Uued raamatud

Rob Harrell. Vidusilm.

Ross Maloy ei soovi muud kui olla tavaline seitsmendik. Kuid kui tal avastatakse haruldane silmakasvaja, saab temast koolis „see vähiga poiss“. Nüüd kuuluvad tema igapäeva silmamöks, veidrad mütsid, kissis „vidutav“ silm ja kõige raskemad asjad üldse: sõprade kadumine, kiusamine ja oht kaotada nägemine … või veel rohkem.
Muremõtete peletamiseks hakkab Ross õppima kitarrimängu ja joonistama BätNotsi koomiksit.
„Vidusilm“ põhineb Rob Harrelli enda elukäigul. Humoorikate piltidega raamat jutustab sellest, kuidas muusika ja naeru abil eluraskustega toime tulla.
Katarzyna Ryrych. Takjaväli.

Takjavälja ääres elavatest lastest saavad täiesti ebaharilike sündmuste tunnistajad. Keegi muutub konnaks. Sokkides kasvavad mustad augud. Saladuslik härrasmees kõnnib ringi, äikesepilv nööri otsas. Kiik ärkab ellu ja proua Dora karbikesest paneb plehku igavus. Kas tõesti võib olla tõsi, et kõik niidid viivad ühe kummalise vana naise ja tema kassini?
Kadri Hinrikus. Elevant.

Mu nimi on Kärt ja suurena tahan ma saada kirjanikuks. See on täiesti vastu isa tahtmist, sest isa arvates peaksin tingimata hakkama ärinaiseks. Ei mõtlegi – minust saab kirjanik või üldse mitte keegi.
Koolis hüütakse mind vahel Kördiks. Seda juhtub kõige vastikumatel päevadel, kui on kaks kehkatundi järjest ja ma ei jaksa lipata nii palju kui kästakse. Või kui olen hommikul kogemata hiljaks jäänud, sest buss hilines. Või kui Sten, Markus, Oliver, Marii, Krete ja Veronica on oma kõige hullemas olen-jube-vinge- tujus. Siis nad lihtsalt laiavad. Tüdrukud võrdlevad oma küünelakke ja poisid norivad tüli kõigiga, kes nende kampa ei kuulu. Mina muidugi ei kuulu.
Ma ei kuulu vist üldse mitte kuhugi. Ka oma perekonda mitte …
Ilmar Tomusk. Kops läks üle maksa.


Eesti keel on maailma kõige ilusam keel. Kuid see on ka väga keeruline keel. Teinekord on keelel keerdusid nii palju, et keel läheb sõlme. Kuid sellest pole midagi – tuleb lihtsalt keel sõlmest lahti harutada. Kui ise hakkama ei saa, tasub mõni targem inimene appi kutsuda ja temaga asja arutada.
2019. aastal ilmus Ilmar Tomuski sulest raamat "Kõrvalised isikud", mis aitas ühel keele sõlme siduda ja teisel sõlmest lahti harutada. „Kops läks üle maksa“ on täpselt samasugune, aga hoopis teistsugune raamat.
Sellest raamatust saad eesti keele kohta veel palju uut teada.
Kui saaksime vaadata inimese sisse, näeksime kohe, et kops on ülal- ja maks allpool. Ometi väidavad inimesed alatasa, et KOPS LÄKS ÜLE MAKSA. Oleks ju põnev teada, mismoodi ta läks?
Või võtame onu Alberti, kelle PEA KÄIB RINGI. Kas see käib ringi koos onu Albertiga või hoopis omapäi? Kas see käib päripäeva või vastupäeva?
Kui vanaema SÜDA ON TÄIS, siis mida? Ja kas see võib olla ohtlik, kui isal LANGEB KIVI SÜDAMELT?
Miks on nii, et kui ema TEEB TEED, on see aurav ja piparmündilõhnaline, aga kui isa TEEB TEED, lõhnab see hoopis asfaldi järele? Jne, jne.

Şiirsel Taş, Ma olen mets.

Laps muutub tammepuuks, ainsaks kogu linnas. See, kellel on seemneid, mida külvata, ei jää aga kunagi üksi! Nii kasvab ka tammetõrudest aastaaegade vaheldudes terve mets. Puu saab sõbraks paljude taimede, lindude, loomade ja putukatega, kaasa arvatud liblikaga, kelle nimi on tamme-kannustiib.
Tuntud Türgi autor Şiirsel Taş rõhutab, et ükskõik mille levitamiseks on vaja vaid ühte seemet ning räägib loo kasvamisest ja looduse tsüklitest. Autor tutvustab end nii: "Kõigepealt töötasin arstina, siis aga hakkasin lasteraamatuid kirjutama. Ma loon lastele lugusid ja tõlgin teaduslikke raamatuid. Mulle meeldivad väga must kohv, mu tütrekese küpsetatud küpsised, mere ja vihma lõhn, talvepäike, kõik linnud ja loomad, kõik putukad ja mutukad, kõik kivid ja mulad, kõik taimed ja puud. Mulle meeldib vähe rääkida ja palju kuulata. Ja pikad jalutuskäigud meeldivad ka väga.
Els Heinsalu. Lumi ja kevad.

Saabunud on kevad, aga Lumi aevastab. Muudkui aevastab ühtejutti. On tal külmetus või hoopis allergia? Küllap allergia, arvab ema. Millest allergia tekib ja kuidas meie organismi mõjutab? Mis on kõige tavalisemad allergeenid ehk ained, mis ülitundlikkust põhjustavad? Õietolm ja maasikad, keemiliste ainetega kirevaks värvitud kommid, koera- ja kassikarvad, tolmuhaldjad … Allergeene on palju, kuid õnneks leidub allergia vastu rohtu ja peagi saab Lumi jälle lasteaeda minna.
Aga kevadel juhtub muudki – ja mõndagi sellest on seotud hormoonidega, mis nii inimeste kui ka loomade-lindude kehas üsna olulist rolli mängivad.
Cindy Wume. Raamatupoe kass.

Eestis kutsub lapsi lugema kass, kes istub metsas kännu otsas, aga Inglismaal võetakse kass raamatupoodi tööle. Tema ülesandeks on leida igale lapsele just talle sobiv raamat. Vahva lugu sellest, kuidas lugemishuviline kass leiab endale ideaalse töökoha ja kõrvalisest poekesest saab linna rõõmsaim ja rahvarohkeim koht. Cindy Wume on hinnatud ja rohkete auhindadega pärjatud kunstnik, kelle lastepärased, aga detailsed illustratsioonid lisavad loole humoorikat vürtsi.
Raivo Tihanov. Karu ja telk.

"Karu ja telk" on neljas Raivo Tihanovi kirjutatud ja tema joonistatud piltidega illustreeritud lasteraamat.
Autor püüab lasteni viia teadmise, et ka asjadel on elu ning et neid ei tohi unustusse ega vedelema jätta.
Tekst on kujundlik, sõnavara poolest kaasaegne ja humoorikas, lugu ise hoogne. Raamatu minategelane on koer Karu, keda ümbritsevad jahimehest peremees Lembit ja aina toitu vaaritav perenaine Asta; autistist naabripoiss Tanel; vallavanem Kiiksut; tema vennapoegadest kloun-jahimehed Tõuks ja Ärps; kass Rambo; telk nimega Telk ja veel mõned kõrvaltegelased, kes kõik on autori poolt koloriitseteks kirjutatud ja suurepäraste värviliste piltidega joonistatud.
Rahvas nuriseb vallavanemaga, et too ei suuda vallas korda tagada, sest metsas terroriseerib keegi marjulisi ja ehmatab järve ääres kalamehi. Tähtsusest õieli mees soovib loomulikult head ametit hoida - tuleb meelitada, tuleb käratada, ükskõik kuidas, aga vaja on see jama vallas kiiresti lahendada. Vallavanem arvab, et Lemps oma Karuga on õige mees seda tegema. Ja seiklused algavad.
Debi Gliori. Mis ka ei juhtuks?

„Armastan sind, mis ka ei juhtuks ...“
„Tõsi ka või?“ küsib Väike. Aga mis saab siis, kui ta muutub putukaks või krokodilliks või koguni karuks? Väike on pahur ja tal on palju küsimusi. Suur lohutab teda ja kinnitab, et armastus ei saa kunagi otsa, mis ka ei juhtuks.
Debi Gliori värsivormis ja võluvate piltidega „Mis ka ei juhtuks“ kuulub moodsa lastekirjanduse kullavaramusse. Südamliku loo on eesti keelde ümber pannud luuletaja Eda Ahi.
Jørn Lier Horst. Operatsioon pronksiplats.

Üleöö läheb Elvestadi pargist kaduma Hugo Rodini enam kui saja aasta vanune kuju. Detektiivibüroo nr 2 asub koos Ottoga asja uurima. Ainus, millest lähtuda, on sündmuskohalt leitud jalajälg. Kes on „Hugo” ära viinud ja mis mõttega varastada vana pronksskulptuur?
Jørn Lier Horsti ja Hans Jørgen Sandnesi krimilood lastele on kujunenud noorte lugejate menusarjaks. Jørn Lier Horst kirjutab põnevalt ja elulähedaselt väikeses Elvestadi linnas toimuvatest kriminaalsetest juhtumustest. Sarja peategelased on Tiril ja Oliver – ja koer Otto –, kes koguvad asitõendeid, otsivad seoseid ja satuvad kurjategijate paljastamisel ohtlikesse seiklustesse. Hans Jørgen Sandnes täiendab jutustusi värvikate ja detailirohkete illustratsioonidega. Iga raamat lõpeb järelsõnaga, mis kutsub lugejat oma detektiivioskusi proovile panema.
Raamat on sarjast „Detektiivibüroo nr 2”.

 

 
Urvi Grossfeldt. Mai tänava hiirte suvi.

Mai tänava hiired tegutsevad jälle!
On saabunud suvi ja hiirelapsed saavad endale uue sõbra – kaelushiir Kiku. Pole ühtegi asja, millega see lustlik hiirepere hakkama ei saaks! Üheskoos peetakse maha korralik juustulahing, hakatakse filmistaarideks, päästetakse vanadekodu sulgemisest, võetakse appi šokiteraapia, et ravida Monika ema stressi, ja tehakse palju muud põnevat.
Rory Power. Raxteri tüdrukud.

Sellest, kui Raxteri tüdrukutekool karantiini pandi, on möödunud poolteist aastat. Sellest, kui Mürk välja lõi ja Hetty elu pea peale pööras.
Algul surid üksteise järel õpetajad. Siis hakkasid nakatuma õpilased ja nende kehad muutusid veidraks ja võõraks. Nüüd, ülejäänud maailmast ära lõigatud ja oma saarekodus iseenese hooleks jäetud, ei söanda tüdrukud minna teisele poole kooli ümbritsevat tara, kus Mürk on muutnud metsa metsikuks ja ohtlikuks. Nad ootavad lubatud ravi, sellal kui Mürk imbub kõigesse.
Aga kui Hetty sõber Byatt kadunuks jääb, on ta valmis tegema ükskõik mida, et teda leida, isegi kui see tähendab karantiinireeglite rikkumist ja tarataguste õuduste trotsimist. Ning seda tehes saab Hetty teada, et nende loos, nende elus Raxteril peitub hoopis enamat, kui ta oleks iial aimata osanud.
Trudi Trueit. Kaksikheeliks.

Seiklus läheb edasi!
Cruz, Emmet, Sailor ja Bryndis jätkavad õpinguid merel Orioni pardal ja reisivad eksootilistesse paikadesse üle maailma. Salapärane isik hoiatab Cruzi läheneva ohu eest, kui ta koos sõpradega Jordaanias Petra kaljulinna iidsetest varemetest järgmist ema peidetud valemikivitükki otsib. Tagatipuks on nüüd kadunud ka tema isa ja tädi Marisol, Cruzi põhiline kaitsja, on sunnitud isa leidmiseks laevalt lahkuma. Mis mees on uus professor, kes tema koha üle võtab? Kas akadeemia laboris leiutatud uus tehnoloogia aitab Cruzi püüdlustele kaasa või hoopis takistab neid? Miks peab Nebula peatama Cruzi enne, kui ta saab 13-aastaseks?
See on kolmas raamat kogu maailmas menukast romaanisarjast, mis on saanud inspiratsiooni National Geographicu avastajate ehtsatest seiklustest.
Mairi Laurik. On aeg!

Romaanist „Mina olen Surm“ tuttav Roomet on nüüd vanem ja võiks öelda, et harjunud oma „eripäraga“ näha inimeste peade kohal nende elukellasid ning sellest tuleneva kohustusega öelda neile, kelle elukell on purunenud või tühjaks jooksnud, hinge teelesaatmissõnad. Nüüd sõidab Roomet Tallinnasse, et Erik – ka üks Surmadest – talle seda veidrat maailma seletaks ja paigast ära asjad aitaks paika seada. Kuid selgub, et maailm on veel veidram ja veel rohkem paigast ära. Oma tõelistest võimetest veel õieti aru saamata peab Roomet vastu astuma palju suuremale kurjusele, kui ta on osanud ette kujutadagi.
Kaidi Kruus. Pilve teel.

PILVE TEEL on põnev, hariv ja armas lugu pisikese pilvekese arengust ja eneseleidmisest. Olenemata meie taustast ja isiklikust eluteest on kõigil soov olla armastatud, aktsepteeritud ja õnnelik. Mõned sündmused võivad meid elus tabada ootamatult ja võti nende ületamiseks on läheneda avatud südamega.
Raamat on luulevormis ja trükitähtedega, mis teeb selle sobivaks juba päris pisikesele lapsele ette lugemisel, aga heaks harjutamisvahendiks ka iseseisvat lugemist õppivale lapsele.
Sisu toetub meteoroloogiale ja kujutab päris pilvede elukäiku: kuidas nad hommikul temperatuuri tõustes veeaurust tekivad, soojade õhuvoolude abil kasvavad. Kui rünkpilved liituvad võivad neist saada tormipilved. Õhtuks, kui maapinna temperatuur langeb ja soojad õhuvoolud peatuvad, pilved lahtuvad või sajavad alla. See on väga põnev teadus, mis nüüd lihtsalt ja lapsesõbralikult raamatukaante vahele saanud on.

Uudised

Juunis oli viktoriini lahendajaid 10.

Kõige rohkem punkte kogusid: Elerin Tasang, Mirtel Hiiu, Angeliise Lehtmäe, Karolin Kaldma, Vanessa Puna, Luisa Varkki, Sulamita Akdavletova, Sebastjan Kull, Mari-Liis Kokka, Kirke Kuusik   

Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!

Õiged vastused:

1. Rakvere linna logol on Tarvas.

2. Rakvere teatrikino on rajatud frantsiskaani munkade kloostri varemetele.

3. Lahemaa rahvuspargis ei ole Valaste

...

Raamatukogu muinasjututoas saab 8. augustini vaadata mõnusalt soojades toonides akvarellinäitust. Pildid Aimar Selleri lasteluuleraamatule „Moosipai“ tegi Katrin Seervald-Kiviselg ja nüüd on illustratsioonid koos raamatuga vaatajate ees uurida ja ahhetada. Näiteks võid lugeda esmalt luuletust häälega või omaette ning siis vaadata

...

Laste- ja noorteosakonnas on lugemissõpru ootamas uudiskirjanduse näitus "Ninad suvel raamatusse!". Näituselt laenatud ja loetud raamatuid saab hinnata viiepallisüsteemis. Jooksvalt asetame kõik hinded ka seinale, et oleks hea ülevaade, millised raamatud pürgivad kõige vingemate raamatute edetabelisse.

Kõige lahedaimad suveraamatud selguvad septembris ning kõikide hindajate vahel loosime

...
Vaata varasemaid uudiseid
Lugemisisu programm
Nukitsa konkursi videoblogi
image

Raamatukogu on

Raamatute kodu

Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.

Vaba aja veetmise koht

Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.

Õppimise koht

Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.

Meisterdamise koht

Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.

Tähtaja pikendamine

Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee

Raamatukogu aadress

Lai tn 7
Rakvere linn
44308

Oleme avatud

Esmaspäevast reedeni 
10.00 – 19.00
Laupäeval 
10.00  – 15.00

Telefon & e-post

laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee

logo valge ©2016 Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Please publish modules in offcanvas position.