Uued raamatud
Riikka Jäntti. Väike hiir sõidab maale.
Mis toimub maal?
On sügis ja väike hiir teeb emaga plaane väljasõiduks. Rongisõit on põnev, aga võtab kaua aega. Õnneks ootab jaamas hiirevanaisa, kes sõidutab matkasellid mootorpaadiga saarele. Seal ootab neid hubane majake, milles õhtuti sauna teha ja kaarte mängida. Õues saab lõkkel vorste grillida ja tähistaevast imetleda. Küll on maal mõnus ja rahulik!
See südamliku sisuga juturaamat väikese hiire seiklustest on sobilik ettelugemiseks juba päris pisikesele lapsele ja ka natuke suuremale, kes harjutab lause tasandil lugemistehnikat.
Tuvalisa Rangström. Elini salatarkused: nõiakunsti päevaraamat.
Elin on tüdruk, kes usub, et nõiakunst on alati olemas olnud. Nagu on ka inimesed, kes teavad, kuidas seda kasutada. Ta loeb selle kohta raamatuid, otsib salajasi märke ja erilisi tähendusi loodusest ja kõikjalt enda ümbert. Nõiakunst tähendab Elinile suurt tundlikkust ja oskust asju sügavuti tunda, mõista ja mõjutada. Tütarlapselikul kombel parandab ta omaloodud loitsude ja igapäevaste rituaalidega maailma, samal ajal on see kõik osa tema enese kasvamisest ja kujunemisest.
Oma tähelepanekud ja tarkused on Elin siia päeviku vormis kirja pannud. Lugejal on lihtne Elini maailma sisse elada, sest kogu salapärasuse juures jääb see ikkagi päris usutavaks. Lihtne, armas ja liigutav raamat, imekaunid illustratsioonid.
Katja Reider. Reis planeedile Kool.
Mats on põnevil: ta peab ainult kolm korda veel magama ja esimene koolipäev ongi käes!
Aga siis saab ta ühe saladusliku kirja.
Enne kui kool algab, tuleb täita viis ülesannet ja tõestada, et ta on valmis reisima planeedile Kool.
Selleks on vaja hommikul end täitsa iseseisvalt riidesse panna, tunda kooliteed ja teada peast oma telefoninumbrit.
Mats on küll nutikas, aga kas ta saab kõikide ülesannetega hakkama?
Margit Saluste. Kui suur on väike?
Vastandid on toredad.
Kui väike on väike? Kui suur on suur? Kas siis, kui väiksest on midagi veel väiksemat, saab sellest ootamatult suur? Kui sinu perre sünnib beebi, saab sinust üleöö suur laps. Alles eile olid ju väike. Kuidas see juhtus?
Ja kas pole naljakas küsimus „Kui vana sa oled?“, kui päriselt oled hoopis noor. Või kui paks on õhuke raamat? Kui kõrge on madal maja? Kas kiisu nurr ja gepardi urr on vastandid? Võta siis kinni, kuidas õige... ja kas õige kõrval on midagi tingimata vale?
Selles raamatus on hulganisti vastandeid – ühtekokku oma 60 paari. Vaata järele, kui palju sina kokku saad.
Hannele Lampela. Printsess Pisitriinu.
Pisitriinu on seesugune printsess, et pealtnäha ei arvakski, et ta printsess on – tema jalad on peenikesed nagu hernekepid ja tumedad juuksed on alatasa pisut sassis, ning ei lähe päevagi, ilma et ta kleidile tekiks mõni spinatisupi plekk (ka siis, kui ta pole sel päeval üldse suppi söönudki).
Naeratus ulatub tal aga ühest kõrvast teiseni ja silmad on täis päikesekiiri, ja see vist ongi printsessiameti juures kõige olulisem.
Pisitriinuga juhtub iga päev midagi, ja seda isegi siis, kui ta kõigest hingest üritab pai olla. Aga tavaliselt ta eriti ei üritagi, sest ulakusi on palju lõbusam teha.
Vahvad lood printsess Pisitriinust, võlukoer Vorstikesest, printsess Pillestest ja rumalast Tati-Eedist ning ühest eriti tüütust tegelasest, kes Pisitriinu suureks meelehärmiks kolib ema sisikonda elama.
Lugudele lisavad vürtsi Ninka Reittu vaimukad pildid. Soome keelest tõlkinud Kadi-Riin Haasma.
Tove Jansson. Ohtlik jaanipäev.
„Ohtlik jaanipäev“ räägib sellest, mis juhtus ühel maagilisel juunikuul siis, kui üles ärkas tuldpurskav mägi ja Muumimamma meisterdas oma pojale kõige ilusama puukoorest laevukese. Ühel päeval tõusis Muumiorus merevesi nii kõrgele, et ujutas kõik kohad üle. Katusele roninud muumipere ja nende sõbrad pääsesid pakku veepinnal triivivasse teatrimajja. Neid ootas ees südasuvi täis maagiat ja üllatusi, uusi sõpru ja vaenlasi.
Tove Jansson. Sabatäht tuleb.
Muumiorus on soe suvi. Muumipapa istub verandal ja Muumimamma laob peenarde ümber teokarpe. Kõik on nagu tavaliselt, kuni ühel päeval avastab perekond, et taevas on ebaloomulikult punane. Piisamrott räägib, et seda teeb Maale lähenev sabatäht. Punane kuma muutub iga päev suuremaks, nii et varsti pakivad kõik oma asjad ja põgenevad koopasse peitu. Ainult Muumitroll ja Sniff pistavad ninad välja, et näha, mis õieti toimub.
Ring: lugu ühest bernhardiinist.
Ühel õhtupoolikul külastab Nancy, Dicki ja Bobby perekonda bernhardiin Ringi perenaine, kes seisab silmitsi keerulise otsusega. Olles sunnitud kolima, tuleb tal oma armastatud sõber teise pere hoolde jätta. Läbi mitmete seikluste saab Ring aga uuele perekonnale heaks kaaslaseks.
Markus Saksatamm. Tere-tere, täheloomad!
Sõnadega saab mängida. Rohkesti mängulusti on ikka pakkunud sõnade mitmetähenduslikkus, aga vahva on ka näiteks tähti või silpe ümber paigutades ise uusi tähendusi luua.
Markus Saksatamm mängib sõnadega küll, kuid õige ebaharilikul moel: tema hoopis ehitab ja kujundab, ja mis veelgi üllatavam, ta ei ehita mitte maju või masinaid, vaid hoopis loomi. Selle raamatu kaante vahel on terve loomaaed luuletusi, mis sobivad lugeda-uurida kõigile mänguhuvilistele lasteaiaeast peale. Niisama mängulised pildid ja vahva kujunduse on teinud Kertu Sillaste.
David Walliams. Maailma halvimad lapsed.
David Walliamsi uues, seni kõige menukamas ja läbinisti värvipiltidega illustreeritud lasteraamatus on kümme hoiatavalt jubedat juttu maailma kõige kohutavamatest lastest. Muu hulgas saame tuttavaks Normaniga, kelle unistuseks on meisterdada maailma suurim ninakollipall; Paulaga, kellele meeldib üle kõige kõhutuult lasta; Theodoriga, kes on nii igav, et pildistab valgusfoore ja kogub juusturiive; ning Sofiaga, kes istub teleka ees nõnda kaua, et temast saab pooleldi tüdruk, pooleldi sohva.
Michael Engler. Meie kahekesi kuulume kokku.
Ühel soojal kevadhommikul kohtab jänes siili. Kedagi nii okkalist pole ta kunagi varem näinud.
Aga siil meeldib talle. Ja siilile meeldib jänese sile kasukas.
Sellest ajast peale kohtuvad jänes ja siil igal hommikul oja ääres metsavälul, mängivad kula ja peitust ning otsustavad igavesti sõpradeks jääda. Kuid ühel sügispäeval on siil järsku kadunud ...
See on soe ja südamlik lugu sõprusest, mida saadab aastaaegade vaheldumine.
Dieter Böge. 189.
Imekaunite piltidega raamat jutustab loo sellest, kuidas sadakond aastat tagasi Saksamaal Harzis kasvatati eriliselt laulvaid kanaarilinde. Need linnud olid tegelikult Harzi kaevurite elupäästjad sügavates kaevandustes, sest tajusid hapnikupuudust palju varem kui inimesed ning lõpetasid siis laulmise. Varsti muutusid linnud populaarseks kõikjal maailmas ning nende eest oldi valmis maksma sama palju, kui Harzi kaevur maa all nädalaga teenis. Enne pidi aga kaupmees tinaraske kandamiga läbi Harzi kõndima ja nädalapikkuse reisi ajal üle ookeani iga päev 189 laululinnu ees hoolitsema. Just 189 linnupuuri mahtus raami peale, mida kaupmees oma seljas tassis. Raamat räägibki ühe kanaarilinnu teekonnast Saksamaa kaevuri kodust Ameerikasse väikse tüdruku juurde, kes oma uut lemmikut juba väga ootab.
Victoria Aveyard. Sõjatorm.
Mare Barrow sai selle valusa õppetunni, kui Cali reeturlikkus ta peaaegu hävitas. Olles nüüd otsustanud oma südant kaitsta ning tagada Punaste ja endasuguste uusvereliste vabadus, võtab Mare nõuks Norta kuningriik lõplikult hävitada… alustades kroonist Maveni peas. Kuid ühtegi lahingut ei võideta üksinda ning enne kui Punased tõusevad kui üks, peab Mare astuma samale poolele poisiga, kes murdis ta südame, et hävitada poiss, kes ta vaimu peaaegu murdis. Cali mõjukad hõbeliitlased koos Mare ja Vereva Valvega osutuvad hirmuäratavaks jõuks. Kuid Mavenit kannustab nii kõikehaarav sundmõte, et teda ei peata Mare tagasi saamisel miski – isegi kui selleks tuleb hävitada kõik, mis ja kes ta teele jäävad. Sõda on lähenemas ja kaalul on kõik, mille nimel Mare on võidelnud. Kas võidust piisab, et Hõbedased kuningriigid kukutada? Või sulgetakse väikese Välguplika suu igaveseks? Victoria Aveyardi kaasahaarava sarja võimsas lõpplahenduses peab Mare leppima oma saatusega ja võtma kokku kogu oma väe… sest kõik pannakse proovile, aga sugugi mitte kõik ei jää ellu.
Helen Käit. Janne ja Joosep.
Õe-venna Janne ja Joosepi seiklustest võlumaailmas, kus nad päästsid loitsuraamatu abil terve kuningriigi kurja lohe käest, on möödunud juba hulk aega.Raamat ei ole juba pea kaks aastat mingeid võluomadusi demonstreerinud.
Janne 13. sünnipäeval tekib neil aga seletamatul põhjusel tahtmine see kätte võtta ja oma suureks üllatuseks leiavad nad viimaselt leheküljelt pildi, mida seal varem kindlasti polnud. Sellel pildil on kujutatud mahedates sügisvärvides metsa, mille keskel paistab sissepääs mingisse koopasse. Sissepääsu ees seisab väike tumedasilmne tüdruk, kes näib vaatavat otse Jannet ja Joosepit. Tema pikad pruunid juuksed lehvivad tuules ning õele-vennale näib, et tüdruk üritab neile midagi öelda.
Uued ja pöörased seiklused kisuvad õe ja venna taas kord võlumaailma, kadunud laste ning tulisilmsete hiiglaste otsinguile.
Tuutikki Tolonen. Agnes ja unenägude võti.
Kui Agnes näeb ühel hauakivil kummalist kirja, ei anna see talle enam rahu. Tasahilju hakkab põnev müsteerium lahenema ja puudutab üllataval kombel ka Agnese elu.
Kõik saab alguse päeval, mil Agnes avab surnuaia värava. Ta on äsja kolinud igavamast igavamasse Harmala külla ning jätnud seljataha Helsingi ja vanad sõbrad. Kummaline sündmuste ahel tõmbab aga Agnese kaasa ja tema elu muutub põnevamaks kui kunagi varem. Kiri hauakivil ajab tal kananaha ihule, peagi hakkab ta unes nägema vanamoeliselt riides tüdrukut, kes peidab kuskile aeda ühe võtme. Kui selgub, et see aed asub Harmalas, tunneb Agnes, et peab võtme üles otsima. Millisesse lukku see võti sobib?
Ilmar Tomusk. Linnutee südames.
Rändajad on sattunud võõrasse universumisse, kus kõik on natuke nihkes.
Aastaarvuks märgitakse 3874, kuid koolis õpetatakse, et Maa on lapik ning seisab kolme elevandi seljas, planeete hoiavad taevakummil inglid ja Kuu peal elavad koletised. Newtonist ja tema avastustest pole keegi midagi kuulnud ning kvantfüüsika reeglid ei kehti.
Kogu maad valitseb karmikäeline Tema Pühadus, keda keegi pole kunagi näinud, kuid kelle määratud karistused tabavad igaüht, kes julgeb kooliprogrammis kahelda.
Rändajatel tuleb välja nuputada, mismoodi vaenulikust maailmast koju tagasi pääseda. Õnneks on neil kasu teadmistest, mis on füüsikatundidest meelde jäänud. Võõra universumi ajalugu saab uue suuna ja rändajate tööl on tulemus, millest nad ei osanud unistadagi.
Bobbie Peers. Kaoseparalüsaator.
Midagi on Libateabe Keskuses mäda. Uued vahibotid on ohjad enda kätte haaranud. William otsustab põgeneda koos koodipüramiidiga – ainsa relvaga, mis suudab Abraham Talley peatada. Ent Londoni tänavail varitseb oht, vahibotid on Williamil kannul ning Abraham Talley hingab talle kuklasse. William vajab vanade sõprade ja uute vaenlaste abi, et koodipüramiid turvalisse paika toimetada. Kas see aga õnnestub tal enne, kui on hilja?
„Kaoseparalüsaator“ on William Wentoni seiklussarja viies raamat. Selles kaasakiskuvas põnevikus paljastatakse mineviku saladusi, pannakse proovile sõprus ning võitlus kurjade lüriidiumijõududega on raskem kui iial varem.
Nat Amoore. Koolihoovi miljonäri saladused.
Austraalia kirjaniku Nat Amoore’i „Koolihoovi miljonäri saladused“ on kahe parima sõbra, Tessi ja Toby lõbus ning õpetlik lugu. Nad leiavad oma tagaaiast koti, milles on miljon dollarit. Järgneb pöörane, keerdkäike täis seiklus, mis tõestab, et miljoni dollari kulutamine polegi nii lihtne, kui oled kümneaastane. See on lugu sõprusest, perekonnast ja paljudest asjadest, mida raha eest osta ei saa … ja natuke ka neist, mida osta saab.
Oma loos püüab autor leida vastust küsimusele, kuidas saab teha halbu otsuseid ja olla ikkagi hea inimene. Kõik pole tingimata vaid must ja valge ning mitte alati ei määratle inimest tema tehtud vead.
Paul McCartney. Hei, taadu!
Saa tuttavaks taaduga, kartmatu maadeuurijaga, kes puistab võlutrikke nagu varrukast.
Taadul on võlukompass, mis viib teda koos nelja lapselapsega pöörastesse seiklustesse. Lenda koos nendega lendkalade turjal, põgene hullunud loomakarja eest ja ära jää lumelaviini alla!
Uudised
Aprillikuu viktoriini võitjad on selgunud!
Aprillis oli viktoriini lahendajaid 6.
Aprillikuu viktoriini auhinnasaajad: Hugo Potti, Roosi Kõiv, Lisette Lein, Kirke Kuusik, Elise Bobõlski, Gregor Potti.
Teid ootab raamatukogu lasteosakonnas väike auhind!
Õiged vastused:
1. Muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni tuntud muinasjutt on ,,Metsluiged”.
2. Eduard Bornhöhe ,,Tasuja” räägib 1343. aasta Jüriöö ülestõusust.
Märtsikuu viktoriini võitjad on selgunud!
Märtsis oli viktoriini lahendajaid 26.
Märtsikuu viktoriini auhinnasaajad: Lisette Lein, Kirke Kuusik, Victoria Kybelle Jakobson, Roosi Kõiv, Kelly Järv, Annabell Pallo, Danila Komarov, Raim Murrik, Karl Alex Päären, Kaile Kink, Katrina Aupaju, Vanessa Puna, Mirtel Hiiu, Elise Bobõlski, Marleen Põdra, Karoliina Tali, Liisa Bauvald, Nele Pakk, Laura-Liis Kiisküla, Eliis Pihlak, Laura Kais, Keitlyn Mägi, Annaliisa Popov, Danielle Õunapuu.
Teid ootab raamatukogu
Projekt „Nuti-Nukits 2020“ on tehtud!
Mis on Nuti-Nukits?
Nagu ikka, oleme Lääne-Virumaal täiendanud Nukitsa konkursi raamatute omapoolse projektiga.
Sel korral kutsusime lapsi lisaks raamatute hindamisele koostama käesoleva Nukitsa konkursi raamatute põhjal Kahooti keskkonnas interaktiivseid mänge ja nuputamisülesandeid, et hindamisel olevad raamatud rohkem tähelepanu pälviksid. Teise
...
Raamatukogu on
Raamatute kodu
Raamatukogust saab koju kaasa laenutada raamatuid, ajakirju ja heliplaate.
Vaba aja veetmise koht
Siin saab peale kooli ja muul ajal mõnusalt aega veeta. Võid mängida sõpradega, lugeda ajakirju või raamatuid, kuulata muusikat, kasutada arvutit ja mängida lauamänge.
Õppimise koht
Raamatukogu on hea koht koolis koduste ülesannete tegemiseks. Raamatukoguhoidjalt saad küsida nõu ja abi, raamatudki on käe jala juures. Kui koolis on antud teha mõni uurimistöö, leiad siit materjali ja ka abi selle otsimiseks.
Meisterdamise koht
Tore on midagi oma kätega valmistada, seepärast pakume seda võimalust ka meie. Siin saab joonistada, teha kaarte ja palju muudki.
Tähtaja pikendamine
Tel. 3225968
laenutaja@lvkrk.ee
laenutaja@lvkrk.ee
Raamatukogu aadress
Lai tn 7
Rakvere linn
44308
Rakvere linn
44308
Oleme avatud
Esmaspäevast reedeni
10.00 – 19.00
Laupäeval
10.00 – 15.00
10.00 – 19.00
Laupäeval
10.00 – 15.00
Telefon & e-post
laenutus: 3225968
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee
osakonnajuhataja: 3225966
laenutaja@lvkrk.ee
Joonatan Lõvisüda
Astrid Lindgren
Karupoeg Puhh
A. Milne
Pipilota Viktuaalia Rullkardiine Piparmünta Eefraimitütar Pikksukk
A. Lindgren
Muhv
E. Raud
