas Täheke.
Evelin Kivimaa. Kratitüdruk Krata aitab libahundikutsikat.

Libahundikutsikas poeb toanurka, asetab pea käppadele ja niuksatab kaeblikult. Tema karvasele koonule valgub suur pisar. Ta tahab nii väga uuesti inimeseks saada.
Lisaks on kuskile kadunud tudengineiu Triinu ema. Saba sädemeid pildumas, tõttab hädalistele appi nutikas kratitüdruk Krata. Sidrunkollase autoga tuhiseb kirev seltskond läbi sügisese Eestimaa, kannul kari hunte ja kusagil luuramas tulivihane vanapagan.
Põnevas seiklusjutus jätkub pinget päris lõpuni. Samas on see omamoodi etnolugu, mis tutvustab väikesele lugejale folklooritegelasi ja rahvakombeid.
Heidi Viherjuuri. Hilja ja rohelise maja suvi.

Hilja on seitsmeaastane poisitar, kes elab pisiremonti vajavas puumajas koos ema, isa ja kahe õega. Ka vanaisa lööb rohelise maja elus aktiivselt kaasa. Oma vanaema on Hilja näinud ainult pildilt. Vanaema asendavad aga kolm naabruses elavat prouat: Valgesõstramemm, Maasikatädi ja Vihmamantlimemm.
Hilja suvi on täis toimetusi. Kui parajasti ei peeta kassiristseid, siis püütakse kala, tegeletakse jaanipäevanõidustega, tantsitakse tangot või käiakse salaagendina Maasikatädi maja luuramas.
„Hilja ja rohelise maja suvi“ on mõnusa huumoriga vürtsitatud raamat, mis sobib nii väiksematele ettelugemiseks kui ka koolilastel endal lugeda.
Algkooliealistele lugejatele mõeldud raamatusarja rõõmustav avalöök. Lubatud ka täiskasvanutele.
Jessica Townsend. Tühikatk : jaht Morrigan Crow'le.

Morrigan Crow ja tema sõbrad on üle elanud oma esimese aasta elitaarse vunderlaste seltsi uhkete õpilastena. Nad on aidanud lõpetada ebainimliku Koleturu tegevuse ja tõestanud oma ustavust 919. üksusele. Nüüd aga seisab Morrigan silmitsi uue põneva väljakutsega: ta peab saama selgeks salapärased vunderkunstid ja õppima ohjama võimet, mis ähvardab teda endasse neelata.
Kuid Nevermoori on haaranud kummaline ja hirmuäratav haigus, mis teeb nakatunud vunderloomadest arutud ja kurjad vunderita loomad. Kui tühikatku ohvrite arv aina kasvab, hakkab linnas levima paanika. Morrigan mõistab, et temal tuleb leida tühikatkule ravi, isegi kui see seab tema enda – ja kõik Nevermoori elanikud – suuremasse ohtu, kui ta on iial ette kujutanud.
„Tühikatk. Jaht Morrigan Crow´le" on järg raamatutele „Nevermoor. Morrigan Crow' tuleproovid” ja „Vundersepp. Morrigan Crow’ kutsumus”.
Riina Kaarla. Loomaabi on teel!

Lemmikloomad ja robotid – uus ja vahva sari lastele
Isepäine Kati-e armastab loomi sama palju kui elektroonikat ja programmeerimist. Ti-bot on Kati-e loodud lendav robot. Koos moodustavad nad Loomaabiagentide meeskonna, kes aitab lahendada lemmikutega seotud muresid.
Kati-e ja Ti-boti päevad on tegemist täis. Sofia vajab abi kutsika valimisel, proua Frankile tuleb leida koerajalutaja ja kiisukese Hugo kõht valutab. Muide, kas tead, kes on hüpokoer? Ja mida teha, kui leiad teeservast oravapoja? Kati-e ja tema ehitatud robotiga koos saad kindlasti teada.
Merilin Paas-Loeza. Mida silmad ei näe.

Hanneli on noor lootustandev pianist. Pärast traagilist õnnetust, mille tagajärjel sureb tüdruku ema ja isa otsustab kolida väikesesse Tuhakõrve linnakesse, tundub Hannelile, et ta on pidanud loobuma kõigest. Seetõttu otsustab ta loobuda ka muusikast. Läbi isiklike väljakutsete, eneseleidmise ja traumast tasapisi ülesaamise hakkab Hanneli märkama enda ümber teisi, kes abi vajavad, ja leiab uuesti tee muusika juurde.
Merilin Paas-Loeza noorteromaan „Mida silmad ei näe“ pälvis kirjastuse Tänapäev ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse 2020. aasta noorteromaanivõistlusel ühe kahest välja antud III kohast.
Johanna-Iisebel Järvelill. Sõõm metsaõhku: metsalood.

Raamat, mis sisaldab endas lühikesi jutukesi viies meid nutimaailmast lummava looduse juurde. Lood haaravad endaga kaasa ja kirjeldavad elavalt meid ümbritsevat. Raamatus on kokku 46 kaasahaaravat juttu, mis on alguse saanud metsades, mere ääres, terrassil, unne vajudes, loodust vaadeldes, vahetevahel ka mõnest lapse väljaütlemisest. Nende lugude mõte on tuua lapsed loodusesse. Õigemini tuua loodus lasteni, kes sinna ise minna ei saa. Või isegi kui saavad, siis järgmisel korral metsa või jõe äärde minnes uurivad nad ümbrust ehk teise pilguga, saades nii uusi teadmisi ja elamusi. Raamatut kaunistab enam kui 50 imelist illustratsiooni, mis teevad raamatu lugemise põnevaks ka kõige pisematele lugejatele.
Eestikeelse raamatuga on kaasas ka raamatu onlines kuulamise võimalus. Loeb Janek Sarapson.
Katri Kirkkopelto. Popi ja pahur päev.


Popil on pahur päev. Teekond lasteaeda on nii tüütu ja Vana on ka pahas tujus.
„Ole siis tubli!“ hüüab Vana ja jätab Popi keset lasteaiarühma. Popi tunneb end nii väikse ja üksikuna. On raske teiste seltsi minna, kui nad on juba mänguhoos.
Popi otsustab, et hakkab Tormiks – metsikuks superkangelaseks, kes ei karda midagi. Aga Torm ei oska teiste seltsis viisakalt mängida, tuleb lõpetada ja viha aina paisub. On vaja täiskasvanu abi, kaisutust ja lohutust ning tüli lepitamist, et koos mängimine jälle laabuks. Viimaks Popi mõistab, et on hea olla lihtsalt väike Popi. Torm võib minna oma teed.
„Popi ja pahur päev“ on liigutav lugu rühma kuulumise raskustest, tunnetest, enesehinnangu parandamisest ja sõprusest. Raamat jutustab armastatud Popi järjekordsest tegusast päevast.

Tarvi Ojala. Ühetähejutud.

Teose tekitaja teeb teatavaks:
Kunagi kooliajal kästi kirjanduse koolitunnis kirjutada kirjatükk, kus kõik käib k-ga. Kirjutades kogesin kirge: koostasin konkreetset kirjutist, kuid kurdudesse kogunes küllaga kõrvalisi kõnekäände, küsimusi – kõik k-ga. Kodus katsusin koolis kirjutamata kirjed kaustikusse kokku koguda. Kukkusin kirjutama kamraadidele, kaaslastele, külalistele – kõik kulges kenasti. Kergeks katsumuseks kujunes kirjutamine kõigi kirjatähtedega, kuid kogemuse kogunedes klappis kõik kokku. Kadusid kahtlused keele kesisest kujundiküllasusest …
Tarvitage teost tujutõstvana.
Tarvi
Maria Lepmaa. Pärru.
Pärru on julge ja uudishimulik kass. Tal on tore perenaine, kes talle hästi süüa annab. Ühel hommikul on aga piim kausikeses halvaks läinud. Pärrul ei jää muud üle, kui ise endale süüa otsima minna. Keda kassike oma teel kohtab ja kas ta kõhu täis saab, võid lugeda juba raamatust.
Richard Roht. Loomajutte lastele.

Richard Rohti vahvad jutustused on lugejaid köitnud paljude aastakümnete vältel. Selle raamatu kaante vahelt leiad kolm muhedat ja südamlikku lugu. Nendest saad teada, millised on eri liikide suhted, elutingimused ja harjumused.
„Julgetes rändurites“ jääb kodune metsajärv kitsaks kahele seiklusi ihkavale kalakesele: ahvenapoeg Vilgasele ja havipoeg Nobele. Üheskoos asutakse kardetavale teekonnale läbi oja. „Jäneste pulmad“ viib lugeja otse metsa keskel toimuvale pulmapeole, kus lustivad nii kodu- kui ka metsloomad. Selgub, et metsaski kehtivad oma viisakusreeglid ja polegi nii lihtne korraldada pidu, mis arvestaks kõigi külaliste vajadustega. Loos „Kergeusklik tihasepoeg“ aga kipub noor tihane uskuma kuulujutte ja õpib raskustega silmitsi seistes hindama oma vabadust.
Richard Rohti loomajutud sobivad nooremale ja keskmisele koolieale.
Lisa Papp. Madli-Liis ja teraapiakoer.

Madli-Liis loodab, et Tähekesest saab teraapiakoer. Nad on harjutanud kõike, mida Täheke peab hästi oskama.
Nad on harjutanud, kuidas inimestega kohtuda.
Nad on harjutanud, kuidas vaikselt istuda, kui jalgratas mööda sõidab.
Nad on harjutanud isegi seda, kuidas teiste koertega kokku saada.
Nüüd on Madli-Liis ja Täheke Tammekuru pansionaadis, kus Täheke peab eksami tegema. Neil tuleb hakkama saada paljude ülesannetega, mille täitmise käigus nad leiavad mitu uut sõpra.
Kuid Madli-Liis ei saa mõtteist vanemat ratastoolis meest, kes kunagi ei naerata. Kas neil Tähekesega õnnestub selle mehe heaks midagi teha?
Tia Navi. Kimalane Karla ootab vihma.

Väikese kimalase kõht on väga tühi, kuid pöetud muruplatsilt ei leia ta võililletuttigi. Kimalane sumiseb lillelõhna tuules Oskari pere õiterohkele rõdule. Suve jooksul saab ta seal tuttavaks nii Oskari kui ka kõigi õitsvate taimedega, kelle ta päästab suurest hädast.
Kristi Piiper. Tinderikooma.

Mari Johanna on maalt talust pärit ja esimest korda suures linnas – Tartus – omapead. Et tal on niigi sõprade leidmisega raskusi ja et noormees, kelle ta on ise enda boyfriend’iks mõtelnud, lihtsalt uttu tõmbab, otsustab Mari Johanna endale Tinderist kaaslase leida. Vahepeal tundub isegi, et võibolla oleks lihtsam naistega suhet alustada, aga ka sellest ei tule muidugi midagi muud kui segadust.
Lugu on eneseirooniline, huumoriga kirjutatud, kuigi räägitakse tõsistest asjadest (traumaatilise kriisi neljast põhifaasist, ärevushäirest, kohanemisraskustest jt). Nagu öeldud, naerda saab rohkem kui üks kord, kuid tegelikult peab Mari Johanna ületama tõelisi raskusi.
Rita Mets. Numbrilood.

Kindlasti oled taevasse vaadates märganud, kuidas mõni pilv näeb välja nagu mõni loom. Aga kas oled tähele pannud ka seda, et mõni kujund on kangesti numbri moodi?
Rita Metsa lasteraamat „Numbrilood“ kutsub kaasa elama kümnele vahvale numbritega seotud seiklusele. Muu hulgas saame teada, miks meeldivad koolitüdruk Klaarale just number kahed, mitut moodi saab kirjutada number viit, miks kulmud Kuu peale minema kipuvad, mis spordialal võib parimaks saada tigu ja mis asi on võlukaheksa.
„Numbrilood“ on toredate illustratsioonidega südamlik raamat sõprusest ja erinevuste märkamisest. Raamat sobib lastele alates viie aasta vanusest.

Uudised

Viiendat korda veereb üle Eestimaa 3.- 4. klasside õpilaste kirjanduslike mälumängude laine. Algatus pärineb juba aegade tagant Eesti Lastekirjanduse Keskuselt, kaasa aitavad kõigi maakondade keskraamatukogude lasteosakonnad. Eile soputati halle ajurakke meie raamatukogus, et selgitada välja Lääne-Virumaad finaalvõistlusel esindavad kirjandusmängurid. Ja nüüd ongi selgus käes! Tapa Gümnaasiumi  4. b

...

Aprillis oli viktoriini lahendajaid 7.

Aprillikuu viktoriini auhinnasaajad: Elise Bobõlski, Evar Mark, Eva-Lotta Mark, Kirke Kuusik, Gregor Potti, Hugo Potti.

Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!

 

Õiged vastused:

1. Piusa koobastik tekkis kvartsliiva ehk klaasiliiva kaevandamisel.

2. Traditsiooniline munadepüha toit on pasha.

3. Valka ei ole Eesti linn.

4. Ilmar Tomuskil ilmus uus lasteraamat "Matemaatiline

...

Märtsis oli viktoriini lahendajaid 11.

Märtsikuu viktoriini auhinnasaajad: Marta Laandu, Mattias Maltsar, Krish Riar, Hugo Potti, Elise Bobõlski, Sander Vainos, Kirke Kuusik, Evar Mark, Eva-Lotta Mark, Dmitri Gluhankin.

Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!

 

Õiged vastused:

1. Heiki Vilepil on ilmunud uus lasteraamat ,,Nüffia. Naer päästab maailma”.

2. Kivistis on fossiil.

3. Etna vulkaan asub Sitsiilia

...
Vaata varasemaid uudiseid
Lugemisisu programm
Nukitsa konkursi videoblogi
image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.