Uued raamatud
Liis Polli. Minu ja Mia lood.
Kui viieaastase tüdruku ja tema kolmeaastase venna naabriteks kolivad täpselt samavanad lapsed, saavad alguse vahvad seiklused, millega väikesel lugejal on tore end samastada. Koos alustatakse lasteaiateed, ööbitakse üksteise juures, saadakse üle haigustest, põgenetakse limukate, hiirte ja rottide eest ning kohtutakse üksteisega aianurkades asuvate kompostihunnikute otsas. Eriti vahva on see, et kõik need lood on tõestisündinud.
Dani Vee. Minu lahe paps viib meid matkama!
Selle isa äpardused panevad lugejaid (ja teda ennastki) naerust väänlema!
Tal ei lähe kõik alati just plaanipäraselt, kuid üks on kindel: iga ta seiklus lõpeb SUURE pauguga!
Raamat on rõõmuks kogu perele, sest kõik soovivad teada, mis isa järgmiseks ette võtab.
Helena Kraljič. Sofia ja balletisussid.
„Sofia ja balletisussid“ räägib väikese Sofia suurest soovist saada baleriiniks. Talle tuleb suure üllatusena, et ka tema vanaema oli kunagi balletti tantsinud. Kui pööningult leitakse koos üles vanaema balletisussid, innustab see Sofiat ka tantsimist proovima. Kas see on aga nii lihtne? Milliseid takistusi tuleb oma unistuse teel ületada?
Mari teede. Ingmar ja meri.
Kui Ingmari vanemad lahku lähevad, kolib ta koos emaga väikesesse majja Koplis, mere ääres. Uus algus ei ole mõistagi kerge, nii teistsuguses kodus kui ka uues koolis. Ent meri oma lõputus mitmekesisuses on Ingmarile justkui toeks, pakub seltsi ja toob kodurannale igasuguseid seiklusi. Ning peagi leiab ta ka sõpru, kellega koos elu jälle uued rööpad leiab.
„Ingmar ja meri” pälvis kirjastuse Eesti Lastekirjanduse Keskuse, ajakirja Täheke ning Tänapäeva lastejutuvõistlusel kolmanda koha.
Kairi Look. Kiludisko.
Kairi Loogi lastejuttude kogus "Kiludisko" pole ühtegi igavat tegelast, aga kord on majas: on kevad, suvi, sügis ja talv.
Üles astuvad toonekurg ja taliujujad, ärplev ämblik ja ennast kratsiv kuningas. Luukere teeb comeback’i ja haikalapoeg surfab, ringi sibavad kakud ja kärbsed. Tüdinud õpetaja proovib koolist jalga lasta, toimuvad kommiplahvatus ja külmalaine, kilud tantsivad Kaera-Jaani ja tehakse kingitus kõige maiamale.
Neist lugudest leiab äratundmisrõõmu ja igapäevaseid imesid, aga ka soovi muuta meie tänapäevane maailm hubasemaks, mõistlikumaks ja elamisväärsemaks paigaks. Üks on kindel - reeglitele vilistatakse sajaga!
Kõik raamatus tegutsevad elukad ja onud joonistas üles Ulla Saar.
Jaak Juske. Tallinna vanalinna kõhedad kummituslood.
Tallinna vanalinnas on üle poolesaja maja, kus pidavat ilmutama end kummitused. Mida neist lugudest arvata.
Olen aastate jooksul näidanud Tallinna vanalinnas kuulsamaid kummitusmaju tuhandetele huvilistele. Rääkinud Lühikese jala väravatornis end ilmutavast mustast mungast, Stenbocki maja verise kleidiga tütarlapsest või Rataskaevu tänava majast, kus saatan pulmi pidanud. Ja mis kõige põnevam, neid lugusid tuleb järjest juurde. Mitmed lood on aastasadu vanad ja neist on liikvel erinevaid versioone. Iga jutustaja lisab veidi värvi.
Üldjoontes on sisu siiski sarnane. Püüdsin kirja panna enim levinud versioonid.
Te leiate siit Eesti pealinna kõige kuulsamad kummitulood ja -majad. Aga ka mõned vähemtuntud lood, mida inimesed on mulle rääkinud. Nii mõnigi neist pole varem trükis ilmunud. Juurde saab lugeda ka iga maja ja paiga ajaloost. Ja veel − raamatuga võib teha vanalinnas ka jalutuskäigu ning kõik need põnevad kohad ise üles otsida.
Jaak Juske
Lauris Gundars. Tere vaal!
Vaal on vanaisa, aga ta on vana ainult väljastpoolt. Putukas ei ole tüütu kärbes, vaid tema lapselaps Lotte, kes õpetab Vaala tere ütlema, kuigi teretamistreeningutesse sekkub politsei.
Olja Savičević Ivančević. Minu sõber Karvakera.
See lugu räägib väikse tüdruku Jele ja kummalise Karvakera ebatavalisest sõprusest.
Jele on vanatädil külas. Ühel päeval hiilib tüdruk salaja kodust välja, et minna sünnitusmajja ema vaatama. Temaga liitub suur ja tokerjas elukas Karvakera, kellest keegi ei tea, kes ta on või kust ta tuleb. Kuigi koletiseks peetav loom tekitab inimestes hirmu, tunneb Jele temas ära sõbra ning otsustab Karvakera ohtude eest kaitsta ja talle kodu pakkuda.
Karin Erlandsson. Mägironija.
Puudele meeldib, kui nende otsa ronitakse, kuid mägi tõukab inimese minema.
Mäega ei ole võimalik sõbruneda, mägi tuleb vallutada.
Põhjapoolne sadamalinn on varemeis. Iberis on külvanud häda ja viletsust. Lootuses leida Silmatera ja teha lõpp Iberise ülemvõimule, siirduvad Miranda, Sirts ja Lydia idapiirkonna mägedesse. Nad trotsivad külma, nälga, mägilaste tõrjuvat käitumist ja muid raskusi ning jõuavad lõpuks mäe pimedasse sisemusse. Seal ootavad neid ees ettenägematud seiklused.
„Mägironija“ on Karin Erlandssoni neljaosalise romaanisarja „Legend Silmaterast“ kolmas osa.
Raamatus kirjeldab autor haaravalt kolme tüdruku teekonda müütilise Silmatera poole, mis on pärlitest suurim ja hinnalisim ning mis täidab inimese kõik igatsused. Kas vaprad tüdrukud leiavad pärli üles? Milline on selle edasine saatus? Põnevus tõuseb raamatu lõpuosaks haripunkti.
Eesti keeles on ilmunud ka sarja esimene osa – „Pärlipüüdja“ – ja teine osa – „Linnutaltsutaja“.
Trudi Trueit. Keelatud saar.
National Geographicu avastajate tõelistest seiklustest inspireeritud menuka romaanisarja seitsmendas ja ühtlasi ülipinevas viimases osas avanevad kõik kaardid ning Cruz Coronado elu muutub igaveseks.
Keset ülesandeid, mis viivad Avastajate Akadeemia õppurid jäämägesid täis Antarktika vetest Argentina tuhkkuiva kõrbe, püüab Cruz Coronado üles leida mõistatuse viimast osa. Kuna Nebula agendid ja tabamatu maadeuurijast spioon on endiselt liikvel, hakkab võimalus taastada ema kõikemuutvat valemit käest libisema. Orioni pardal oldud ajast on Cruz aga õppinud, et tõelised avastajad ei tohi kunagi alla anda.
Kuid ka pärast paljude tõeliselt ohtlike eriülesannete täitmist ja seiklusi kõigil seitsmel kontinendil ei oska ta valmis olla viimaseks üllatuseks…
Avastajate Akadeemia: faktidel põhinev väljamõeldud süžeega seiklussari, mis õhutab uudishimu uute tehnoloogiate, leiutiste ja tehnikavidinatega, kus tegelased lahendavad mõistatusi, salakoode ja šifreid – ka raamatuteksti sees – ning mille taustal on reaalsed National Geographicu avastajad.
Dan Brown. Metsik sümfoonia.
Kas oled valmis METSIKUKS SEIKLUSEKS? Rända läbi metsa ja üle mere, saatjateks Maestro Hiir ja tema musikaalsed sõbrad! Sa kohtad hiigelsuurt sinivaala ja kiireid gepardeid, pisikesi põrnikaid ja graatsilisi luiki. Igaühel on oma saladus, mida ta tahab sinuga jagada. See vaimukas, salapärane, muusikaline ja erakordselt lõbus „Metsik sümfoonia“ on menukirjanik Dan Browni esimene lasteraamat.Seda raamatut saab nii lugeda, vaadata kui ka KUULATA! Raamatus oleva QR-koodi või veebilehe wildsymphony.com kaudu saab alla laadida tasuta mobiilirakenduse, mille abil on võimalik kuulata Dan Browni loodud muusikat, mida esitab Zagrebi Festivaliorkester. Lisaks on raamatusse jäetud ka salapäraseid vihjeid – tegu on ju „Da Vinci koodi“ autori tööga!
„Metsikule sümfooniale“ on imelised pildid joonistanud Susan Batori ning raamatu on eesti keelde tõlkinud Indrek Koff.
Stefanie Taschinski. Väike daam.
Kui Lilly oma ema-isa ja väikese õega kringlimajja kolib, ei oska ta uneski näha, kes on end selle maja tagahoovi sisse seadnud. Seal on oma telgi püsti pannud väike daam, kes oskab end imehästi maskeerida. Tal on abiks 1000 aastane päris kameeleon ja võluvihmavari. Lilly ei taha enam midagi muud, kui vaid koos väikese daamiga seigelda. Ja seiklusi neil jätkub ning oma osa on neis ka härra Maksavorstil. Kui vaid Lilly isa ja ema usuksid, et väike daam on tõepoolest olemas!
Kristel Lind. Lood Pajulinnu lasteaiast.
Pajulinnu lasteaia lood on päriselt sündinud. Mitte küll Pajulinnu lasteaias, sest see on välja mõeldud, aga ühes sarnases lasteaias, mis asub samuti metsatuka sees, kus lastel on suur hoov ja võimalus oma fantaasial lennata lasta. „Sellises lasteaias käis ka üks minu tütardest, tuues juttudena koju kaasa nii naljakad ja lõbusad lood kui ka päevamured ja äpardumised,“ ütleb raamatu autor, kolme lapse ema. „Ma panin need lood kirja selleks, et aidata ka teistel lapsel oma lasteaiaeluga rõõmsalt alustada. Kuna algus võib olla raske, aitavad lühikesed lõbusad lood paremini sisse elada.“
Raamatu 26 lühilugu kirjeldavad, mida põnevat lasteaias ühes aastaringis võib toimuda. Tegelased õpivad liiklema, möllavad nii lumes kui plärtsivad porilompides, kutsuvad isad ja vanaisad külla, õpivad uisutama ja laval esinema ning teevad lõbusaid vempusidki. Juhtub kõike – saab nalja, aga vahel läheb mõni asi ka untsu.
Jutukesed sobivad juba päris pisikestele. Koos pilte vaadates ja tekste ette lugedes saab lapsevanem selgitada, mis on lasteaed ja mida lõbusat seal tehakse. Kuuldud teksti põhjal võib koos arutada, kes mida pildil teeb. Suuremad ja osavamad saavad ka lugemist harjutada, näiteks laste nimesid kokku veerides. Ja kes on juba eriti tubli, võib proovida ka teksti lugeda.
Margus Haav. Hundiema ühepajatoidu saladus.
Kui kaua oli hundipoeg Villu isaga seda nutikat tuttsaba taga ajanud! Paar korda oli jänku juba käpaulatuses, aga ikka tegi ta viimasel hetkel mingi kavala haagi sisse. Seegi kord tuli neil tühjade käppadega koju minna ja loota sellele, et lillekimp emal meele heaks teeb.
Mida üks hunt ühest jänesest tahab? Eks ikka nahka pista, arvab tagaaetav. Aga võta näpust – või varbast –, selgub, et hundiemal on hoopiski soov välja uurida hea ühepajatoidu saladus.
Krutskitega loomajutte koondavast raamatust saab muu hulgas teada, millest unistavad siilipoiss Sass ja tigu Sullivan, mida kass Tiiu ja karihiir Joosep öösiti teevad ning kuidas lõvi Gurrumul orkestrit teeb.
Margus Haav (1969) on ajalehe Sakala kultuuritoimetaja, muusikakriitik, pühendunud ajaloohuviline ja Viljandi kultuuriakadeemia lektor. Postapokalüptiline debüütromaan „Kuidas lõhnab kuri“ (2016) rändas tulevikumaastikel, autobiograafiline „Alumiiniumist kurgid“ (2020) vaatas tagasi minevikku. Esimese raamatu tegevus oli kõik välja mõeldud, teises kirjeldatu kõik päriselt juhtunud. „Hundiema ühepajatoidu saladus“ sisaldab lugusid, millest osa on varem ilmunud Sakalas, osa mitte. Kirja pandud on need siis, kui autori kaks poega olid veel väikesed.
Ignė Zarambaitė. Süngete vete vaimud.
16-aastane Anika naaseb kunagisse kodulinna, kust ta põgenes valusate lapsepõlvemälestuste ‒ pinged perekonnas, koolikiusamine, heidikuks olemine ‒ eest. Neiu kannab endas ikka veel talle kunagi osaks saanud ülekohut, kuid väliselt on ta täiesti muutunud. Keegi ei tunne teda ära. Ta pole enam Anika, vaid Ana.
Peagi otsustavad Ana ja tema sõbrad võtta vastu väljakutse – veeta nädalavahetus üleujutuste piirkonnas asuvas talumajas, mis on kuulus legendide ja hirmuäratavate sündmuste poolest. Lõbus õhtu muutub aga tõeliseks õudusunenäoks, mille keskmes on salapäraselt kadunud tüdruk. Enam pole võimalik aru saada, mis on tõeline, mis unustatud, mis väljamõeldud. Mis tegelikult selle öö sündmuste taga on – seletamatud müstilised jõud, narkootikumid või kättemaks? Või äkki need kõik koos?
Ignė Zarambaitė (snd 1988) on Leedu laste- ja noortekirjanik ning koolitaja. „Süngete vete vaimud“ on tema esimene teismelistele mõeldud teos. Romaan jõudis 2020. aastal White Ravensi kataloogis soovitatavate raamatute sekka ja valiti Leedu aasta parimaks noorteraamatuks.
Uudised
Maikuu viktoriini võitjad on selgunud!
Mais oli viktoriini lahendajaid 71.
Kõige rohkem punkte kogusid: Maru Kütt, Brit Veispak, Kaspar Kütt, Thea Laura Kalmus, Janelle Einmann, Nele-Liis Reesalu, Hiie Lii Kütt, Piibe-Liis Pruler, Carmen Reisenbuk, Selena Allikas, Mila Deanna Mihhailov, Juss Ferdinand Nurk, Uku Oliver Nurk, Mia-Marii Lamp, Liisbet Popov, Sandra Karp, Mirtel Aaviksaar, Grete Luik, Herta Vainomaa, Selena Suurmaa, Grete Rusanov, Karoliina Pullõnen, Marilyn Kalme, Amelya Lehis, Joanna Lumiste, Alice Dõnne,
...Jututare hooaja lõpetamine!
Täna toimus meie lasteosakonnas selle hooaja viimane jututare. Mängisime sel puhul lugu hiirepoeg Hopsist, kes läheb suvel maale vanaema ja vanaisa juurde külla. Lõpetuseks maiustasime Hopsi vanaema pannkookide ja marjadega. Suvi on kohe käes ja loodetavasti on ka meie väikestel jututare sõpradel ootamas sama põnev suvi kui Hopsil.🌞
Samuti ootame teid suvel ikka ka enda juurde mängima ning omale uusi raamatuid valima!
Aprillikuu viktoriini võitjad on selgunud!
Aprillis oli viktoriini lahendajaid 27.
Kõige rohkem punkte kogusid: Laureen Bauman, Maru Kütt, Hiie Lii Kütt, Alice Dõnne, Uku Oliver Nurk, Eke Markus Nurk, Grete Rusanov, Kristelle Tamm, Mia Lysandra Reinula, Marii-Heleen Vihm, Selena Suurmaa, Karoliina Pullõnen, Carmen Reisenbuk, Marilyn Kalme, Nele-Liis Reesalu, Anita Dolgov, Melissa Polluks, Eliise Pärl Mänd, Amelya Lehis, Marta-Liisa Aave
Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!
Õiged
...
Raamatukogu on
Raamatute kodu
Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.
Vaba aja veetmise koht
Siin saab pärast kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.
Õppimise koht
Raamatukogu on hea koht kooli koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe-jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.
Meisterdamise koht
Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.
Tähtaja pikendamine
Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee
laenutaja@lvkrk.ee
Raamatukogu aadress
Lai tn 7
Rakvere linn
44308
Rakvere linn
44308
Oleme avatud
Esmaspäevast reedeni
9.00 – 19.00
Laupäeval
10.00 – 15.00
9.00 – 19.00
Laupäeval
10.00 – 15.00
Telefon ja e-post
laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee
Joonatan Lõvisüda
Astrid Lindgren
Karupoeg Puhh
A. Milne
Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk
A. Lindgren
Muhv
E. Raud
