Pühadeaegsed lahtiolekuajad
24.-28. detsembril ning 1. jaanuaril on raamatukogu SULETUD!
Pühade ajal saab raamatuid tagastada tagastuskasti.
Eesti Raamatu Aasta piltvaiba tikkimine Lääne-Virumaal algab kohe, kui aastalõpu pidustused möödas ning tuleb taas asjalikuks hakata. Rakvere raamatukogus saab vaipa tikkida 2.-17. jaanuarini, Muuga raamatukogus 19.-23. jaanuarini.
Eesti raamatu 500. sünnipäeva auks kujundatud 17 meetrisest piltvaibast, mis mööda erinevaid Eesti paiku ringi liigub ning mida ühiselt üle eesti tikitakse, on suure tõenäosusega kõik juba midagi kuulnud.
Piltvaip jutustab läbi oluliste raamatulooliste sündmuste meie raamatu loo. Vaibale jäädvustatavad sündmused valisid välja Krista Aru (1958-2025) ning Mart Jagomägi, ajalooliste tõdedega on aidanud Aivar Põldvee. Eesti raamatu arengutee joonistasid üles Kõrgema Kunstikooli Pallas tekstiiliosakonna IV kursuse tudengid Brigitte Mihkelson, Inger Tammela, Kristiin Kuuslap, Marite Rikkas, Sofia Lanman. Noori juhendasid Pallase kunstikooli tekstiiliosakonna juhataja professor Aet Ollisaar ja Marju Roos.
Raamatulugu saab tikkida kogu Eestimaa. Kangas alustas teekonda kunstikoolist Pallas ning Eesti Kirjanduse Seltsist. Sealt liikus see edasi maakondadesse, kuni jõuab aastavahetusel Ida-Virumaalt Lääne-Virumaale. Nüüd tuleb rakverelastel ja teistel läänevirukatel anda oma panus.
Ootame tikkima kõiki!
Pole oluline, kas oled kogenud käsitöömeister või päris algaja, noor või vana, mees või naine. Endale jõukohased nõelapisted suudab teha igaüks, sest pildid on kangale juba ette trükitud ja kõik vajalikud vahendid – nõelad, käärid, niidid jms – on samuti olemas. Algajad tikkijad saavad ka abi ja näpunäiteid.
Tikkimine on üles seatud 2. korruse lugemissaali.
Ära jäta kasutamata võimalust oma pisteid kui osakest eesti kultuuriloost igavesti säilitada, sest valminud piltvaip leiab koha Eesti Rahva Muuseumis!
Vaata tikkimise õppevideot!
Raamatuaasta vaiba tikkimise uudiseid saad jälgida Facebooki lehel Raamatuaasta vaiba tikkimine.
Laupäeval, 8. novembril kell 13-14 saab raamatukogu esimesel korrusel kohtuda autogrammikoguja Mati Vihmaniga, kes tutvustab näitust ja räägib oma kollektsioonist.
Mati Vihman (Vichmann) sündis 1952. a. Krasnojarski krais Idrinski raj. 1976. a. lõpetas Tartu Riikliku Ülikooli filoloogi, inglise keele õpetajana. Töötas õpetaja-metoodikuna mitmetes koolides, oli koolivalitsuse asejuhataja. 1993. a. töötas Eesti Pangas, Pangaliidus ja Krediidipangas koolitusjuhina. 2013. a. pensionär. Huvialadeks kollektsioneerimine, kirjandus, muusika, kunst, reisimine, loodus jne. Avaldanud artikleid ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias, korraldanud näituseid. 2020. a. ilmus temalt raamat “Kilogramm autogramme” (kirjastus “Hea Lugu”).
"See oli 1967. aastal, olin siis Loksa keskkooli 15aastane õppur, kui kui juhtusin kuulama raadiosaadet, kus oma hobi tutvustas tolleaegne Eesti suurim autogrammikütt Helle Rätsep Otsustasin ka hakata kirja teel koguma kuulsate ja mulle sümpaatsete inimeste autogrammidega väärtustatud fotosid.
Esimese vastuse sain 1. veebruaril 1968. aastal (56 aastat tagasi) Kuuba peaministrilt Fidel Castrolt. Minu kogus on üle tuhande autogrammi riigijuhtidelt (Nikolas Sarcozy, Jean-Claude Juncker, Kersti Kaljulaid), sportlastelt (Jean-Claude Killy, Tom Okker, Jaan Talts, Baruto), näitlejatelt (Sophia Loren, Gina Lollobrigida, Claudia Cardinale, Jüri Järvet), kirjanikelt (Arthur Miller, Astrid Lindgren, Betti Alver, Heljo Mänd), lauljatelt (Catherina Valente, Gisela May, Les Swingle Singers, Frank Sinatra), kunstnikelt (David Alfaro Siqueiros, Edgar Valter), teadlastelt jt. Muidugi on palju fotosid autogrammidega ka Eestist (Lennart Meri, Toomas Hendrik Ilves, Arvo Pärt, Eri Klas, Heli Lääts, Georg Ots). Mitmed minu kogu kuulsused on elavate seast lahkunud ja nende autogrammid on haruldusteks muutunud (Zarah Leander, Rene Clair, Georges Simenon, Christiaan Barnard, Luxemburgi suurhertsoginna Charlotte, Norra kuningas Olav V jne). Kuna ma alati täpset aadressi ei teadnud, ei jõudnud kõik kirjad kohale ja ka kõik kuulsused ei vastanud (nt Greta Carbo).
Neljal sügisõhtul muutuvad raamatukogu hubased ruumid pimedateks koridorideks täis salapära, närvikõdi ja ootamatusi, kus publik peab üheskoos lahendama sealsamas toime pandud kuriteo. Kuna tegu on müsteeriumiga, ei saa me liiga palju ette öelda, mis saama hakkab. Olgu vaid öeldud, et lisaks publikule on majas veel 8 näitlejat ning üks nendest on kuriteo autor.
Publik peab liikuma mööda maja, küsitlema tegelasi, koguma vihjeid ning lõpuks üheskoos otsustama, kelle nad trellide taha saadaksid. Majas liikumine ning kahtlusaluste küsitlemine toimub gruppides, seega võid tulla üksi või koos suurema seltskonnaga, müsteeriumit lahendada saavad kõik.
Teksti autor: Johannes Sepping
Müsteeriumi lavastaja: Ivo Leek
Rekvisiidid ja dekoratsioonid: Ursula Stüf
Plakati kujundus: Tiina Kriisa
Mängujuht, entusiastlik raamatukogu töötaja Laura Pappel - Relika Amur
Raamatukogutädi Margaret Mägi - Ille Limberg
Koristaja Artur Põdra - Aavo Soots
Reporter Nora Williams - Külliki Heinsaar
Linnapea Juta Lader - Rita Kapper
Rivaal Edgar Peegel - Tarmo Truss
Poeg Robert Reintam - Mait Sander Nõlvak
Kirjanik Mihkel Reintam - Henrik Lainvoo
Tule kohale, hoia silmad-kõrvad lahti ning meel ergas ja aita lahendada müsteerium!
NB! Alla 14. aastastele mittesoovitatav!
Pletid 15 € saadaval Piletimaailmast
Pühapäeviti avatakse maja pool tundi enne etendust - 15.30.
Täname Eesti Kultuurkapital ja Rakvere linn!
Kirjanduslikud paigad Lääne-Virumaal
© 2025 Rakvere Raamatukogu