PINGE KASVAB, KUI VÄRAV AURORIASSE AVANEB!
Auroriasse jõudes näevad Pete ja Sara, kui karm on jõulude tegelikkus. Varem nii üksmeelsed hõimud: päkapikud, maa-alused, trollid ja hiiehallid on nüüd omavahel vaenujalal. Keda võivad inimlastest sõbrad usaldada maal, kus kõik kõiki kahtlustavad? Milliseid saladusi peidab endas jõuluvana igivana päevaraamat? Ja mida saab Uudit teada oma vanemate kohta?
Populaarse autorite tandemi Timo Parvela ja Pasi Pitkäneni seiklusliku sarja teine osa viib lugejad üha sügavamale jõulumaale, mida nüüd on valitsemas varjudest toituv Varjuvürst. „Varjude“ triloogia on saanud maailmas sooja vastuvõtu osaliseks ja selle väljaandmise õigused on müüdud paljudesse riikidesse.

Timo Parvela on üks läbi aegade auhinnatumaid ja tõlgitumaid Soome autoreid. Parvela teoseid on avaldatud enam kui kolmekümnes keeles ja neid on Soomes ja maailmas kokku müüdud juba üle kuue miljoni eksemplari.
Pasi Pitkänen on andekas ja mitmekülgne illustraator, kes on ka rahvusvaheliselt menukas. Koostöö Parvelaga algas Pate raamatusarjaga ja jätkus „Kepler62“ kosmoseseikluses. Nüüd on leidnud see jätku „Varjude“ triloogias.

Rokkiv lugu kahest uuest sõbrast, ühest kunstifiaskost ja paljudest-paljudest lauludest.
11-aastane Mac on andekas kitarrist ja kirjutab vahvaid laulusõnu. Kõik teavad, et temast saab kunagi rokkmuusik. Paraku ei aima keegi, et Maci süda kuulub hoopis muusikalidele ... kuni poiss end kogemata reedab … ja tänu sellele ühte väga erilisse seltskonda satub. Tema uute sõprade seas on 12-aastane Flynn, kes mängib imeliselt klaverit ja kelle Tourette´i sündroom põhjustab nii veidraid hetki ja vääritimõistmist, kui ka õpetab teistele sallivust ja tihtilugu suisa päästab päeva – rääkimata veel laulusõnadest! Kui koolis on kunstiõpetajate töökohad ohus, ühendavad Mac ja Flynn jõud: nad otsustavad lavale tuua muusikali. Aga kuidas seda teha, kui oled üksnes 11-aastane … ja su ema arvates tasub kuulata ainult rokkmuusikat?
Selles vahvas, soojas ja vaimukas lasteraamatus näidatakse, milline võlujõud on muusikal ja koostööl; kui tähtis on teha seda, mida armastad, ning kuidas kellegi nõrgim külg võib hoopis osutuda tema tugevuseks.

Ajapikku harjusid kõik, et aias kasvas üks väga pikk ja peenike taim. Ainult MAKSITAIM ise oli õnnetu. „Miks ma küll nii suureks kasvasin?” mõtles ta sageli kurvalt.
MINILOOM polnus samuti õnnelik. Enamiku päevast kükitas ta teelehe all ja tundis igavust.
Kuid siis juhtus, et MINILOOM eksis aias jalutades ära! Ja kõik muutus... Aga kuidas, sellest loe lähemalt juba raamatust.

ARMAS MUDILANE!

KUI SINU SOOV ON LUGEDA TRÜKITÄHTEDEGA TOREDAID LÜHIJUTTE, SIIS HAARA EMMEL KLEIDIÄÄREST JA TEATA RÕÕMSAL HÄÄLEL: „TAHAN JUST SEDA RAAMATUT LUGEDA!”
AHJAA, SELLES RAAMATUS SAAD KA TÄHED VÄLJA ÖELDES PUHTALT NING SELGELT KÕLAMA, NII ET TEIST KORDA OMA SOOVI VANEMATELE ÜTLEMA EI PEA. IGA SÕNA LÜHIJUTUS ALGAB SAMA TÄHEGA. TÄIEGA PÕNEV NING VANEMAD VÕIB-OLLA EI PEAGI SULLE KÕNERAVI ÕPETAJAT OTSIMA.
HOBUNE HINDREK, KUKK KUIDO, ÕLEKÕRS ÕILME, SIILIPOISS SIIM JA PALJUD TEISED TEGELASED OTSIVAD JUBA SINUSUGUST SÕPRA!

MÕNUSAT LUGEMIST!

Kellele ei meeldiks kirju saada? Eriti veel toredaid kirju oma emalt, isalt ja parimatelt sõpradelt. Värskes muumiraamatus saab Muumitroll neid lausa mitu ja igas on midagi erilist.
Seikluse algul on Muumitrolli sõber Nuuskmõmmik jätnud talle kirjakasti vihje aardejahiks, mis viib üllatuseni. Juba esimene vihje on väga salapärane: Muumitroll peab leidma koha Muumiorus, kus saab ujuda, koopaid avastada ja merikarpe koguda. Muumitroll hakkab nuputama, kust ja kuidas aardeni jõuda.
Veel on raamatus peidus mitu vihjetega kirja ja kaarti, mille õpetuste järgi saab üht ja teist meisterdada ning ka aardejahil edasi liikuda. Näiteks väike My on jätnud plaani, kuidas valmistada tema salaraamat, milles hirmus ähvardus, et piilumine keelatud, muidu My hammustab! Muumipapa on oma pojale jätnud postkaardid, millele kirjutanud verdtarretavaid mälestusi oma ohtratest seiklustest. Muumimamma on jätnud pannkoogiretsepti, millest saab “kuhja kooke, millest jagub tervele muumiperele”. Aardejahi jooksul mõtiskleb Muumitroll aina, et mis tema üllatus küll olla võiks.
Raamatust leiad ka selle, kas ja kuidas Muumitroll lõpuks ihaldatud aardeni jõuab ja mis see on.

Aideni juurde jäämine oli minu unistus ja ma uskusin kogu südamest, et Gayani ja Elena vahele tekkinud tunded muudavad olukorda. Taasleitud õnne varjutas aga seik, et Aiden oli meie lahusoleku ajal muutunud ning ma ei osanud temasse kogunenud viha ja armukadedusega toime tulla. Palju tekkis uusi vastuseta küsimusi ning Elena üha suurenevad hirmud tekitasid tunde, et head lahendust polegi olemas.
Kuninganna ootamatu lahkus oli eriti segadust tekitav, aga tema sõnutsi oleks mul isegi võimalik oma saatust muuta, kui ma vaid suudaksin langetada paar rasket otsust.
Keegi mulle armsatest inimestest peab surema, aga kes täpselt, see oleneb üksnes minust.
Pealegi tuleb mul loobuda tulevasest väljavalitust, keda pole veel olemaski, aga keda olen juba hakanud armastama.
Ükskõik kuidas ma ka ei püüdnud olukorda lahendada, ikka ja jälle valdas mind tunne, et õnnelik lõpp libiseb mu sõrmede vahelt välja. Otsustasin mitte alla anda, olles valmis tooma nii mõnegi ohvri. Mind huvitas vaid lõpplahendus, mitte niivõrd selleni jõudmise viis.
„Kui armastus külmutab südame. Surematu“ on viimane osa noortele suunatud triloogiast.

36 ülinaljakat lugu Maxist, kes räägib oma elust esimese klassi poisina:

Miks on nii, et ta mahub pesumasinasse, muidu on aga ikkagi juba suur.
Kuidas üle elada esimene koolipäev, kui sul on kommikott käes ja sõbral kaks pliiatsit ninas.
Mismoodi oskab suur õde seista pea peal, aga ei suuda moosipurki avada.
Mida emps teeb kasvatuses hästi, aga paps veel paremini.
Miks tüdrukud ei oska jalgpalli mängida ja ikkagi võidavad.
Miks on jõulud toredad, isegi kui pead klaverit mängima, soovid endale kingiks kaktust või luukeret, aga saad hoopis hamstri.
Ja miks on suvi veel toredam.

Üheteistaastane Selena leiab ühel päeval oma kodu pööningult sajandivanuse nuku, mis on tema surnud vaarvanaema täpne jäljendus. Nukk, mis tundub kummaliselt uinuvas olekus, ärkab hetkeks ellu ja sellest saab alguse täiesti uus peatükk Selena elus. Ta saab teada, et kuulub nukumeistrite hulka, kes oskavad luua ja juhtida hingenukke – pisikesi jäljendusi iseendast. Peagi saab aga selgeks ka see, et kõik nukumeistrid ei ole head.
Selena ees seisavad küsimused: miks peitis vaarvanaema oma hingenuku pööningule, ehkki tavaliselt maetakse nukud koos oma meistritega? Kas kodus ootab teda vaarvanaema jäetud salajane ülesanne? Keda võib nukumeistrite hulgas usaldada ja keda mitte?

Katariina Libe (1986) on ennekõike tuntud näitelajana, kuid kogub aina enam tunnustust ka kirjanikuna. Tema sulest on ilmunud noorteromaanid „Ohverduste sügis“ (Varrak, 2021), mis pälvis Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistlusel Margus Karu SA eripreemia ja „Ebapunktid“ (Tänapäev, 2022). „Kuningas, kes kartis kummitusi“ (Varrak, 2022) on Katariina kirjutatud ja illustreeritud väikelastele mõeldud raamat.

Doktor Brumm on vahva karu, kes koos sõprade kuldkalakese ja mägraonuga alailma naljakatesse sekeldustesse satuvad.
Doktor Brumm, kuldkalake ja mägraonu tahavad ette võtta tõelise puhkusereisi. Kuskile väga kaugele, kus on mõnus ja soe. Doktor Brumm broneerib pikemalt mõtlemata lennupiletid ja juba järgmisel päeval on nad läinud. Aga lõõgastumisest pole juttugi. Igatahes mitte siis, kui doktor Brumm on reisikorraldaja …

Daniel Napp on Saksamaal Münsteris elav illustraator ja jutuvestja, kes esimese doktor Brummi loo kirjutas juba 2002. aastal. Tänaseks on laste rõõmuks ilmunud juba neliteist doktor Brummi lustakat lugu.